Kultuur

Muinasjutuline Alatskivi loss ootab avastamist Lõuna-Eestis, vaid umbes 40 km Tartust. Lossis rändad ajas tagasi 19. sajandisse, tutvud aadlipere elu ja mõisa igapäevaga ning kohtud teenijatega, kes sada aastat tagasi siin töötasid, kes on keldrikorrusel vahakujude abil ellu äratatud. Lossigiidid jutustavad haaravaid lugusid ning külastajad saavad ise käed külge panna keraamikakojas, valmistades isikliku suveniiri. Kolmel korrusel kulgeva näitusega tutvumiseks varu vähemalt poolteist tundi. Lossi kolmandal korrusel asub helilooja Eduard Tubina muuseum, mis tutvustab ühe Eesti tuntuima muusiku elu ja loomingut. Lossi kõrval olev endine sõiduhobuste tall annab ülevaate mõisa majandamisest ja igapäevasest toimimisest. Alatskivi loss on osa Sibulatee piirkonnast, mida saab avastada ka National Geographicu säravkollase akna kaudu. Jaluta lossipargis, naudi loodust Alatskivi matkarajal, ööbi romantilistes lossi sviitides ja maitse kohalikke roogi lossi restoranis.

Kuremaa loss on eriline paik, arhitektuuris ühinevad klassitsistlikud sambad, uhked fassaadid ja harmoonilised proportsioonid. See on suurepärane paik konverentside, kliendi- ja meeskonnaürituste ning pulmade ja pidude korraldamiseks. Klassitsistlik mõisahoone projekteeris E.J.Strauss ning ehitas 1837–1843 von Oettingenide perekond. Lossi muuseumituba tutvustab mõisa ajalugu. Liigirikas lossipark laskub Kuremaa järve suunas, võludes puhkajaid supelranna ja puhkamisvõimalustega.Jalutuskäigu kaugusel asuvad Kuremaa Veski, Kuremaa Supelrand, Kuremaa Ujula ja mini-SPA ja Kuremaa Terviserajad.

Pikajärve mõis, mis on tuntud ka Cantervilla lossi nime all, on tõenäoliselt üks hubasemaid mõisaid Eestis. Mõisa 1908.aastal valminud peahoone koos värvikate maakivist kõrvalhoonetega paikneb kõrgel järvekaldal, kaunil Lõuna-Eesti kuppelmaastikul. Pilku püüdva peahoone koridoride seinu kaunistavad maastikumaalid ja portreed, antiikne mööbel ja lühtrite valgus lisavad ruumidesse pidulikkust ja romantikat. Praegu on Otepää lähistel paiknev mõisakompleks eraomanduses ning siin tegutseb hotell, restoran ja suvisel ajal laste mängumaa. Lossi saab rentida ka pulmadeks ning muudeks pidulikeks sündmusteks.

Muinasjutuline Sangaste loss ürgse looduse rüpes oma suursuguste saalide, põneva arhitektuuri, müstilise looduse ja põneva ajalooga, pakub üheskoos erinevaid võimalusi, et leida põhjus külla tulemiseks! Windsori lossi eeskujul 19. sajandi lõpul valminud lossist on aastatega saanud armastatud pulmapidude korraldamise koht, traditsiooniliste seminaride korralduspaik ja arvukate turismigruppide sihtkoht. Kultuuri- ja ajaloo huvilistele olgu juurde öeldud, et Sangaste loss esindab ära märgitud Lõuna-Eesti avastamisväärt paika ning lossi kõrval asuvas Ringtalli interaktiivses elamuskeskuses saab tutvuda rukkikrahvi loo ja 19. sajandi ilmaimedega. Loss on ehitatud koha peal valmistatud punastest tellistest. Sissekäiku rõhutab uhke väravatorn ning erikujulised tornid loovadki lossile maalilise silueti. Sõjas hävinud klaasist talveaed on tänaseks taastatud ning lossi taga laiub rukkikrahv Fr.G.M.von Bergi rajatud metsapark. Leia tee meie juurde külla!

Ahja mõis pärineb keskajast (aastast 1553). Kahekorruseline poolkelpkatusega barokne Ahja mõisa peahoone, mis valmis 1740-te aastate lõpus oli tollal Lõuna-Eesti üks luksuslikumaid. Aastatel 1929-1997 tegutses härrastemajas kool. 2007. aastal oli hoones tulekahju ning sellest jäid järele vaid müürid. Mõisast on säilinud mitmeid kõrvalhooneid, kuigi enamus ümber ehitatult. Vaatamisväärne on kaunis tiigiga park, mis on loodus- ja muinsuskaitse all.Mõis koos pargiga on paljudele tuntud Ahjalt pärit rahvakirjaniku Friedebert Tuglase lapsepõlve meenutustel põhineva raamatu "Väike Illimar" järgi.

Järvere mõis rajati Sõmerpalu abimõisana kauni Vagula järve kaldale 1766. a. Rajajaks oli Sõmerpalu mõisaomanik filosoofiadoktor Friedrich Alexander von Möller, kes lasi ehitada Järvere mõisa oma emale ning seda kutsutigi vanaproua majaks. Sõmerpalu ja Järvere mõisat eraldas park, mis rajati 1830.aastal ja siin oli juba omal ajal umbes 200 erinevat puu-ja põõsaliiki. Hea teada: Kultuurimälestisena kaitse all olev mõis on käesoleval ajal eravalduses ning on ainult eemalt vaadeldav.

Meie vanas ja väärikas Kadrina mõisas Lõuna-Eestis ootavad külalisi kahe- kuni neljakohalised toad, väike sviit, luksuslik sauna- ja lõõgastuskeskus, Lühikeste Meeste Kõrts ning konverentsisaal. Mõisast veidi eemal, jõe vahetus läheduses, ootavad külalisi neli kämpingut, millest üks mahutab neli inimest; wc ja dušš eraldi kämpingumajas. Samuti eraldi majakeses kämpinguköök, kus hea hommikusööki ja -kohvi ise valmistada. Soojemal ajal saab telkida ja olemas on kohad autokaravanidele. Lisaks saab tellida seiklusi Peipsi järve peal. Toitlustust pakume ettetellimisel. Teretulemast Kadrina mõisa!

Kursi suvemõis ehitati krahv Manteuffeli poolt 1888 a. paigaks, kus saaks eemalduda mõisakeskuse kärast ja igapäevatoimetustest. Sedasama pakub suvemõis ka täna - väärikas hoone kauni looduse keskel, piisavalt eraldatud ja samas vajalikule lähedal, et veeta kosutavat puhkust, keskenduda tulemusrikkale tööle või kohtuda kauaoodatud kokkusaamisel. Ruumide liigendatus ja avarus ning majutuseks mõeldud osa huvitav lahendus võimaldab kujundada suurema või väiksema seltskonnaga puhkus, seminar, väärikas pidu või näiteks mõttetalgud viisil, mis pakub nii koosolemist kui vajalikku eraldatust.

Luke mõis kutsub avastama endise rüütlimõisa ajaloolist arhitektuuri ja lummavat parki, kus asub stiilne nukumajalik Kärnerimaja, milles on infopunkt, mõisat tutvustav ekspositsioon ja suveperioodil kohvik. Taastatud Valitsejamaja lisab mõisakompleksile ajaloolist sügavust. Veevulin ja paviljoni vaade tiikidele kutsuvad sukelduma mõisaajastu romantikasse. Mõisa terrassid, omapärase kujuga puude allee ning betoonist lõvikujud treppidel loovad ainulaadse ja suursuguse atmosfääri, olles laste lemmikud. Luke mõisas saab korralda seminare, osaleda tuuridel, kontserditel, või nokitseda käsitöökojas!

Mooste mõis Lõuna-Eestis, Põlvamaal on säilinud üpriski terviklikuna. Mõisa suursugususest annab aimu pea tervikuna taastatud ajalooliste hoonete kompleks. Lehmalaudast on saanud Kagu-Eesti suurim kontserdisaal Folgikoda ning kaunilt dekoreeritud maakivihoonetest leiab muuhulgas hubase Linakoja külalistemaja, Villakoja käsitööpoe, kauni Saviukumaja salongi ning retrohõngulise Taaskasutuskoja. Pargimajas tegutseb mõisaspaa ja järve kaldal ilutseb Viinavabriku hotell ja restoran. Peamajas ehk häärberis tegutseb Mooste Mõisakool. Külalised on kõigepealt oodatud infokojas, kus leiab ka kaardi mõisakompleksis orienteerumiseks. Ettetellimisel pakume giidiga ekskursioone, kus külastatakse erinevaid kodasid ja räägitakse lugusid nii minevikust kui tänapäevast.

Pajusi mõis, rajatud 17. sajandil, on Jõgevamaa üks kaunimaid ajaloolisi pärle. 19. sajandi alguses valminud klassitsistlik peahoone paistis silma oma soliidsuse ja kaunite arhitektuursete detailidega. Tänaseni on säilinud peahoone keskosa ja tiib, mis annavad aimu mõisa kunagisest hiilgusest. Alates 1930. aastatest on mõisas tegutsenud rahvamaja, pakkudes kohalikele kultuuri- ja kogunemispaika. Tänapäeval on Pajusi mõis mitmekülgne sündmus- ja puhkusepaik. Kompleksis asub kuue numbritoaga Katariina külalistemaja, pidude ja seminaride korraldamiseks sobiv Von Wahli restoran, privaatseteks koosviibimisteks loodud Morrisoni sepi- ja grillikoda ning suuremate ürituste ja kontsertide tarbeks Kultuuriait. Pajusi mõis ühendab väärika ajaloo ja tänapäevase kasutuse, pakkudes külastajale nii kultuurielamusi kui ka võimalust korraldada erilisi sündmusi. Tule avastama Pajusi mõisa!

Suurejooneline neo-renessanss stiilis valge peahoonega mõisaansambel ehitati G. J. von Manteuffeli ajal 1881. aastal. 1918. a moodustas Julius Kuperjanov Puurmani lossis partisanide pataljoni.Puurmani lossi ja tema ajalooga saab tutvuda suvistel külastuspäevadel projekti "Unustatud mõisad" raames. Muul ajal ekskursioonid härrastemajas ja mõisapargis ettetellimisel. Mõisas liigume ringi erinevatel korrustel, kus näeme nii krahvinna buduaari, torni viivat salaust, krahvi kabinetti ja varakambrit. Eritellimusel ööekskursioonid ja toitlustus. Hea teada: Praegu tegutseb lossis Puurmani Mõisakool.

Tartu linna piiril asuva mõisa hiilgeajaks võib pidada 19. sajandi esimest poolt, mil see paistis silma oma rikkaliku kunsti- ja raamatukogu ning salongiõhtutega. Mõis kuulus tol ajal von Liphartide perele.Mõisa peahoone hävis 1944. a pommitamise tagajärjel. Mõisapark koos peahoone varemega ja väravahoonega on arvatud riiklike kultuurimälestiste hulka.Ala moodustab eriilmelise kompleksi: ühelt poolt suurejooneline mõisakompleks, teisalt kõrvalhoonetesse ehitatud ERM-i puiduhoidlad, veetorn, jääkelder ja restaureeritud piirdemüür. Kompleksi keskel on looduslik Raadi järv ja taastatud mõisapark.

Rogosi mõis on Lõuna-Eestis asuv ainulaadne kastelltüüpi mõisakompleks, mille ajalugu ulatub sajandite taha. Aastatel 1629–1776 kuulus mõis Herman von Liebsdorffile, hiljem läks see tütre kaasavarana von Glasenappide suguvõsale. 1918. aastal mõis võõrandati ning alates 1934. aastast tegutses hoones kool. Tänapäeval kuulub mõis Rõuge vallale ning mõisahoonetes tegutsevad rahvamaja, Ruusmäe raamatukogu ning Haanja kooli lasteaiarühm. Mõisahooneid saab kokkuleppel külastada või vaadelda välispidiselt. Mõisapark on kõigile avatud ning sobib jalutuskäiguks igal aastaajal. Külastajatele on paigaldatud infotahvlid, mis tutvustavad mõisa ajalugu, hoonestust ja arenguid. Parkimine on tasuta.Hea teada: alates 1990. aastast külastavad mõisa igal suvel von Glasenappide järeltulijad, kes peavad seda oma isamajaks. Säilinud on ka haruldased Joh. Chr. Brotze akvarellid, mis kujutavad mõisa varasemat ilmet.

Ropka mõis on omanäoline hoone, mis peegeldab nii Tartu linna arengut kui ka Eesti mõisakultuuri eripära. Ühekorruseline kivist mõisamaja on ehitatud 19. sajandi esimesel poolel ning mõisakompleks paikneb kahel pool Ropka teed. Säilinud on mitmeid ajaloolisi hooneid: moonakamaja, karjalaut, ümberehitatud tall ja ait ning park. Mõisapargis asus kunagi kolm tiiki. Teenijatemaja lääneküljel, praegusel hoonestatud alal, paiknes omal ajal reeglipärase kujundusega viljapuuaed. Kuigi hoone on eravalduses ja vaadeldav vaid väljast, tasub mõisa juurde tulla, et nautida rahulikku ümbrust ja tunnetada endisaegset mõisaõhustikku. Veelgi põnevama elamuse saad, kui külastad Ropka mõisa koos giidiga, kes toob selle paiga värvika ajaloo ja peidetud lood elavalt esile.

Sangaste Mõisa ühes renoveeritud hoonetest, endises ringtallis, asub täna interaktiivne elamuskeskus 'käed & jalad' külge ekspositsiooniga “Krahv Bergi Müstiline Maailm". Kogu pere elamuskeskuses on ligi 40 eksponaati, mis jutustavad sulle loo 19. sajandi teadusimedest ning Sangaste Lossi omanikust krahv Bergist ja tema pärandist. Siin saab proovida sõita Eesti ühe esimese auto mudeliga, kustutada tuld ja lüpsta lehma ning mängida mõttega "kui ajalugu oleks läinud teisiti".Elamuskeskuse külalistele pakub kosutavat kehakinnitust nii sees kui õues Sangaste Mõisaköök. Siin on ettetellimisel võimalus korraldada ka oma privaatsündmusi ning rentida selleks ka terve keskus.Tule rändama ajas tagasi sada ja enam aastat!

Sänna Kultuurimõisa tegevuse printsiibiks on kultuuri- ning loometegevuseks soodsa keskkonna rajamine ja selle hoidmine, lisaks peredele vaba aja tegevuste pakkumine. Mõisas on avatud omalaadne kogukonnapood Mõisapood, kus on müügil lähikonna tootjate kohalikku päritolu tooted, sh toidukraam. Lisaks on teenusekeskuses on raamatukogu, noortetuba, kontoripinnad, dušš ja pesupesemisvõimalus.Rohkelt tegevusi leiavad ka lapsed- mõisas tegutseb Leiutajate Külakool, Leiutajate Merekool ja Leiutajate Tsirkusekool. Hea teada: mõisa juures on Sänna Taevarada.

Tartumaal asuv Luke mõis pakub võimalust osa saada haaravast ekskursioonist, mis tutvustab mõisa ja selle kaunist parki. Jalutuskäigu käigus avanevad lood Luke mõisa mitmekesisest ajaloost ning sul on võimalus tutvuda Kärnerimajaga, Käsitöökojaga ja ajaloolise Valitsemajaga. Ekskursioon sobib hästi nii väiksematele seltskondadele kui ka suurematele gruppidele ning seda saab siduda ka teiste üritustega, pakkudes külalistele meeldejäävat kultuurielamust. Luke mõisapark on üks paremini säilinud algse planeeringuga parke Lõuna-Eestis ning pakub imelist keskkonda, kus jalutada, nautida looduse ilu ning tunnetada ajaloolise mõisamiljöö erilisust. Lisaks ekskursioonile saab tellida toitlustust Luke mõisa köögist, mis rikastab külastust kohalike maitsete ja hubase õhkkonnaga. Ekskursiooni käigus on võimalik osta Luke mõisa käsitöötooteid. Eelneval kokkuleppel saab kombineerida külastust erinevate lisategevustega, näiteks seminari korraldamise või toitlustuspakettidega.

Väimela mõisa on mainitud juba 1590.a. Peahoone praegusel kujul on aastast 1952. Mõisa kõrvalhoonetest on säilinud endine rehepeksuhoone, piiritusevabrik, moonakate karjalaut, moonakate elamu, lüpsilaut, puidutöökoda, ait-kuivati, heinaküün, küün ja meierei. Viimane mõisnik oli Bernhard von Loewen. Mõisa park on rajatud 18. saj. Siin kasvavad peamiselt pärnad, vahtrad ja tammed. Väimela Alajärve ja Mäejärve ühendab oja. Alajärvest lõunas, Matussaares on Väimela mõisnike matusepaik ja 1885.a ehitatud kabeli varemed. Kasulik teada: mõisahoone on eravalduses ja vaadeldav ainult väljast.

Võisiku mõisat on esmamainitud 1558. a. 18.-19. saj. üks suuremaid Liivimaa mõisavaldusi ulatus Põltsamaa külje alt Võrtsjärveni. Hooneid, millest mõningaid näeme praegugi, oli keskuses 52, abimõisates ja peeglivabrikus veel 67. Võisiku mõisnikust Timotheus Eberhard von Bockist, kes koostas keiser Aleksander I -le Venemaa esimese konstitutsiooniprojekti ning saadeti selle eest 9 aastaks Schlüsselburgi kindlusse, räägib Jaan Krossi romaan “Keisri hull”. Hetkel asub mõisas hooldekodu. Mõisa lähedal asub kalmistu, kus säilinud eriline poolringjas kabel. Võta aega ja jaluta Võisiku mõisa ümbruses.

Ülenurmel asuvat hästi säilinud Ülenurme rüütlimõisat (Üllenorm) mainitakse allikates esmakordselt 1646. aastal, mil sõjaväelane B. Bousselberg sai mõisa Rootsi kuningriigilt vahetuskaubana kivimaja vastu Tartus. Pargi ja härrastemaja rajaja võis olla krahv Cancrin, mõisa omanik aastail 1856-1883.Mõis on käinud käest-kätte ning selle peamiseks tegevusalaks on olnud teraviljakasvatus. 1970. aasta alguses eraldati endise Ülenurme mõisakeskuse arvukad maakivist hooned Eesti Põllumajandusmuuseumile, mis on külastajatele avatud aastast 1981. Muuseumi külastamine on tasuline. Mõisakompleksis saab tutvuda mõisa ajalooga ning jalutada rahulikus mõisamiljöös. Külastajatele pakuvad avastamisrõõmu ka lehtla, külakiik ja hobusetallid.

Otepää linnamäel võid näha teada olevalt Eesti esimese tellisehitise varemeid. Nimelt rajas 1224. a sügisel Tartu piiskopiks saanud Hermann I siia oma piiskopkonna esimese linnuse. Piiskopilossi ümbrusse tekkis 13. sajandil alev, kus elasid peamiselt käsitöölised ja kaupmehed. Piiskopiloss hävitati 15. sajandil ning praegu võib linnamäel jalutades ja Otepää vaateid imetledes vaid muitset hiilgust ette kujutada. Hea teada: * Vanimad asustusjäljed Otepää linnamäel pärinevad umbkaudu ajaarvamise vahetusest, 11. sajandil oli Otepää muistse Ugandi maakonna tähtsaim kants.* Otepää Linnamäelt on leitud teadaolevalt Eesti vanim tulirelv ja muistne sõjapasun. * 1937. aastal paigutati Linnamäele metallist Eesti muinaslinnuste kaart. * Linnamäe audiorajal jalutades saab mõelda end tagasi 1217.aasta piiramiskeerisesse, kuulates Guidio kuuldemängu "Jumalaga".

Hilisklassitsistlikus stiilis Räpina Mäemõisa härrastemaja ehk rahvahulgas tuntud kui Sillapää loss on ehitatud 19. sajandi keskel. Algselt ehitatud maja keskosa ja külgmised tiivad olid täiskahekorruselised, omavahel ühendasid neid aga ühekorruselised galeriid. Hoone tagakülge kaunistavad neli joonia sammast koos kolmnurkfrontoon portikusega. 1924. a alustas hoones tegevust aianduskooli eelkäija. Hoone ehitati 1937-1938 ümber täiskahekorruseliseks. Tänapäeval asuvad mõisahoones Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum, Räpina Muusikakool ja Räpina Rahvakool.

Adavere mõis jutustab lugu piirkonna pikast ajaloost ning on olnud sajandeid oluline osa Põltsamaa ümbruse kultuuripärandist. Mõisa pilkupüüdev paekivist peahoone koos ajalooliste kõrvalhoonetega annab aimu kunagisest esinduslikust mõisakompleksist, mida ümbritses avar park. Massiivne paekivist peahoone ehitati 1892-1893. Mõisakompleksi kuulusid ka 19. sajandi lõpul ehitatud kõrvalhooned- töölistemaja ja ait-kuivati. Mõisapark (1740-ndad) oli omal ajal üks Eesti esinduslikumaid, kuid sellest hiilgusest ei ole eriti palju alles jäänud. *Tänapäeval asub hoones Adavere Põhikool, lasteaed, raamatukogu ja Adavere Mõisa Selts MTÜ *Mõisa on võimalik vaadelda väljast. Mõisa külastamine ettetellimisel.

Taagepera loss on eriline paik – siin põimuvad elegantsus, maamiljöö, ajalugu ja tänapäev. Võimsa juugendstiilis lossi lasi oma elupaigaks ehitada parun Hugo von Stryk juba rohkem kui sada aastat tagasi. Otto Wildau projekteeritud mõisahoone valmis 1912. 1920ndatel kohaldati mõis koprusanatooriumiks ja 1930ndate lõpus valmis härrastemaja lähedusse Alar Kotli projekti järgi uus funktsionalistlik hoone.Uuenenud lossikompleks on unikaalne miljööväärtuslik ala, kuhu kuulub juugendstiilis loss, à la carte restoran, luksuslik spaa, 1930-ndate stiilis hotell ja erinevad vabaaja veetmise võimalused.

Ligi 6000 m² näitusepinda Eesti suurimas muuseumis kutsub püsinäitusel „Kohtumised" avastama eestlaste argipäeva läbi ajaloo ja saama osa soome-ugri rahvaste eluolust püsiväljapanekul „Uurali kaja". Muuseumielamust täiendavad vahetuvad näitused. Külastajaid ootab restoran ning laia valikuga muuseumipood. ERMi välialad kutsuvad puhkama ja piknikku pidama. Raadi järve kaldal asub romantiline rotund ja klaaskatusega viinaköök ning skulptuuripark.ERM pakub õpitubasid, haridusprogramme ja giidituure 11 keeles. ERM on kaasaegne konverentsikeskus ja rahvusvaheliste ürituste toimumispaik.

Õllemuuseum viib külastaja rännakule, mille käigus saab näha, kuulda ja maitsta õlle lugu. Muuseum tutvustab õlletegemise ajalugu alates muinas-Egiptusest kuni tänapäevani. Lisaks saab põhjalikult vaadelda õlle kõiki koostisosi, tutvuda õlle valmistamise protsessiga ja näha vanu tootmisseadeid. Muuseumi südameks on ajalooline linnasetorn, kus hargneb lahti A. Le Coqi 200-aastane põnev teekond. Külastuse lõpus saab nautida külma õlut või limonaadi muuseumi baaris ja astuda läbi ka meie kingipoest. Muuseumi on võimalik külastada nii omal käel kui ka giidiga.

Nagu nimigi ütleb on tegemist sidet ja sidevahendeid tutvustava muuseumiga. Võrumaa kuplite vahele peidetud muuseumis saad teada kuidas meie vanemad ja vanavanemad sidet pidasid ning mis seadmeid selleks kasutati. Muuseumis on üle mitmesaja mobiiltelefoni, nende seas ka NMT vanad mobiiliaparaadid, antennid ja mobiilimast. Väljapanekul on esindatud sellised rariteedid nagu nööridega kommutaatorlaud, 1969. aasta telefonijaam, kross, telefoniaparaadid, taksofonid ja taksofoniputkad, õhuliinid ning postikorvid. Samuti on siin väljas ka Elioni, Microlinki, EMT ja Telia suured reklaamsildid. Muuseumielamust on võimalik veel täiendada giidituuriga ning muuseumisiseselt saab helistada ka kettaga telefoniga või saata faksi. Tule uudistama kui palju on sidepidamine viimasel ajal muutunud. See, mis alles hiljuti oli argipäev, on leidnud nüüd koha juba muuseumis!

Muuseum asub Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisas, pakkudes külastajatele ainulaadset võimalust tutvuda Eesti maaelu ja selle arenguloogaMuuseumis on põnevad näitused, lastele ja täiskasvanutele mõeldud interaktiivsed muuseumitunnid, meistritoad, kokakoolid, tutvumist ootavad laudaloomad ning muuseumi ponid viivad lapsi sõidule. Kõike seda saab nautida mõnusas hubases keskkonnas.Muuseumis toimub mitmeid traditsioonilisi, aga ka uudseid koguperesündmusi. Muuseumi ruume ja territooriumi saab rentida sündmuste läbiviimiseks.

Tartu lähedal asuv Eesti Lennundusmuuseum on põnev sihtkoht nii lennundushuvilistele kui ka peredele! Siin saab näha haruldasi lennukeid ja helikoptereid eri riikidest, sealhulgas USA-st, Inglismaalt ja Prantsusmaalt. Sise- ja välisalal on eksponeeritud õhutõrjerelvastus ning üle 500 mudelist koosnev lennunduskogu, mis pakub väärtuslikku ülevaadet lennundusajaloost. Võimalik ka lennukitesse sisse piiluda. Lisaks ekspositsioonile pakub muuseum rohkelt elamusi –20-meetrine katapult, erinevad lennusimulaatorid ning batuudid. Lennundusmuuseumis on võimalik korraldada loenguid, firma- ja pereüritusi.

Eesti Maanteemuuseum tutvustab teede ja liikluse arengut Eestis – alates hobuajast kuni tänapäevani. Siin korraldatakse põnevaid temaatilisi sündmuseid, pakutakse harivaid giidituure ning renditakse ruume ka seminarideks ningtähtpäevadeks. Muuseumi süda on ajalooline Varbuse hobupostijaam, mis koos välinäitusekeskkonnaga Teeaeg moodustab terviku, kus põimuvad ajalugu ja tänapäev. Masinahallis asub muuseumi tehnikapark ja interaktiivne liikluskasvatuskeskus. Siin asub ka pöörlev auto ehk Eesti Maanteemuuseumi liiklusohutuse simulaator, mis annab kogemuse ja selge arusaama, kuidas turvavöö päästab elusid. Välialade erilisem osa on ajalooline teeruum, kus saab justkui ajas rännata, ning puhkeala koos liikluslinnaga, mis pakub eriti suvehooajal aktiivset tegevust kogu perele. Postijaama peahoones toimuvad ajutised näitused ja teisel korrusel tegutseb lastemuuseum, mis on loodud just pisematele külastajatele.

Tartu kesklinnas asuv Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum on Baltimaade suurim ja kaasaegsem elamusmuuseum, kus iga spordisõber saab end võitjana tunda! Püsinäitus „Eesti Spordi Lugu" avab Eesti spordi huvitavamaid hetki, kangelastegudest dopingudraamadeni. Muuseum pakub külastajatele üle 15 interaktiivse atraktsiooni ning on koduks Eesti Spordi Kuulsuste Hallile. Eriti põnevad on mitmed käed-külge atraktsioonid nagu VR legendaarsete spordiareenide ja -staaridega, interaktiivne korvpallinurk, retrotuba, kommentaatorinurk, ajalooline võimla jpm. Tule avasta põnev spordimaailm nii sõprade kui perega!

Jõgevamaal, Kääpal asuv Kalevipoja muuseum on nime saanud Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" järgi. Siin lähedal asuvas jões lebab Kalevipoja mõõk, ning selle ümbruses peituvad muistse sangari puhkepaigad, kivid, allikad ja künnivaod. Just siit saad alguse tõeline rännak Eesti rahvuseepose maailma! Muuseumi püsinäitus annab ülevaate eeposest ja mängulisel moel saab tutvuda olulisemate sündmustega. Kes soovib, saab audioraamatuna kuulata eepost või istuda "Lennukis" ja vaadata lühifilmi Kalevipojaga seotud Eesti paikadest. Kas julged proovida, mis tunne on olla Kalevipoeg ise? Virtuaalreaalsuse seikluses saad tõsta mõõga ja võidelda Sarviktaadiga! Meie juurde on oodatud pered, sõpruskonnad ja grupid! Lisaks saad meie juures korraldada seminare ja meeskonnaüritusi, mis ühendavad teadmised, loovuse ja seikluse. Adrenaliini ja lõbusat tegevust pakub meie seikluspark, kus on nii kõrge- kui madalrajad – ideaalne viis veeta aktiivselt aega koos pere, sõprade või töökaaslastega.

Karilatsi Vabaõhumuuseum on muuseum Lõuna-Eestis, kus saad ajas tagasi rännata sajanditagusele Vana-Võromaale. Muuseumi avaral alal saad looduse rüpes mõnusalt aega veeta ja tunnetada kunagise maaelu hõngu. Sisse saad astuda rehetarre, tuulikusse, endise vallakeskuse hoonetesse, koolitarre ning tutvuda kunstnik Vanda Juhansoo (rahvasuus kui Valgemetsa nõid) pärandiga. Lustimisrõõmu pakub muuseumituuliku naabruses asuv tsõõri- ehk kiigeplats. Ettetellimisel saad tutvuda muuseumiga giidi juhendamisel, nautida savvusanna mõnusid või pidada maha Vana-Võromaa kombestikule tugineva pulmatseremoonia. Võta aigu ja tulõ Karilatsi!

Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel asuv MUHK ehk Maaelu Uudishimukeskus on elamusterohke paik, mis pakub avastamis-, uurimis- ja tegutsemisrõõmu igas vanuses külastajale. See on koht, kus maaelu tuleb käegakatsutavalt lähedale mänguliselt, harivalt ja kaasahaaravalt. Kahel korrusel asuv keskus tutvustab tänapäevast põllumajandust läbi praktiliste tegevuste. Näitus „Laudasümfoonia“ avab loomade heaolu, toitmise ja pidamise teemasid. Kohtud ka muuseumi taluloomadega ning saad lõõgastuda rahustavas küülikute külas. Põnevust lisab näitus „Sõnnik ja piim“, kus saab näha ka haruldast sõnnikulaoturit. Julgematele pakub avastamisrõõmu pisut kõhedust tekitav veterinaaria tuba, mis heidab pilgu loomade ravimise ajaloole. Samuti ootab uudistajaid muuseumi varakamber ehk avatud hoidla, kus on väljas põnevaid esemeid muuseumi kogudest. Eesti Maaelumuuseumi piletiga pääseb kõigisse kompleksi kuuluvatesse muuseumitesse, kaasaarvatud Maaelu Uudishimukeskus.

Mustvee vanausuliste muuseum esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamisväärt paigast, mille külastamist soovitatakse kultuuri- ja ajaloohuvilistele. Eksponaadid annavad ülevaate vanausuliste kultuurist eile ja täna. Kollektsioonis on samovare, triikraudu, vanausuliste rõivaid, tarbeesemeid, mööblit ja kalapüügiriistu. Oma koha on leidnud J. Kolpakovi maalitud pildid Mustvee kirikutest, P. Mihhailovi ja tema poegade puulõiketööd ja L. Korobova maalid ja joonistused Peipsi järvest.

Obinitsa muuseumis saab tutvuda Setomaa omapärase kultuuri ja ajalooga, osaleda erinevates õpitubades ja üritustel. Enamik muuseumikogu esemeid on pärit ümbruskonna küladest. Eriti väärtustatakse seto naiste peent käsitööd. Muuseum asub Setomaa südames ning pakub ülevaadet piirkonna elust, traditsioonidest ja rahvarõivastest. Püsiekspositsioonis on välja pandud ehtsad taluriistad, rõivakomplektid ja fotod, mis avavad seto kultuuri eri tahke. Muuseumi kõige populaarsem programm kannab nime "Rõivile!". Rõivile panek tähendab naisele seto rõivaste selga panemist ja pää tegemist. Riietumise käigus tutvustatakse esemete ajaloolist konteksti. Muuseumis on võimalik tellida käsitöö õpituba, kus meisterdatakse seto traditsioonilisi vöösid ja paelu. Hooajati pakutakse ka teisi tegevusi, nagu tikandi ja villatööde tutvustust ning juhendatud ekskursioone külas.

Kes on Vene vanausulised? Kuidas ja millal nad Eestisse jõudsid? Miks nad end Peipsiääres sisse seadsid ja millised on nende kombed? Miks nad on aastasadu just siinsel kombel sibulaid kasvatanud? Kolkja vanausuliste muuseum asub Sibulateel ja uurib Peipsiäärsete vene vanausuliste lugu ja jutustab seda oma külalistele. Mitmekülgne ekspositsioon on eesti, inglise ja vene keeles ning sisaldab virtuaalreaalsust, kus satud vanausuliste palvusele. Pakume ka tunniajaseid giidituure (eesti ja vene keeles)! Muuseumi juures on vaatetorn Peipsil järvele! Tule avasta vanausuliste maailm Kolkjas!

Avasta Eesti kirjanduse süda: Oskar Lutsu majamuuseum Tartus! Majamuuseum on vaikne ja võluv paik, mis viib sind ajas tagasi ning pakub ainulaadse võimaluse heita pilk ühe Eesti armastatuima kirjaniku, Oskar Lutsu (1887–1953), ellu. Muuseum asub 20.sajandil valminud funktsionalistlikus majas, kus on säilinud autori isiklikud esemed, mööbel, käsikirjad ja töölaud. Püsinäitus avab Lutsu mõjukust kirjanduses, teatris ja filmis. Autentne miljöö ja soojad lood pakuvad sisukat elamust ka neile, kes tema nime alles avastavad. Gruppidele pakume tunnist giidituuri, mille raames saab ülevaate nii kirjaniku elust kui loomingust. Tegu ei ole lihtsalt muuseumiga, vaid koduga, kus kirjandus ja elu kohtuvad!

Palamuse ajalooline kihelkonnakoolimaja on külastajatele avatud täies mahus nõnda nagu see 1895. aastal välja võis näha. Seal on “Kevade” filmist tuttav klassiruum, sahver, poiste magamistuba ning ka köstri eluruumid. Ülemisel korrusel aga asub näitusesaal, kus igakuiselt vahelduvad erinevate teemadega näitused. Muuseumi süda asub 2018. aastal valminud peamajas, kus asuvad ka õppeklass ja meisterdamisruum. Peamaja püsinäitus on mõeldud kogu perele, kajastades läbi "Kevade" Eesti kihelkonnakoolide ajalugu. Kogu maja tutvustav tekst on "tootsilikus" võtmes: saab õppida viiulimängu, püüda Lati Paci ja sorida Tootsi taskutes! Samuti saab põgusalt tutvuda „Kevade“ filmi tegemisega ning selle mõjuga Eesti kultuurile.

Tahaksid rohkem teada saada Eesti riigikaitse minevikust ja olevikust, või näha hoopis paiku kus toimusid Valgamaal erinevad lahingud? Sõjamuuseumi külastusel saab tutvuda sõjaväe- ja soomusmasinatega, tankidega, metsavendade punkriga, näha Eesti suurimat relvakollektsiooni jpm. Oma laskeoskusi saad proovile panna laskesimulaatoril. Gruppidele teeme ettetellimisel giidituure, huvisõitu erinevate sõjamasinatega, rollimänge laserrelvadega või lennusimulatsiooni helikopteris MI-8. Meie seminarisaalis on võimalik korraldada erinevaid üritusi kuhu juurd epakume erinevaid militaarteemalisi pakette.

Värska Talumuuseum on ainulaadne paik Setomaal, mis pakub põhjalikku sissevaadet 1920. aastate jõuka seto kindlustalu ellu. See on suurepärane koht, kus kogeda seto kultuuri, arhitektuuri ja traditsioone. Hoonete kompleksi kuuluvad suitsusaun, elumaja, rõiva-, söögi- ja viljaait, loomalaut, heinaküün, meeste töötuba, rehi, sepikoda ja potivabrik - ülevaate saab kogu seto arhitektuurist. Muuseumis elavad ka ehtsad Eesti taluloomad. Ettetellmisel pakutakse erinevaid töötubasid- sõira valmistamine, leivategu, seto pitsi heegeldamine jpm. Rehe all on avatud Setomaa suurim käsitööpood! Tule külla!

Giidituur Tartu vanalinnas!Klassikaline tuur tutvustab olulisi paiku Tartu ja Eesti kultuuriloos. Jalutuskäik kulgeb Raekoja platsilt Tartu Ülikooli hoonestu ja Jaani kvartalini, Toomemäe rohelusest ja sildadest kesklinnani. Tuur sobib toredaks vahepalaks ettevõtte või konverentsi väliskülalistele, koostööpartneritele ja sõpradele! Soovi korral saame lähemalt tutvuda ka romantilise Tartuga: Karlova, Supilinn jne. Paindlikud, kliendi soovidest lähtuvad lahendused. Samuti tuurid Peipsiveerde, Setomaale jm. Broneeri varakult!

Tartu Ülikooli botaanikaaed pakub õppeprogramme ja ekskursioone igas vanuses külastajatele. Aias kasvab kokku rohkem kui 10000 liiki ja sorti maailma taimeriigist. Lisaks looduslikele taimedele, sh haruldased kaitsealused taimed, tutvustame uusi dekoratiivtaimi. Kasvuhoonetes näeb vihmametsade ja kõrbetaimi. Oleme Baltimaade vanim botaanikaaed, mis on samas asukohas tegutsenud katkematult juba üle 200 aasta. Aed on kujundatud maailmakuulsate botaanikute, professorite Ledebouri ja Bunge juhtimisel. Kasvuhoonete külastamine on piletiga ja aed kõigile tasuta nautimiseks. Lastele mänguväljak.

Tartu Ülikooli peahoone on tõeliselt silmapaistev ja ajalooliselt oluline ehitis, mis asub Tartu vanalinnas. Hoone projekteeris Tartu Ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause ning see ehitati aastatel 1804–1809. Peahoone avati piduliku aktusega 3. juulil 1809. a ning sellest ajast alates on see olnud ülikooli keskseks sündmuspaigaks, kus tähistatakse kõiki olulisi pidupäevi, teadus- ja kultuuriüritusi ning kuhu koguneb akadeemiline kogukond. Peahoone klassitsistlik arhitektuur, sammastega fassaad ja väärikas siseinterjöör on kujundanud Tartut kui ülikoolilinna. Ülikooli peahoones asub valge saal, kus toimuvad kontserdid, konverentsid ja pidulikud aktused. Lisaks aule on eriline vaatamisväärsus ka pööningukorrusel asuv tudengikartser, mis pakub põnevat sissevaadet 19. sajandi tudengielu rangetesse reeglitesse. Samuti saab külastada peahoones asuvat Tartu Ülikooli kunstimuuseumi. Peahoonet saab avastada ka ettetellimisel giidiga ekskursioonil, mida korraldab Tartu Ülikooli kunstimuuseum.

Rikkaliku ajalooga looduslik kõrgendik Toomemägi on üks tartlaste lemmikpaikadest, kus nautida rohelust linnast lahkumata. Siin asuvas toomkirikus saad tutvuda TÜ muuseumiga, mis annab ülevaate ülikooli aja- ja teadusloost, ning nautida vaateid tornides asuvatelt vaateplatvormidelt. Pargis jalutades ei jää märkamata Inglisild koos paarilise Kuradisillaga, monumendid ja välinäitused ning ülikooli hooned, nagu tähetorn ja vana anatoomikum. Pargis saab liikuda lapsevankriga, mudilasi ootab mänguväljak ning aktiivsemaid külastajaid välikujundusega spordipark.

Aparaaditehas on vanasse tehasekompleksi rajatud kultuuritehas. Siin on endale kodu leidnud paljud loomeettevõtjad, kunstnikud, disainerid ja muidugi ka kuulus majakass Johannes Gutenberg. Aparaaditehases asuvad restoranid, kohvikud ja pagaritöökoda viivad teid maitserännakule, kus saad nautida mitmekülgseid kulinaarseid elamusi. Lisaks leiab aparaaditehasest väikepoed, galeriid ja TYPA trüki- ja paberikunstikeskuse. Aparaaditehases ja tehasehoovis toimuvad suursündmused nagu Aparaaditehase festival ja galeriide ööd. Tehases toimuvad ka väiksemad kontserdid, laadad, näitused ja töötoad. Tule avasta Aparaaditehase maailma!

Emajõeäärsed rajad loovad mõnusa võrgustiku looduses liikumiseks ja vaba aja veetmiseks. Riviera promenaad kutsub jalutama, raamatut lugema, seltskonda nautima ning laeva- ja paadiliiklust uudistama. Suvisel ajal on Emajõe promenaad külalistele üks meelispaiku, kus baarid ja restoranid pakuvad mõnusat melu, hõrku maitseelamusi ja live muusikat. Talvel lisandub jõeäärsele alale maagiline vaikus ja härmas ilu. Avatud on Toko restoran ja Tartu Turuhoone. Õhtused jõeäärsed linnatuled mõjuvad nii, et tahakski Tartu öisesse lummusesse jääda. Tule ja naudi Tartu võlu ise.

Tartu Pauluse kirik on ainulaadne, sest see on ainus juugendstiilis pühakoda Eestis. Kirikus on näha rahvusromantiline ja geomeetriline kujundus. Lisaks on kirik kuulus oma kahe teraskella poolest, mis on valmistatud 1922. Saksamaal. Klaasist kupliga kellatornist avaneb lummav vaade Tartu linnale. Kellatorni pääseb treppidest, teel torni saab tutvuda väikse galeriiga, mis jutustab kiriku ajalugu. Kiriku torni külastus on lisatus eest. Kirikus on kolumbaarium, krüpt ja raamatupood. Lisaks on võimalik tellida kiriku tuur, privaatne orelikontsert ning toitlustus kiriku köögist.

Saatse kirik valmis 1801.a. Siinne kogudus on olnud segakogudus, kuhu on kuulunud nii setod kui ka venelased. Saatse suurim püha on päätnitsapäiv (juuli viimane reede), kiriku nimepüha. Paraskeva on kreeka keeles ’reede’, setokeelse nime on see saanud vene keele kaudu (пятница). Kirikus on vaatamiseks väljas vanast puukirikust pärinevad restaureeritud “kuninglikud väravad” ja 15. sajandi imettegev kivirist. Saatse kirikuga on seotud ainus seto soost pühak: Püha Stefanus, keda ikoonidel kujutatakse seto rahvarõivais. Stefanus lasti 1919. a maha koos preester Isa Vassiliga.Kiriku külastamisel on soovitav annetus.

Esimene Põltsamaa Pühavaimu koguduse kirik ehitati 1851. aastal alevi keskusest ühe versta kaugusele Kuningamäele. See kellatorni ja viie kupliga palkkirik ehitati arhitekt Adamsoni projekti järgi. Kehva seisukorra ja ebasobiva asukoha tõttu otsustati uus kirik ehitada sobivamasse kohta asula keskuses. Sobiv maatükk kiriku ehitamiseks saadi Lossi tänaval 1892. aastal. Tartu piiskopkonna arhitekti Apollon Edelsoni projekti järgi alustati kivikiriku ehitamist 8. mail 1894, ehitaja oli S. Felder. Põltsamaa Pühavaimu kiriku pühitseti 10. septembril 1895; tegemist on õigeusu kirikuga.

Tule tutvu tänapäevase ja avara Tartu Salemi Baptistikoguduse kirikuga. Kirikuhoone avati 2000. aastal. Arhitekt on Maarja Nummert. Tartu Salemi Baptistikoguduse kirikus asub Tartu ainus barokkorel. Olete oodatud nautima kontserte ligi 400 inimest mahutavasse hea akustikaga kirikusaali. Salemi kirikus on jumalateenistus pühapäeviti kell 11, eestpalveteenistus neljapäeviti kell 18.Hea teada: Kirik pakub teelistele peavarju.

EELK Urvaste Püha Urbanuse kirik koos lähedal asuva kalmistuga on üks kaheksast Vana-Võromaa ajaloolisest kihelkonnakeskusest. Esimesed kirjalikud teated pärinevad aastast 1413. Praegune, 1889.aastal pühitsetud kirik, on gooti stiilis kolmelööviline basiilika. Sellest perioodist pärineb ka kogu kiriku sisustus. Kiriku kellad on aastast 1832 ja praegu kasutusel olev vendade Kriisade ehitatud orel 1938.aastast. Urvaste kirikule ja Uhtjärve ürgorule avaneb lummav vaade läbi Uhtjärve kaldale püstitatud kollase akna, tähistamaks ühte Lõuna-Eesti avastamist väärt paigast, mida külastada soovitatakse.

Mõniste Ritsiku kirik on õigeusu kirikutest Võrumaal vanuse poolest teine (1855), vanim on Võru Ekateriina kirik. Kirik on pühitsetud prohvet Ristija Johannese nimele, kiriku nimepäeva peab kogudus iga aasta 24. juunil. Mõniste-Ritsiku kogudus asutati 1837.a. Hoone on puust, plekk-katusega. Algul oli kiriku nimetus Mõniste, kuna ta asus Mõniste mõisniku maadel. Kuna aga tegelikult kirikut Mõnistes ei olnud, nimetati see ümber Mõniste-Ritsiku kirikuks. Köster-õpetajad tegid palju tööd kohaliku elanikkonna harimisel. Ritsiku koguduses töötas aastani 1931 üks kihelkonnakool ja kolm abikooli.

Ajalooline Karula kihelkonnakirik on varemetes. Uus, 1997.a. valminud kirik ehitati ümber kirikumõisa viljaaidast. Kiriku teeb eriliseks 2001.a. valminud Eesti kunstnik Dolores Hoffmanni vitraaž Püha Õhtusöömaaeg, millel on Karula kuppelmaastiku taustal kujutatud jüngritena kohalikke elanikke. Karula kiriku uksed on külastajatele avatud pühapäevaste jumalateenistuste ajal. Kiriku külastamiseks muul ajal soovitame ühendust võtta koguduse esindajaga.Huvitav teada:• Nõukogude ajal oli sama hoone kasutusel loomalaudana.• Vitraaži kinkisid Karula kirikule Saksa mõisnike von Grote’de järeltulijad

Tartu Püha suurkannataja Georgi (Jüri) kirik on eriline oma ajaloo ja arhitektuuri poolest. See õigeusu kirik asub Tartus Narva maanteel ja on pühendatud Püha suurkannataja Georgile, keda ikoonidel ja kunstis kujutatakse võitluses draakoniga. Georgi kirik ehitati esialgselt 1030. aastal Novgorodi ja Kiievi suurvürst Jaroslav Targa poolt, kuid praegune kogudus asutati 1845 ja praegune kirikuhoone pärineb 19. sajandi lõpust, valmides aastal 1870. Kiriku fassaad on kaunistatud traditsioonilise õigeusu sümboolikaga ja seespoolt on kirik kaunistatud ikoonidega, mis kujutavad erinevaid pühakuid.

Obinitsa kirik on ehitatud sügaval Nõukogude ajal: 1952. aastal, mil riiki juhtis Stalin. Rahva soov uue pühakoja järgi (vana kirik anti koolile) oli nii suur, et sai poliitikast jagu. Obinitsa kirikupüha on 19. augustil peetav paasapäev – Issanda muutmise püha ‒ ja see toob külla tuhandeid inimesi, kes mälestavad oma esivanemaid ja veedavad aega koos suguseltsiga.Obinitsa kalmistule on järjepanu maetud vähemalt 1500 aastat. Vanimad on surnuaia lääneosas paiknevad kääpad. Parkmetsalaadsel kalmistul puhkavad tuntud seto lauluema Hilana Taarka ja Obinitsa muuseumi looja Lidia Sillaots.

Sihvaka kõrge torniga uusgooti jumalakoda Vooremaa kaunis maastikupildis. Kiriku ehitusajaks loetakse 1770.a., rekonstrueeriti 1889.a. Kirikumõisas on pastori ja tuntud keelemehe O. Wilhelm Masingu mälestuskivi (1989).Äksi pastoraat pakub soodsat ööbimisvõimalust. Peahoones kohti kuni 10-le inimesele ja külalistemas kuni 6-le. Lisaks saali rentimise võimalus.Piirkond pakub head puhkamisvõimalust, näiteks on kiriku kõrval kiigepark ja jõgi ning 400 m kaugusel Saadjärve ääres ujumisrand. Lähedal asuvad ka Jääaja Keskus, Elistvere loomapark ja Vudila Mängumaa.Jumalateenistus pühapäeval kl 11:00.

Räpina luteriusu kirik on pühendatud peaingel Miikaelile ja pühitseti sisse 1785. aastal. Ühelöövilise maakivist ja ülekrohvitud kiriku läänefassaadi kaunistavad antiiksed skulptuurid, mis sümboliseerivad Lootust ja Armastust. Pühakoda on korduvalt ümberehitatud, 1880. aastate algul. Mõned aastad hiljem paigaldati uus barokne vahegaleriiga tornikiiver, mille tipus on muna ja kukk. Kaheosaline Carl Antropoffi poolt maalitud altarimaal aastast 1872 kujutab Jeesuse haudapanekut ja Ülestõusnu ilmumist Maarja Magdaleenale. Kontsertoreli ehitas kirikule 1934. aastal Tallinna meister August Terkmann.

Miikse Ristija Johannese kirik on väike puust õigeusu kirik Eesti kagunurgas Setomaal. Selle kiriku teeb eriliseks eelkõige tema lugu. See ehitati 1953. aastal, nõukogude ajal, mil religiooni ja kirikute ehitamist ei soositud. Kohalikud inimesed võtsid siiski ette julge sammu ning ehitasid kiriku oma jõududega, töötades võimude tähelepanu vältimiseks sageli õhtuti ja öösiti. Täna on Miikse kirik taas Seto kogukonna tugevuse ja visaduse sümbol, kus kohalik kogukond taastas laguneva pühakoja uueks ja pilkupüüdvaks seto kirikuks. Altar ja ikoonid säilisid, kuid uus on pitsilise mustriga fassaad millel kasutati nii seto värve (punast, sinist ja lambavilla valget) kui seto vöö mustreid. Kiriku ümbruses asuvad ka vana kalmistu ja pühad kivid, mis annavad paigale erilise ajaloolise ja vaimse atmosfääri. Kirik on avatud kord kuus teenistuse ajal, muudel aegadel saab kirikusse kokkuleppel kirikuvanemaga (suhtleb eesti ja vene keeles). Võõrkeelseks Setomaa tuuriks soovitame tellida kohalik giid.

EELK Torma Neitsi Maarja kirik on erandlikult trapetsiaalse põhiplaaniga hilisbarokne saalkirik. Valmis kirik õnnistati aastal 1767. aastal ning hiljem (1868. aastal) tulid pseudogooti lisandused.Kirikul on karikakujuline kantsel ning rahvasuus on kirik saanud võrdluse Noa laevaga. EELK Torma Neitsi Maarja kirikus toimuvad jumalateenistused igal pühapäeval kell 11.00.

Rannus asuv Apostliku Õigeusu Kirik (Rannu õigeusukirik) ehitati aastail 1899-1901 ja õnnistati 5. mail 1905 Jeesuse Jeruusalemma mineku auks. Seetõttu kutsutakse kirikut ka Rannu Issanda Jeruusalemma Minemise kirikuks. Õigeusu koguduse tegevus lõpetati aastal 1961 ning hoone võeti kasutusse Rannu sovhoosi laohoonena. Kaheksakümnendatel aastatel otsustas Rannu sovhoos ülekohtu heastada ja taastas kirikuhoone ning kirikut on varasemalt hea akustika tõttu kasutatud ka kontserdipaigana.Praegu kirikut jumalateenistusteks ei kasutata.

Varnja palvemaja on üks silmapaistvamaid Peipsi vanausuliste palvela hooneid, mille ehitas kohaliku koguduse kogukond oma vahenditega. See suurejooneline kivist pühakoda asub otse Peipsi järve kaldal, kandes endas vanausuliste vaimset ja kultuurilist pärandit. Palvemaja interjööri pärliks on 84 pühapildist koosnev viierealine ikonostaas, mille maalis Eestis elanud vanausuliste tuntuima ikoonimeister koos abilistega. Enamik ikoonidest pärineb 20. sajandi algusest, peegeldades ajastu kunstilist ja religioosset eripära.

Otepää talvekirik on ehitatud ümber vana kirikumõisa abihoonest ning kasutusel pühakojana peamiselt talvisel perioodil. See on väike õdus kirik, mis valminud tänu soomlaste, Otepää sõprusvalla Vihti koguduse toetusele. Kirik on pühitsetud 1992, Soome Iseseisvuspäeval 6. detsembril ja selle pühitsetud nimeks on Lesknaise ja vaeslapse kabel. Lesknaistele on ta pühendatud põhjusel, et nõukogude korra ajal hoidsid just nemad oma väikesest palgast kirikut hinges. Talvekiriku kõrval asuvas pastoraadihoones on õnnistatud Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp, millest hiljem sai Eesti riigilipp. Praegugi on selles majas lipu lugu tuvustav Eesti lipu muuseum.

Mustvee Betaania kogudus on baptistlik kogudus, mis asutati 1921. aastal. Oleme tegus ja ühtehoidev kogukond, kus väärtustame usku, osadust, palvet ja võimalust üksteist toetada. Meie soov on olla avatud ja külalislahke kogudus, kuhu on oodatud inimesed igas vanuses ja erineva taustaga. Jumalateenistus toimub igal pühapäeval kell 11.00. Neljapäeviti kell 19.00 koguneme ülistus- ja palveõhtule ning teisipäeviti kell 6.30–7.15 toimub palvehommik. Lisaks toimuvad kirikus erinevad teemaõhtud, kontserdid ja muud ühised ettevõtmised, mis pakuvad võimalust kohtuda, kuulata, kaasa mõelda ja koos aega veeta. Kõik huvilised on südamest oodatud Mustvee Betaania kogudusse!

Keskaegne Rõngu Mihkli kirik on pühendatud peaingel Miikaelile. Kirikut tuntakse ka Rõngu vanima ehitisena.Pühakoda on läbi aegade mitmete sõdade, alates Põhjasõjast, tõttu korduvalt kannatada saanud ning taastamistööde käigus kaotanud oma algse arhitektuurse ilme. 1702. aastal põletasid kasakad kiriku maha, alles jäid vaid müürid. Oma praeguse uusgooti stiilis kuju omandas kirik 1900–1901. aastatel Rudolf von Engelhardti projekti järgi tehtud ümberehituste käigus. Kiriku praegune kuju pärineb viimasest ümberehitusest, 1901 aastast. Tähelepanu väärivad kirikus altarimaal (1901, Dresdeni meistritöö); orel (V. Müllverstedt 1874) ja vitraažid (1900, Riia meistrite töö). Hea teada:Kirik osaleb nii "Teeliste Kirikute" kui " Kirikute Öö" programmis. Külastada saab pühapäeviti jumalateenistuse ajal või eelneval kokkuleppel.

EELK Põltsamaa Niguliste kirik mahutati linnuse 13. saj pärit väravakäigu ja 1500 paiku püstitatud suurtükitorni müüride vahele Rootsi ajal, 1632. a. Kirik põles 1941. a juulis, kuid tänu pastor Herbert Kuurme ettevõtlikkusele taastati juba Stalini ajal, 1952. aastaks. Pühakojas saab näha Tartu Ülikooli endise kiriku kantslit, altarit, pinke ja lühtreid. Altaris on kaks maali, mida vastavalt Ülestõusmispüha ning Taevaminemispüha ajal vahetatakse. 1900. a valmistatud orel pärineb Fr. Saueri tehasest Saksamaalt. Alles hiljuti valmisid kolme aknasse vitraažid, mille autoriks on Dolores Hoffmann.

Võru kesklinnas seisab Katariina kirik – väärikas tunnistaja linna sünniloole ja sajandite kulgemisele. Ehitist kroonib lihtne, kuid majesteetlik torn, mille kell lööb linna rütmis ja tuletab meelde aja kulgu. Vana-Võromaa keisri (1783) ja Võru linna (1784) asutaja, Vene keisrinna Katariina II nimepühakule, Katariinale Aleksandriast pühendatud kirik õnnistati 1793.a. Selle stiililt hilisbarokse, tugevate varaklassitsistlike sugemetega, ühelöövilise, suurte kaarakendega kirikuhoone projekteerijaks arvatakse Christoph Haberlandt Riiast. Kirikus on hinnaline ajalooline orel, mille ehitasid vennad Kriisad 1913.a. Kirik ei ole vaid sakraalhoone – see on vaikne hingetempel, mis kutsub peatuma. Sageli kõlab siin ka muusika – orelihelid, koorilaul ja kontserdid. Kirikut saab külastada pühapäeviti jumalateenistuse ajal või eelneval kokkuleppel. Hoone asub ajaloolisel Võru keskväljakul ja siit algav Katariina allee viib otseteed Tamula järve promenaadile – justkui jalutuskäik ajast läbi tänapäeva.

Peipsiäärses Kasepää külas tasub pilk peale heita vene vanausuliste palvelale, mis on pidevalt tegutsenud alates XVIII sajandist.Praegune palvemaja on ehitatud 20. sajandi alguses, selle projekteeris aastal 1902 kubermangu arhitekt Wilhelm Schilling. Enne Teist maailmasõda uuendasid palvemaja ikonostaasi ikoone Frolovi koolkonna meistrid. Palvelas on ikoone isegi 17. sajandist.Palvelas toimuvad venekeelsed palvused pühapäeviti kell 10.

Rõuge Maarja kirik on vana kihelkonna keskuse kirik. Klassitsistlikus ühelöövilises pühakojas on 1930. aastast pärit kohalike orelimeistrite vendade Kriisade ehitatud 31-registriline orel. Altarimaali "Jeesus ristil" autor on balti-saksa kunstnik Rudolf von zur Mülen. Hea teada: Jumalateenistused toimuvad pühapäeviti kell 11.00, suvisel ajal on avatud ka Teeliste kirikuna.Sarjas "Eesti orelid 21.sajandil" on välja antud CD-plaat Rõuge Maarja kiriku orel.

Jumalaema Maarjale pühendatud Põlva kirik on ajaloolise Võrumaa vanimaid kirikuid. Kirikus on haruldusteks vana altarimaal ”Püha õhtusöömaaeg” (1650) ja kantsli maalitahvlid (1647). Esialgsest ruudukujulise põhiplaaniga kolmelöövilisest kodakirikust on säilinud kõrge ja sügava nišiga torn ja läänekülg. Kiriku torni tipus, nagu paljudel teistel Vana-Võromaa kirikutel on kukk (kikas).Huvitav teada: legendi järgi hoiab kiriku võtit kiriku seina sisse müüritud põlvitav Maarja-nimeline tüdruk. Jumalateenistus igal pühapäeval algusega kell 11.00. Video Põlva Maarja kirikust

Valga linna keskmes kõrguv silmapaistev pühakoda on projekteeritud Riia arhitekt Christoph Haberlandi poolt ja valmis 1816. Omataoline ovaalse põhiplaaniga linnakirik on ainus Eestis mille arhitektuuri iseloomustab hilisbarokilt varaklassitsismile ülemineku stiil. Avar ja valgusküllase peegellaega kirikusaal on erakordselt hea akustikaga. Kirikus paikneb üks väheseid ja algupärasel kujul säilinud ning Euroopa 200 parima hulka kuuluv, 1867 valminud Friedrich Ladegasti orel. Kirikutornis on kaks kirikukella ja kolme numbrilauaga tornikell ning pommidega üleskeeratava ajanäitaja mehhanism.

Kanepi Jaani kirik on pilkuköitvalt kaunis pühakoda, mille arhitektiks on Friedrich Siegel. Kirikus on altarimaal "Kristus ristil" (A. Bauer 1857) ja pseudogooti stiilis altar, vabariikliku kaitse all on kaks puust küünlajalga (1810) ning 18. sajandist pärinev kasest tugitool. Kiriku tornitipus on aotäht. Huvitav teada: Kanepi Jaani kirik ehitati aastail 1804-1810 vana puukiriku asemele. 1831. aastal süütas kiriku välk. Praegusel kujul on Kanepi kirik 1877. aastast.

Mustvee kirik on uusgooti stiilis luteri saalkirik, mille nurgakivi panemine toimus taevaminemise pühal 1877. aastal. Suurte takistuste, õnnetuste ja raha puudumise kiuste valmis kirik 1880 aastal.Altar pärineb Viljandi Jaani kirikust, kust ta 1950. aastate alguses on üle toodud.Mustvee kirikus toimuvad jumalateenistused igal pühap. kell 10.30 ning kuu viimasel pühapäeval kell 17.00.Kirikus korraldatakse imelisi kontserte ja ülesastumisi.

Setomaal pole ajalooliselt olnud pärisorjust ega mõisnikke. Siinsed maad on kuulunud Petseri kloostrile ja misjonitööd tegid seto rahva seas rahumeelsed kloostri mungad. Pikapeale hakkas õigeusuliste arv kirikuga harjudes kasvama ja usk rahva südamesse kinnistuma. Kõrge, põllukividest seinte ja tellistest karniisidega Värska õigeusu kiriku nimepühak on Püha Georgius ehk Püha Jüri. Kiriku tähtsaim püha on kevadine jüripäev, mida peetakse Setomaal 6. mail ja mis tipneb pärastlõunase kirmaski ehk külapeoga. Kiriku on ehitatud rahva enda rahaga ja siin on säilinud algupärane 20. sajandi algusest pärit ikonostaas ehk ikoonisein. Selle osaks on 17. sajandil puule maalitud püha Jüri ikoon ja kirikus on kasutusel arvukalt kauneid kohalike naiste käsitööna valmistatud pühaserätte. Kiriku ümber asub Värska kalmistu, kus puhkavad mitmed Setomaa nimekad kultuuritegelased.

Esimene vanausuliste asutatud palvela asub Jõgevamaal Kükital ja sisse õnnistati see 14. september 1740. aastal. 1830. aastatel tabas ka selle kandi vanausulisi suurem tagakiusamine ja palvela suleti ning hiljem ka lammutati ning varad anti Mustvee ühisusu kirikule. 1833. aastaks oli Kükita koguduse hingekirjas 397 vanausulist. 1860. aastatel oli võimalus jälle ehitada üles uus palvela tänu annetajate abile. Kahjuks Teises maailmasõjas palvela hävis aga praegune palvela ehitati 1948. aastal hävinenud palvemaja asemele.Vanausulised peavad jumalateenistusi igal pühapäeval ja kõikidel pühadel.

Nõo alevikust leiate vaatamist vääriva 5 sibulkupliga maakivi- ja tellismüüridega historitsistliku õigeusukiriku.Nõo kogudus asutati 1852. aastal eestlastest õigeusklikele, kes enne kuulusid Tartu Georgi kogudusse. Arhitektuuriliselt tähelepanuväärne, lääne pool kellatorniga, lubjatud maakividest ja punastest tellistest kirik valmis 1873. aastal. Kiriku sisearhitektuur on lihtne, ikonostaas pärineb 19. sajandi lõpust. Nõo Püha Kolmainu koguduses toimuvad teenistused iga kuu teisel laupäeval.

Tartu Jumalaema Uinumise ehk Uspenski katedraali hakati ehitama pealePõhjasõda Peeter I käsul ning pühitseti 1783. aastal. Kirik rajati dominikaanlaste kloostrikiriku vundamendile esialgu ristikujulisena ja ehitati nelinurkseks 1840. aastal. Huvitav teada: - Laiendamise käigus rajati kirikusse märtrisurma läinud püha Isidori kabel. - 80 aastat tagasi hukkasid enamlased Krediidikassa keldris 19 süütut inimest. Uspenski kirikusse on maetud ohvrid - ülempreestrid Bleive ja Bežanitski.

Peipsiäärses Kasepää külas tasub pilk peale heita vene vanausuliste palvelale, mis on pidevalt tegutsenud alates XVIII sajandist.Praegune palvemaja on ehitatud 20. sajandi alguses, selle projekteeris aastal 1902 kubermangu arhitekt Wilhelm Schilling. Enne Teist maailmasõda uuendasid palvemaja ikonostaasi ikoone Frolovi koolkonna meistrid. Palvelas on ikoone isegi 17. sajandist.Palvelas toimuvad venekeelsed palvused pühapäeviti kell 10.

Esimene vanausuliste asutatud palvela asub Jõgevamaal Kükital ja sisse õnnistati see 14. september 1740. aastal. 1830. aastatel tabas ka selle kandi vanausulisi suurem tagakiusamine ja palvela suleti ning hiljem ka lammutati ning varad anti Mustvee ühisusu kirikule. 1833. aastaks oli Kükita koguduse hingekirjas 397 vanausulist. 1860. aastatel oli võimalus jälle ehitada üles uus palvela tänu annetajate abile. Kahjuks Teises maailmasõjas palvela hävis aga praegune palvela ehitati 1948. aastal hävinenud palvemaja asemele.Vanausulised peavad jumalateenistusi igal pühapäeval ja kõikidel pühadel.

Tartu vanausuliste palvemaja on vanausuliste (17. saj Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine) õdus jumalakoda.Palvemaja ehitus algas 1862 ning teenistused toimusid alates 1865 a.1931 a püstitati Anatoli Podtšekajevi projekti järgi palvelale ka eeskoda ja kellatorn, millest puitosad ning enamus Mark Solntsevi loodud ikoone hävis Teises Maailmasõjas.Praegune palvela on ehitatud säilinud kiviosa ära kasutades 1948 a ja pole senini terviklikult taastatud.Palvelas on 19. saj ikoonid ja ka kohalike ikoonimaalijate töid (20. saj).Venekeelne jumalateenistus toimub pühapäeviti kell 10.

Varnja palvemaja on üks silmapaistvamaid Peipsi vanausuliste palvela hooneid, mille ehitas kohaliku koguduse kogukond oma vahenditega. See suurejooneline kivist pühakoda asub otse Peipsi järve kaldal, kandes endas vanausuliste vaimset ja kultuurilist pärandit. Palvemaja interjööri pärliks on 84 pühapildist koosnev viierealine ikonostaas, mille maalis Eestis elanud vanausuliste tuntuima ikoonimeister koos abilistega. Enamik ikoonidest pärineb 20. sajandi algusest, peegeldades ajastu kunstilist ja religioosset eripära.

Eesti-Vene kontrolljoone lähedal asub väike õigeusu külakabel, kohalikus keeles tsässon. Hoone ehitusaastaks on tõenäoliselt 1784 – nii ütlebdendrokronoloogia. Teises maailmasõjas sai tsässon mürsutabamuse, mis nihutas hoone vundamendilt kõrvale. Seda mürsku saab nüüd vaatamisväärsusena tsässonas näha. 2007. aastal tsässon remonditi ja perenaise loal saab tsässonasse ka pilku heita. Kabelis on mitmed ikoonid, mida ehib seto naiste kaunis käsitöö: valge-punasekirjud pühaserätid.Serga tsässona pühak on Püha Anastassia ning külapüha on sellest tulenevalt nahtsipäev, 11. novembril.

Laossina tsässon ehk külakabel asub juba keskajast pärineval külakalmistul, mis on tänini kasutusel. Hoone on tõenäoliselt ehitatud 1865. aastal. Tsässona taga seisab mitu keskaegset kiviristi. Hoone nimepühak on Neitsi Maarja ning külapühana peetakse siin 21. septembril väike-maarjapäeva (väiko-maar´apäiv). Siis tuleb kalmistule rahvast lähedalt ja kaugelt, papp peab teenistuse, haudadel (matuste pääl) pakutakse head-paremat süüa ja juua ning vahel peetakse maha ka üks korralik kirmask ehk külapidu.

Pisike Treski tsässon ehk õigeusu külakabel Setomaal võib mööda sõitesmärkamatuks jääda, ehkki paikneb Värska poolt tulles veidi peale külakeskust kenasti tee ääres. Külarahvas teab rääkida, et hoone ehitati umbes 18. sajandi keskel. T reski tsässona nimepühak on Ristija Johannes ning seetõttu on siinne külapüha jaanipäev. Erinevalt Eestist tähistatakse siin jaanipäeva, nagu ka teisi kirikukalendriga seotud pühi, 13 päeva hiljem. Seega on jaanipäev 7. juuli ning pidu peetakse 6. juulil. Treski meeleolukad jaanipeod on kogunud tuntust kaugemalgi ning Treski muusikafestivali toimumiskoht on samuti siit vaid kiviviske kaugusel.

Setomaal Obinitsa Muuseumi kõrval asub väike palkidest hoone, mille katusel on vaevumärgatav puust rist. See on Obinitsa tsässon ehk külakabel.2007.a. ehitatud hoone on rajatud paika, kus ka sadakond aastat tagasi tsässon oli. Kabelil on tähtis osa seto kultuuris.Obinitsa tsässona nimepüha on paasapäev (Issanda muutmise püha). Paasapäeva eelõhtul, 18. augustil, tuleb siia Obinitsa kirikust kulgev ristikäik. Hea teada: Suvehooajal on tsässon avatud muuseumiga samal ajal. Igaüks saab sisse astuda. Tsässona heaks võib jätta väikese annetuse või osta kirikuküünla.

Podmotsa tsässon asub Värska lähistel, vaikses järveäärses külas keset keskaegset külakalmistut. Pihlakate ja sirelite vahele peitunud kabel on ehitatud 1760.a ja pühendatud nelipühadele ehk suvistepühile. Suvisteks ehitakse tsässon noorte kaskedega. Tsässona lähedal seisab suur kivirist, mille kõrval on kaks väiksemat: rahvajutu kohaselt on need suure risti pojad. Kalmistu lähedal asub külakiik ja kollane „erilise maastiku” aken. Külatänavat pidi alla järve äärde jalutades paistab üle maalilise Pihkva järve lahesopi Kulje õigeusu kirik, mis jääb praegu Venemaa territooriumile.

Väike puust Tobrova tsässon Tobrova-Küllätüvä tee kõrgel kaldal näeb välja justkui eeskojaga aidake, millel tagasihoidlik rist katusel. 1932. aastal ehitatud õigeusu kabel on pühendatud ülestõusmispühadele – see on Tobrova ja lähikondsete külade tähtsaim püha. Tsässona külastamiseks võta ühendust Obinitsa muuseumiga.

Mikitamäe keskuse esist platsi kutsutakse Tsässonate väljakuks, sest seal paikneb kaks tsässonat teineteise kõrval. Vana tsässon on kogu mandri-Eesti vanim puithoone: selle tõenäoline ehitusaeg on 1694. aasta. Algselt paiknes hoone Tartu-Petseri maantee ääres, kust ta nõukogude ajal ära veeti ja siis lagunema hakkas. 2009. a tsässon renoveeriti ja toodi toonase vallamaja ette platsile. Vahepeal, 1998. aastal, oli aga ehitatud uus tsässon. Mõlemad Mikitamäe tsässonad on pühendatud apostel Toomasele ning külapüha on tuumapühapäiv ehk oltuspühi, mida peetakse nädal pärast lihavõtteid.

Võõpsu tsässon ehk külakabel asub otse Setomaa põhjapoolse värava – üle Võhandu jõe viiva Võõpsu silla ‒ kõrval, keskaegsel külakalmistul. See on Eestipoolse Setomaa suurim puidust tsässon, mis arvatavasti oli algupäraselt hoopis ait. Tsässonaks ehitati see ümber veidi enne 18. sajandi keskpaika ja remonditi korralikult 2010. aastal. Arhitektuuriliselt huvitav on suur lahtine eeskoda, mis osaliselt ümbritseb ka külgseinu.Võõpsu tsässona pühak on Püha Nikolaus, setopäraselt Püha Migul ja seetõttu on tsässona nimepühad kevadine ja talvine nigulapäev.Avatud vaid nigulapäevadel.