Tartu Ülikooli asutas 1632. aastal Rootsi kuningas Gustav II Adolf, mis teeb sellest ühe Põhja-Euroopa vanimaid ülikoole. Sellest ajast peale on ülikool kujundanud sisuliselt kogu linna. Klassitsistlik peahoone oma valgete kolonnidega kinnistab vanalinna visuaalselt. Selle ümber olev ülikoolikvartal kihiseb tudengielust, ajaloolistest mälestustahvlitest ja väikestest sisehoovidest, mis jutustavad Tartu lugu Eesti mõttekeskusena.
Ülikool on andnud Eestile ebaproportsionaalselt palju teadlasi, kirjanikke ja poliitikuid. Just siin hakati eesti keelt esimest korda akadeemiliselt uurima. Just siin arenesid mõtted, mis aitasid kujundada tänapäeva Eestit. Tänapäeval on iga viies Tartu elanik tudeng, mis annab linnale selle iseloomuliku energia – uudishimuliku, oma arvamusega ja tunduvalt paremini toidetud, kui ühe ülikoolilinna kohta võiks arvata.
Tartu on olnud UNESCO loovlinnade võrgustiku kirjanduslinn alates 2015. aastast. 2024. aastal oli see Euroopa kultuuripealinn, tuues üle Tartu ja Lõuna-Eesti rohkem kui 1000 kunsti- ja kultuuriprojekti. Selle aasta energia ei ole päriselt kuhugi kadunud.
sajandi lõpust pärit roosa raekoda. Praegune raekoda valmis pärast 1775. aasta suurt tulekahju, mis hävitas suure osa Tartu kesklinnast. Enne seda oli siin linna oluline turu- ja kauplemiskoht ning just siit lähtus mitu vanalinna tänavat.
Raekoja platsil asub ka Tartu üks tuntumaid sümboleid, purskkaev „Suudlevad tudengid“. Praegune purskkaev avati 1998. aastal ja selle ümber kogunetakse siiani nii kohtinguteks kui ka pidustusteks. Platsi kividesse on märgitud ka Tartu geograafiline süda, mida tähistab spetsiaalne märgis.
Raekoja ees asub veel üks väike, aga oluline detail: Tartu raekoja kell. Praegune kell paigaldati 2016. aastal ning selle kellamängud on saanud osaks Tartu linnapildist.
Suvel täitub väljak välikohvikute, kontsertide ja üritustega, talvel jõuluturuga.
Supilinn algab kohe vanalinna külje alt ja näeb välja nagu Tartu oleks otsustanud ühe 18. ja 19. sajandi puumajade linnaosa lihtsalt alles jätta. Tänavad kannavad toidukraami nimesid: Kartuli, Herne, Oa ja Marja. Madalad puumajad, aiad ja natuke viltused tänavad annavad linnaosale ilme, mida ei ole püütud turistide jaoks liiga korralikuks teha. Siin asub ka A. Le Coqi õllemuuseum.
Karlova jääb kesklinnast lõuna poole ja on teistsuguse energiaga. Värvilised puumajad, tänavakunst, kohvikud ja baarid annavad linnaosale boheemlasliku ilme. Siin saavad kokku tudengid, kunstnikud ja inimesed, kes on Karlovas elanud aastakümneid. Karlova serval asuv Aparaaditehas on endine tööstuskompleks, millest on saanud üks Tartu tuntumaid loomekvartaleid. Vanades tehasehoonetes on stuudiod, disaini- ja väikepoed, söögikohad ning kultuurisündmused. Nõukogudeaegse tööstuse asemel toodetakse siin nüüd peamiselt ideid, kohvi ja üritusi.
Tartu toidumaastik on viimase kümnendi jooksul vaikselt, aga järjekindlalt kasvanud. Linnas on Michelini tunnustusega restorane ning ka ümbritsev Lõuna-Eesti annab põhjust siia sööma tulla. Laupäevane turg Raekoja platsi ümber toob kokku tootjaid üle kogu piirkonna – hea sissejuhatus sellesse, mida siin tegelikult kasvatatakse, valmistatakse ja suitsutatakse. Augustis võtab Tartu Toidu- ja Veinifestival linnakeskuse terveks nädalavahetuseks enda alla.
Kohvikukultuur on tihe ja tõsiseltvõetav. Werner Café on olnud Tartu kirjanike, kunstnike ja intellektuaalide kohtumispaik juba üle sajandi. Aparaaditehase ümbruse loomekvartal on toonud juurde uue põlvkonna kohvikuid ja söögikohti.
Kokku on Tartus rohkem head kohvi ruutkilomeetri kohta kui enamikus linnades, mis on kolm korda suuremad.
Supilinn on Tartu kõige omanäolisem ja boheemlaslikum linnaosa, kus 18. sajandist pärit puitmajade kvartalid, rohelusse uppuvad hoovid ja Emajõe kallas loovad kordumatu atmosfääri. See on koht, kus linn, maa ja loodus saavad kokku ning kus kogukonnavaim ja loomingulisus on tuntav. Supilinnas jalutades avaneb Emajõe ääres kaunis promenaad, mille sajandivanused puud ja rahulik konnatiik annavad linnale erilise hingamise. Tänavakunst, värvilised hoovid ja puitmajade detailid jutustavad Supilinna oma lugu, mida saab kõige paremini kogeda kevadistel Supilinna päevadel, kui hoovid ja aiad avanevad külalistele ning kogu linnaosa muutub suureks festivaliks. Supilinna miljööd on kõige parem avastada jalgsi või rattaga, et märgata peidetud nurgataguseid, aknaluukide mustreid ja aiataguseid. Erilise elamuse annab jalutuskäik kohaliku giidi saatel, kes oskab avada linnaosa varjatud kihte ja tuua esile selle boheemlasliku hinguse. Rohkem infot giidituuride kohta leiab lehelt Tartu Giidid.
Tartu Turuhoone on Tartu südames asuv kaasasegne siseturg, mis pakub Lõuna-Eesti suurimat ja ehedaimat värkse toidu- ja toorainevalikut. Lisaks ostlemisele saavad külastajad aja peatada mitmes kohvikus. Nautides kohapealseid hõrgutisi on põnev jälgida vaadet kirevale ja kauplemislusti täis turuelule, kus kauplejate seas paistavad silma aastakümnete pikkuse kogemusega tegijaid ja ka julged uued tulijad. Nädalavahetustel toovad lisaelevust külaliskauplejad. Arhitektuuriväärtusega Turuhoones toimuvad mitmed toidule suunatud sündmused, mis pakuvad mitmekülgset valikut koos võrratute elamustega.
Tartu Ülikooli botaanikaaed pakub õppeprogramme ja ekskursioone igas vanuses külastajatele. Aias kasvab kokku rohkem kui 10000 liiki ja sorti maailma taimeriigist. Lisaks looduslikele taimedele, sh haruldased kaitsealused taimed, tutvustame uusi dekoratiivtaimi. Kasvuhoonetes näeb vihmametsade ja kõrbetaimi. Oleme Baltimaade vanim botaanikaaed, mis on samas asukohas tegutsenud katkematult juba üle 200 aasta. Aed on kujundatud maailmakuulsate botaanikute, professorite Ledebouri ja Bunge juhtimisel. Kasvuhoonete külastamine on piletiga ja aed kõigile tasuta nautimiseks. Lastele mänguväljak.
Emajõeäärsed rajad loovad mõnusa võrgustiku looduses liikumiseks ja vaba aja veetmiseks. Riviera promenaad kutsub jalutama, raamatut lugema, seltskonda nautima ning laeva- ja paadiliiklust uudistama. Suvisel ajal on Emajõe promenaad külalistele üks meelispaiku, kus baarid ja restoranid pakuvad mõnusat melu, hõrku maitseelamusi ja live muusikat. Talvel lisandub jõeäärsele alale maagiline vaikus ja härmas ilu. Avatud on Toko restoran ja Tartu Turuhoone. Õhtused jõeäärsed linnatuled mõjuvad nii, et tahakski Tartu öisesse lummusesse jääda. Tule ja naudi Tartu võlu ise.
Avasta Tartu linna ilu ja vaatamisväärsusi meie mugava ja keskkonnasõbraliku rattaringluse jalgrattaga. Rattaga on võimalik avastada rohelisi parke, ajaloolisi hooneid ja erinevaid Tartule olulisi linnaosasid. Tartu linnas on võimalik rentida nii tava- kui elektrirattaid, rattad asuvad erinevates parklates üle kogu linna. Rattaid on mugav rentida kasutades Smart Bike Tartu rakendust. Elektrirattad on kasutuses kuni miinuskraadide tulekuni. Ratas tuleb tagastada mistahes rattaringluse parklasse viie tunni jooksul. Rendi Tartu linna ratas ja seikle ajaloolises Tartu Ülikooli linnas.
Tartu raekoda on linna ajalooline süda sümbol, mis asub Raekoja platsil. Praegune hoone valmis 1789, ühendades arhitektuuris baroki ja varaklassitsismi elemente. Barokne kellatorn valmis 1784. aastal. Ajalooliselt on raekoda täitnud mitmeid funktsioone: siin asus vangla ja vaekoda (kaalukoda), ülemistel korrustel tegutses raad. Tänapäeval tegutseb raekojas Tartu linnavalitsus, infokeskus ja enam kui 100 aastat on siin asunud apteek. Üks Tartu raekoja eripärasid on tornis asuv kellamäng ehk kariljon. Kellade arv on 34 ning kaunid meloodiad kõlavad iga päev kell 9, 12, 15, 18 ja 21.
Tartu Ülikooli muuseum kutsub sind avastama ülikooli ajalugu, teaduse maailma ning Tartu toomkiriku põnevat lugu. Muuseum asub Toomemäel ajaloolises Toomkirikus. Ülikooli muuseumis saab näha erinevaid näitusi, mis ühendavad teadmised, loovuse ja avastamisrõõmu. Näitused tutvustavad ülikooli elu, teaduse arengut, Toomkiriku lugu, pakkudes tegevusi nii täiskasvanutele kui ka lastele. Suvekuudel saad nautida unustamatuid vaateid Toomkiriku vaateplatvormilt, kust avaneb kaunis panoraamvaade kogu Tartu linnale. Tule ja avasta, kuidas teadus ja ajalugu kohtuvad Tartu Ülikooli muuseumis.
Ligi 6000 m² näitusepinda Eesti suurimas muuseumis kutsub püsinäitusel „Kohtumised" avastama eestlaste argipäeva läbi ajaloo ja saama osa soome-ugri rahvaste eluolust püsiväljapanekul „Uurali kaja". Muuseumielamust täiendavad vahetuvad näitused. Külastajaid ootab restoran ning laia valikuga muuseumipood. ERMi välialad kutsuvad puhkama ja piknikku pidama. Raadi järve kaldal asub romantiline rotund ja klaaskatusega viinaköök ning skulptuuripark.ERM pakub õpitubasid, haridusprogramme ja giidituure 11 keeles. ERM on kaasaegne konverentsikeskus ja rahvusvaheliste ürituste toimumispaik.
Tartu Linnamuuseum kutsub sind avastama Tartu linna mitmekülgset ajalugu ja kultuuripärandit. Püsinäitus „Meie Tartu“ tutvustab Tartu linnaosi, jutustades lugusid tartlastest, nende elust ja igapäevastest harjumustest. Näitusel saad aimu, mis teeb iga linnaosa Tartus eriliseks, sest igal linnaosal on näitusel oma tunnusteema ja oma kodukohast räägivad kohalikud inimesed. Lisaks ootavad külastajaid vahelduvad ajutised näitused, mis toovad muuseumisse värskeid teemasid ja kunstilisi väljapanekuid. Need avavad Tartu eri tahke alates linna arhitektuurist ja sotsiaalsest elust kuni tänapäevaste kultuurinähtusteni. Muuseum pakub giidi- ja linnatuure, kus giidid viivad osalejad põnevatele retkedele Tartu linnaosadesse. Ekskursioonid sobivad hästi nii kohalikele huvilistele kui ka külalistele, kes soovivad Tartut sügavamalt tundma õppida. Tartu linnamuuseumi ruume on võimalik ka rentida erinavate ürituste jaoks. Tule ja koge Tartu linna lugu läbi inimeste, paikade ja mälestuste.
Arabella I on Eesti vanim endiselt tegevuses olev laev, ehitatud 1922. aastal ning tänaseni oma ajaloolist võlu kandev veesõiduk. Tartu Emajõel seilav laev võlub nii oma elegantsi kui ka rahuliku kulgemisega läbi vanalinna ja lummava jõelooduse. Ajalooline Arabella I sobib firmapidudeks, pulmadeks, sünnipäevadeks või erisündmusteks. Pardal ootab avar salong, stiilne baariala ning kaasaegne esitlustehnika, mis muudab laeva sobivaks ka seminarideks või meeldejäävateks vastuvõttudeks. Laeva saab rentida täielikult privaatseks kasutuseks, kus sõidumarsruut ja programm pannakse kokku vastavalt kliendi soovidele. Samuti toimuvad avatud väljasõidud, kuhu on oodatud nii üksikkülastajad kui ka sõbrad ja pered. Talvehooajal toimuvad pühapäeviti advendi- ja jõulukruiisid, kus küünlavalgus, jõulutuled ja Emajõe rahulik meeleolu loovad unustamatu elamuse. Avatud peredele, sõpruskondadele ja paaridele.
Supilinna poolsel Emajõe kaldapealsel kulgeb mõnus promenaad, mida ääristab vanade paplite lummav allee. Allee viib mööda külakiigest, väikesest Konnatiigist ja Tähtvere Spordipargist, kus leidub tegevusi aastaringselt igaühele. Supilinna promenaadil kohtab nautlevaid tervisesportlasi. Suvel suunduvad linlased alleed mööda ratastel või jalutades Emajõe vabaujula randa suplema.Promenaadi pink-kiikedel loetakse kirjandust, nauditakse vaadet jõe laevaliiklusele aga ka hobikalameestele ja veedetakse sõprade ning peredega aega värskes õhus ja Supilinna võluvalt boheemlaslikus õhkkonnas.
Karlova on Tartu miljööväärtuslik linnaosa, mis lummab külalisi oma boheemlasliku atmosfääriga. Tartus Karlova linnaosas leidub ajaloolisi puitmaju, avastamist väärt salahoove, kohalike seas armastatud omanäolisi kohvikuid, Tartule omast rohelust ning mitmekesist tänavakunsti. Karlova südames asuvad mitmed kogukonna jaoks olulised paigad – hubane Karlova Kohv, populaarne kohtumispaik Barlova baar ning rahulikumaks ajaveetmiseks sobiv Karlova sadama ümbrus Emajõe ääres. Linnaosa sai alguse 19.–20. sajandil Karlova mõisa maadele rajatud majadest, millest on kujunenud tänane omanäoline elukeskkond. Vanima asustusega on Kalevi tänava algusosa, mis pärineb juba 18. sajandist ja erineb arhitektuuriliselt ülejäänud piirkonnast. Kevaditi toimuvad Karlova päevad, mille raames saab linnaosaga läbi mitmekesiste sündmuste ja avatud hoovide veelgi paremini tutvuda. Giidiga jalutades avaneb Karlova peidetud pool ja boheemlaslik puitmajade ajalooline võlu. Rohkem infot leiab Tartu Giidide kodulehelt.
Tartu asub seal, kus ta asub suuresti tänu Emajõele. Keskajal oli jõgi oluline kaubatee, mis ühendas Tartut Peipsi järve ja sealtkaudu ida poole kulgevate veeteedega. Sillad üle jõe on selle linna ajaloos korduvalt hävinud ja uuesti ehitatud.
Praeguse Kaarsilla kohal seisis kunagi Kivisild, mis ehitati 1784. aastal keisrinna Katariina II käsul. Sild hävis Teise maailmasõja ajal: 1941. aastal õhiti selle keskmine osa ning 1944. aastal hävisid sõjas ka ülejäänud konstruktsioonid. 1959. aastal avati samas kohas uus Kaarsild, millest sai üks Tartu tuntumaid sümboleid. Tudengite seas on vana komme ronida silla kaarele, ametlikult seda muidugi teha ei soovitata.
Tänapäeval on Emajõe kaldad suvel üks Tartu aktiivsemaid kohti. Lõunakaldal asuv Emajõe Riviera toob jõe äärde terrassid, rannaliiva ja söögikohad, jõel liiguvad kanuud ja SUP-lauad ning aeg-ajalt saab minna ka jõekruiisile. Talvel muutub jõgi hoopis teistsuguseks, kuid jääl liikumine sõltub alati jää tegelikust paksusest.
Tartu kalender on kiiremas tempos, kui sellise suurusega linnal õigus oleks. tARTuFF, Tartu armastusfilmide festival, toimub igal augustil Raekoja platsil. Vabaõhukino ekraan on püsti otse raekoja ees ja kõik filmiseansid on tasuta.
Stencibility on üks Põhja-Euroopa pikema ajalooga tänavakunstifestivale ning toob igal septembril Tartu seintele uusi teoseid ja kunstnikke. Tudengipäevad täidavad aprillis linna kontsertide, võistluste ja üritustega, mis muudavad ülikooli kohalolu üsna võimatuks ignoreerida.
Augustis võtab kesklinna üle Tartu Toidu- ja Veinifestival ning sügisel toovad suured spordiüritused linna tuhandeid osalejaid ja pealtvaatajaid. Tartu sündmuste täielik kalender on leitav Kultuuriaknast.
Tartu asub Lõuna-Eesti keskel, nii et siit saab ühe päeva jooksul jõuda väga erinevate paikadeni. Peipsi järv ja Sibulatee jäävad umbes 40 minuti, Haanja künkad tunni ning Setomaa umbes 90 minuti autosõidu kaugusele. Võromaa suitsusaunad, metsad ja järved jäävad samuti mugava päevareisi kaugusele.
Hommikul võib suunduda Peipsi äärde vanausuliste küladesse, pärastlõunal teha tiiru Haanjas või Võrumaal ja õhtuks tagasi Tartusse jõuda. Ja kui päevareis tehtud, on Tartus endas veel restoranid, baarid, kontserdid ja Emajõeäärne elu.