Loodus

Männikjärve matkarajal avanevad ilusad vaated Männikjärvele ja ümbritsevale rabametsale. Matkarada annab võimaluse liikuda salumetsas ning pikkusega 2,2 km on rada sobilik ka alustavale matkajale. Rada on tähistatud puudel oleva punase märgistusega ning raja läbimiseks kulub keskmiselt 1 tund. Hea teada: - Männikjärvel viibimiseks, rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituste korraldamiseks ning maastikusõidukiga sõitmiseks, tuleb luba saada kaitseala valitsejalt – Keskkonnaametilt.

Õpperada sobib hästi soode arengu ja taimestikuga tutvumiseks ning männikultuuride vaatluseks. Ringikujuline 1,8 km pikkune õpperada keerleb ümber Valgesoo raba. Rajal on vaadeldavad rabataimestik, "Parunimännik" ning laanekuklaste rikas metsaserv. Ratastooli ja lapsevankriga võimalik liikuda kogu raja ulatuses. Matkaraja alguses on vaatetorn ja lõkkekoht. Valgesoo raba esindab ühte Lõuna-Eesti 21-st avastamist väärt paigast mida soovitatakse külastada eelkõige loodushuvilistel. Valgesoo maastikukaitseala kaitseb sealset raba ning seda ümbritsevat maastikku, kus on peidus Eestimaa ürgne ilu.

Matkamajad, vaatetorn ning laudtee meelitavad Meenikunno sohu palju loodusnautlejaid. Tegu on kauni puhkealaga. Laudteel jalutades võib silmata tavalisemaid sootaimi: hanevits, küüvits, kukemari, sookail ja tupp-villpea, raba servas kasvab ka vaevakaske. Kõige arvukamalt on mitmevärvilisi turbasamblaid. Sooserva lähedal tugevasti kinni kasvanud kraavist võivad julgemad proovida omapärase maitsega rabavett.Hea teada: Mööda laudteed on võimalik sõita ka lapsevankri või ratastooliga.

Põlvamaal Ahja jõe paremal kaldal asuv Suur Taevaskoda on Lõuna-Eesti üks ilusaimaid looduslikke vaatamisväärsusi. See on Ahja jõe kõige kõrgem liivakivipaljand, mis on andnud ainest mitmetele pärimustele. Legendid pajatavad Suure Taevaskoja kaljus asunud koobastest ja salakäikudest, kuraditest, hirmsast maost ja ennast kuldkammiga sugevast näkineiust. Suurest Taevaskojast veidi ülesvoolu asuva kärestiku serval on suur rändrahn - Nõiakivi ehk Salakuulaja kivi.Suures Taevaskojas on aastaringselt mõnus nii lõõgastuda, nautida rahu ja looduse hääli kui ka pidada pikniku.

Vahelduva reljeefi ja kaunite vaadetega Alatskivi Lossijärve ümber kulgev 4,5 km pikkune Alatskivi matkarada pakub külastajatele palju elamusi ja vaatamisväärsusi igal aastaajal.Alusta matka Kalmistu peatuse ja kase allee kõrval asuva infotahvli juurest. Rajale jäävad Alatskivi loss ja lossipark, Hirveaed, lambasild, Kalevipoja säng, Veski- ja Lossijärv, mis räägivad piirkonna lugu. Rajal asuvad 2 suurt infotahvlit, palktrepp Kalevipoja sängis, 2 silda, viidad ja väiksed infotahvlid kaitseala üksikobjektide tutvustamiseks. Matkarajale jääb ka mõnus piknikukoht puhkepausiks ja lõkke tegemiseks.

Luhasoo maastikukaitsealal kulgev õpperada on 5 km pikkune ring, mis on osaliselt kaetud laudteega. Raja keskpunktis oleval rabasaarel on ööbimiseks väike metsaonn. Matk tasase maastikuga Luhasoos pakub vaheldust Võrumaa muidu künklikule loodusele. Raba rahu ja vaikus aitavad närvidel linnakärast ja päevaaskeldustest puhata. Laudteega kaetud osa on lihtne ka lastega läbimiseks. Tee peal on võimalik teha puhkepause. Luhasoo raba on tuntud oma tumedaveeliste laugaste ja laugaste vahel sillerdavate samblaväljade poolest. Rajal liikudes avanevad maalilised vaated rabajärvele ja ümbritsevale siirdesoo-maastikule — see on ideaalne koht, kus sisse hingata puhast õhku, aeg maha võtta ja looduslikult end laadida. Matk pakub nii visuaalset mitmekesisust kui ka võimalust tõeliselt põgeneda argipäeva mürast. Hea teada: matkaonnis vajaminevad lõkkepuud tuleb endal laudtee alguses olevast puude varjualusest kaasa võtta. Matkaonn on vabaks kasutamiseks.

Rõuge ürgoru matkarada on 10 km pikkune. Raja alguspunkt on Hinni kanjon või Rõuge Ööbikuoru Külastuskeskuse parkla. Ööbikuorust Hinni kanjoni poole kulgeval matkarajal võid uurida vesioinaid, uudistada Eesti kõige sügavamat – Rõuge Suurjärve (38m), imetleda Eesti Ema monumenti, külastada Rõuge Parki. Ratasjärve, Tõugjärve ja Kahrila järve kallastel võid jälgida erinevaid metsakooslusi ning mööda Enni oja kallasrada suunduda Hinni kanjonisse.Rõuge ürgoru juurest lookleb Rõuge jõgi, mis suubub Võhandu (Pühajõe) jõkke. Matkarada paelub külastajaid oma põlise loodusega ja Eesti kauneima oruga.

Matkarada algab Kütioru puhkekeskuse lähedal olevast parklast. Rada on vaheldusrikas, maastik küllaltki järsk ja raske, seetõttu tuleks raja läbimiseks varuda neli-viis tundi. Rajal saab matkaja parima ülevaate Eesti suurimast ja võimsamast ürgorust – Kütiorust, tutvub vanade veskikohtade ja teiste pärandkultuuriobjektidega. Kütioru nõlvadel metsas on enam kui sajandivanuseid kuusikuid ning haruldaselt jämedad ja kõrged haavapuud. Raja alguspunkti lähedal on olemas grillimisrestiga varustatud lõkkekoht. Hea teada: Osaliselt kulgeb rada läbi eravalduste, kus koerad on piiramata territooriumil.

Piusa jõe ürgoru matkarada kulgeb Vastseliina linnusevaremete juurest Lindorani või vastupidi. Alguses lookleb rada rahulikult läbi Vana-Vastseliina mõisapargi Piusa jõe äärsetele niitudele, raja teisel poolel muutub teekond metsikumaks ja kohati on kõrguste vahed päris suured. Teele jäävad veskikohad, üksikud talud ning arvukad liivakivipaljandid (müürid). Neist kõrgeim, sh ka Eesti kõrgeim on Härma Mäemine ehk Keldri müür: 43 m kõrgune ja 150 meetri pikkune liivakivisein.Telkimine ja lõkkekoht Härma Alumise müüri juures. Objektil puudub lisavalgustus, matkamiseks sobib eelkõige päevane aeg.

Rõuge Ööbikuorg on üks Lõuna-Eesti kauneimaid paiku. Sügav salapärane org, kus kohtuvad loodus, ajalugu ja nutikas tehnika. Rõuge vaatetorn „Pesapuu" meenutab välimuselt kahe linnupesaga puud. Teose idee autoriks on arhitekt Karmo Tõra ja torni kõrgus on 30 meetrit (ülemine vaateplatvorm asub 27 meetri kõrgusel).Pesapuu torn pole pilkupüüdev mitte ainult päevasel ajal vaid ka öösiti, kui süttivad torni tüve, vaateplatvormideks olevaid „linnupesi" ja torni tippu kroonivat „kuldmuna" valgustavad erivärvilised tuled. Lapsed saavad ronida madalamal asuvale platvormile või vaadelda vahvat valgusmängu eemalt.Torni tipust avanevad maalilised vaated Ööbikuorule ja kaunile Võrumaa maastikule. Vaatetorni külastades tasub kindlasti käia vaatamas matkaraja äärde jäävaid vesioinaid ja võimalusel piiluda sisse ka hüdrotöökoda-muuseumi. Pesapuud võib külastada ööpäevaringselt, kuid tutvu torni juures kindlasti ka külastaja meelespeaga.

Suur Munamägi on Baltikumi kõrgeim tipp, ulatudes 318 meetrit üle merepinna. Mäe tipus asuv 29,1 meetri kõrgune vaatetorn valmis 1939. aastal ning pakub selge ilmaga hingematvaid vaateid kuni 50 kilomeetri kaugusele. Just siit avaneb tõeline pilt Eestimaa loodusele – kaugele ulatuvad metsad, sinetavad järved, lainetavad künkad ja Vana-Võromaa hajatalud. Tornist avanevad vaated on iga kord erinevad – kevad toob mahedad rohelised toonid, suvi lopsaka värvikülluse, sügis säravad lehevärvid ning talv maalib maastiku muinasjutuliselt valgeks. Nii muutub Suur Munamägi aasta läbi kordumatuks sihtkohaks. Suur Munamägi on olnud armastatud vaatamisväärsus juba üle kahe sajandi – esimene vaatetorn ehitati siia juba 1812. aastal. Praegune torn on kuues oma järjekorras, eelnevad puidust või madalamad tornid on aga ajapikku hävinud või lammutatud. Just seetõttu on tänane torn omamoodi ajaloopärl, mis ühendab endas nii kultuuri- kui loodusväärtust.

Valgesoo vaatetorn asub Valgesoo raba serval ning esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamist väärt paigast mida soovitatakse kõigil loodushuvilistel kindlasti külastada. Vaatetornist möödub ka Eesti pikim matkarada - 812 km pikk Peraküla - Aegviidu Ähijärve matkatee.Pilkupüüdva disainiga vaatetornist avaneb suurepärane vaade Valgesoo rabale, ürgsele põlismetsale ja "Parunimännikule" ning seal kulgevale õpperajale. 29,7 m kõrgusel metallist vaatetornil on 3 vaheplatvormi. Viimase vaatlusplatvormi keskel on tuulesein ja istepingid, et jalgu puhata ning lummavat rabavaadet imetleda. Läheduses asub ka RMK Valgesoo lõkkekoht ja telkimisala kuni viiele telgile.

Räpina rannas asuv vaatetorn asub Räpina poldri hoiualal Räpina sadama lähedal. 18 meetri kõrgune torn koosneb kolmest vaheplatvormist ja kolmest vaateplatvormist. Kõige ülemine laiendatud osa tagab parema nähtavuse poldri hoiualale, kaldaalale, Lämmijärvele, Salusaarele ja Venemaale. Räpina poldri hoiuala kuulub Euroopa Liidu kaitstavate alade “Natura 2000″ võrgustikku. Linnukaitselisest aspektist on pesitsejatest olulisemad rukkirääk, mustviires ja väikekajakas. Läbirändajatest on tähtsamad liigid sookurg ja suur-laukhani. Vaatetorni olemasolu suunab inimeste liikumist hoiualal. Vaatetornist avaneb ilusaid vaateid iga ilmaga ja igal aastaajal. Atraktiivne vaatetorn on eelkõige mõeldud looduse jälgimiseks ja lindude vaatlemiseks ning meelitab looduselamusi otsivad isikud asukohta, kus nad oma tegevusega ei häiri hoiualal olevaid liike.

Harimägi on üks Otepää kõrgustiku suuremaid lavamägesid (211 m üle mere pinna) kuhu tasub tulla igal Otepää kandis ringirändajal. Harimäe vaatetorn asub 3 km Käärikult Sangaste suunas. Nelja tasandilisest vaatetornist avaneb imeline vaade Otepää mägedele ja üle Väikese Emajõe oru Karula kõrgustikule. Siit läheb mööda nii Tartu maraton kui Kekkose matkarada, torni juures on pikniku plats ja lõkkekoht. Hea teada: Harimäge on kutsutud ka Leenardi ning Leonhardi mäeks ning see on ka UNESCO maailmapärandisse kuuluva Struve meridiaanikaare üks signaalpunkte, kus 1816-1819 mõõdistusi teostati.

Viti järve matkarada on vahelduva reljeefiga loodusrada, mida läbides jääb seikleja teele põnev künklik metsamaastik. Raja infotahvlitelt leiab matkaja infot Vitipalu metsade, seal tegutsevate rähnide, üraskite pesitsuspaikade, sipelgariigi jm kohta. Rajale jäävad matkaonn, lõkkekoht ja Viti järv, puidust 20 m kõrgune Viti vaatetorn vaatega puuderohelusse ning mõnus varjualustega piknikupaik. Viti rada on jõukohane igas vanuses matkajale, kuid pole pigem lapsevankriga läbitav.Viti järve matkarada saab alguse ja lõpeb Viti raja parklas. Rada on looduses tähistatud kollaste triipudega.

Linnutee matkaraja linnuvaatlustorn asub Kärevere looduskaitsealal, mis kuulub linnuhuviliste seas enimkülastatud paikade hulka. Siin on kohatud enam kui 200 linnuliiki. Kuue meetri kõrgusest linnuvaatlustornist saab vaadelda linde, nende rännet ja pesitsust, samuti kevadist suurvett ning mitmekesist jõe-, luha- ja metsaelustikku. Siinse ala eesmärgiks on haruldaste linnu-, looma- ja taimeliikide ning nende elupaikade, metsa- ja luhakoosluste ja siseveekogude kaitse. Kaitstavateks liikideks on must-toonekurg, väike-konnakotkas, merikotkas, mitmed nahkhiireliigid, tõugjas, võldas jpt.

Meremäe vaatetorn asub Meremäe küla ja Vastseliina linnuse vahel Meremäe mäel (204 m). Nime järgi võiks arvata, et tornist näeb koguni merd. Meri, nii nagu me seda täna teame, asub siit siiski u 250 km kaugusel, kuid Pihkva järv, mille vastaskallast ju samuti näha pole ja mida vanasti tõenäoliselt ka mereks kutsuti, vaid 40 km kaugusel. Ilusa ilmaga võib tornist näha Petseri kloostri kirikute kupleid. Avar vaade Setomaa põldudele ja metsadele on hämmastavalt kaunis igal aastaajal, sõltumata ilmast. Hea teada: Vaatetorni võib korraga ronida 15 inimest.

Kaunis männimetsas, Meenikunno maastikukaitsealal, asub Liipsaare vaatetorn. Puidust vaatetornil on kolm platvormi, neist viimane asub 11 meetri kõrgusel. Tornist avaneb suurepärane vaade Meenikunno rabamaastikule. Samuti on võimalik vaatetorni juurest alustada matka mööda Meenikunno raba matakarada.Meenikunno maastikukaitseala pakub põnevat uudistamist nii matkajale, marjulisele kui ka linnuvaatlejale.Vaatetorni juures on võimalik pikemalt puhata. Vaatetorni läheduses on Liipsaare metsaonn ja puhkeala.

Vaikne järv on kaunis metsajärv, mis võlub külastajaid igal aastaajal oma lummava looduse ja rahu poolest. Järv on olnud ka tuntud luuletaja Jaan Kärneri jaoks inspiratsiooniallikaks, kes sageli külastas seda paika oma loomingu jaoks.See on ideaalne koht puhkajatele, kes eelistavad vähem rahvastatud kohti ja soovivad saada hingekosutavat elamust.Vaikne järv sobib suurepäraselt ujumiseks, vesi on puhas ja meeldivalt soe. Ujumine ning talvisel ajal talisuplus on omal vastutusel! Vette ja veest välja pääseb ohutult ainult purde pealt! Ala ilmestavad Väikese Väeraja puuskulptuurid.

Elva linna keskväljak on tihedalt seotud Arbi järve ja selle ümber lookleva loodusraja, järve ranna ning rannaäärse puhkealaga. Elva keskväljak ja rannapromenaad on linna süda – roheline ja rahulik koht, kus järveäärne melu ja aedlinna atmosfäär loovad tõelise suvitustunde või talvise meeleolu. Rannapromenaadil ootavad külastajaid purskkaevuga platvorm, lamamistoolid, kohvik, võrkkiiged, lauatennis, sõstrapõõsad, õuemale, mänguväljak, spordiala ja skatepark – kõik, mis pakub mõnusat ajaveetmist nii suurtele, väikestele kui ka pere lemmikloomadele. Keskväljakul toimuvad regulaarselt erinevad laadad, kontserdid ning samuti on kõigil võimalus uudistada väligaleriid kui nautida ka tasuta näituseid Elva kultuurikeskuse sees. Elva keskväljaku vahetus läheduses asuvad veel Leopold Hanseni allee, mitmed kohvikud-restoranid ning Elva ajalooline vaksalihoone, kus tegutseb ka piirkonna turismi- ja külastuskeskus.

Kaunis Mooste järv on hea peatuspaik puhkajale ja Põlvamaa avastajale. Moostes asub kaunis mõisakompleks, mis väärib külastamist! Mooste järve supluskohas on liivarand, ujumissild, riidevahetuskabiin, võrkpalliväljak ning matkarada ümber järve jalutamiseks. Supluskohast 5 min jalutuskäigu kaugusel otse järve kaldal asub Mooste Viinavabriku külalistemaja, kust saad järvel sõitmiseks laenutada paati.

Emajõe Linnaujula supluskoht asub Tartus Ülejõe linnaosas Emajõe vasakkaldal ning on suveperioodil populaarseks suvituskohaks kohalike elanike seas. Päevitajatele on ette nähtud liivane rannaosa. Emajõe Linnaujula rannaalal paiknevad kõigile elanikele kasutamiseks mõeldud spordi- ja laste atraktsioonid: kiiged, ronimisvahendid, liumägi ja korvpallikorv. Suveperioodil on päevasel ajal tööl ka rannavalve.Supelranna linnapoolsel küljel toimetab Lodjakoda, mis tegutseb ajalooliste laevade ehituskeskuse ja teemapargi ning muuseumina. Siinsest sadamast algavad ka viikingi- ja lodjaretked.

Kubija järv asub Võru linna piiril Kubja linnaosas. Rannas on riietuskabiinid, tualettruumid, sild ja hüppetorn. Suvel on kohapeal olemas rannavalve. Läheduses on Kubija hotell-loodusspaa, Kubija kämping, suvised rollerirajad, talvised suusarajad, RMK puhkekoht ja männimets. Järve pindala on 15,1 ha, sügavus vaevalt 5 m. Suhteliselt kalarikkas järves esineb särge, ahvenat, haugi, veidi ka koha ja viidikat.

Kuremaa järve põhjakaldal Kuremaal asub poidega tähistatud avalik supelrand. Siin on 250 meetri pikkune liivarand ja ujumissild.Rannas on lastele kiigud, turnimisatraktsioonid, veeliumägi ja laugel sügavaks minev suplusakvatoorium, mis on ohutu supluseks ka väikelastele.Mängida saab rannavõrkpalli ja tänavakorvpalli. Rannamajast võimalik laenutada vesijalgrattaid, aerupaate ning SUP-laudu.Rannamajas asub ka kena kohvik, kus pakutakse süüa, juua ning maiustamiseks jäätist.

Kiidjärve järve rannas on kõik tingimused nautimaks rannamõnusid või sumedaid suveõhtuid: liivarand, kaks ujumissilda, lastele väike mänguväljak. Vette minek on rannas omal vastutusel. Ujumiskoha lähedal asub Kiidjärve mõisapark, millest suviti on kujunenud populaarne teatrikoht. Kiidjärve mõisa hooned ehitati 18. saj teisel poolel ja samal ajal rajati tõenäoliselt ka park. Mõisa härrastemaja hävis 1950. a tulekahjus, aga säilinud on osa kõrvalhooneid, näiteks ait-kuivati. Läheduses asuvad Kiidjärve vesiveski, Kiidjärve külastuskeskus, Roiupalu õpperada (800 m), Valgesoo raba õpperada ja vaatetorn ning Suur Taevaskoda.

Riiska järv asub Tõrva linna kaguservas Valga maantee ääres. Järv on madalate kallastega, liivase põhja ja rohkete allikatega. Järve sügavus küündib 12,5 meetrini. Järve äärde on rajatud ilus liivarand riietuskabiinide, tualettide, võrkpalliväljakute, ujumissilla ja kiikedega. Ohutuse tagab rannavalve.

Tartumaal asuva Elva linna üks tuntumaid ja armastatumaid paiku on Verevi järve rand, mille soe vesi ja pehme rannaliiv on aastakümneid olnud kohalike ja ka külaliste lemmik. See järv ei ole pelgalt looduskaunis koht, vaid Elva linna süda, kus kohtuvad suvine melu, sportlik ajaveetmine ja rannamõnude nautimine. Rannale annavad lisaväärtust hüppetorn, lastebassein ja võrkpalliväljakud, kus korraldatakse tihti ka erinevaid võistluseid. Rannas on olemas kõik mugavused: riietuskabiinid, rannavalve, WC-d ning suvine rannakohvik. Verevi rannakohvikus saab maiustada ehtsa itaaliapärase gelatoga ja laenutada ka SUP-laudu. Verevi ranna läheduses asub Elva spordipark, kust leiab tenniseväljaku, välijõusaali, Elva linnastaadioni, Seeneriigi mänguväljaku ja muidugi ka jooksuraja mändide all. Talvel on võimalik järve nõlvast kelguga alla lasta ja soodsate jääolude korral ka järve uisuväljakul uisutada. Uiske saab talvel laenutada Verevi motellist.

Mehikoorma sadama ja tuletorni vahelisele alale on rajatud ringjas, erinevatel kõrgustel asuv kolme erineva lahendusega tee, et külastajad saaksid nautida Peipsi järve võlusid ja tutvuda sealse loodusliku keskkonnaga. Teed on paigutatud nii, et kasutaja saab läbida katkematult u 1,3 kilomeetrit, alustades ja lõpetades samas paigas. Mitmekülgne rada hõlmab endas nii tõstetud puitkõnniteed, madalat laudteed järveäärsel niiskel pinnasel ning sillutatud kergliiklusteed sadama akvatooriumi kõrval. Laiematel platvormidel on võimalus pikniku pidada või pikemalt peatuda, et ümbritsevat loodust jälgida.

Suvehooajal ootab sind Otepääl kaunis Pühajärve rand oma puhta rannaliiva, ujumissilla ning täismõõtmetes väliujulaga. Lastele on lustimiseks mänguväljak. Suvel tegutsevad rannas rannavalve, mitu toitlustusettevõtet, SUP-laudade rent ning paadilaenutus, kus renditakse nii aerupaate, kanuusid kui vesijalgrattaid. Ratastoolis liikuvatele külastajatele on ehitatud spetsiaalne sild ja riietuskabiin. Talvel on rannas avatud taliujula. Ka siis kui järve katab jää ja lumi, saab ranna umbes 15 meetrises basseinis ujuda 24/7. Randa ümbritsev Pühajärve park kutsub oma varjulistele radadele jalutama nii väikeseid kui suuri. Siin on lastemänguväljak, Pühajärve lauluväljak ning Dalai laama visiiti meenutav mälestusmärk. Siin toimuvad aegajalt ka rannakontserdid ning muud sündmused. Tule Pühajärvele - Eesti ühe kaunima järve äärde nautima siinseid loodusvõlusid!

Räpina rand asub Lämmijärve kaldal, Räpina sadama ja Räpina poldri linnuvaatlustorni kõrval, kuhu on loodud tingimused puhkamiseks ning veespordialade harrastamiseks. Soodsad tuuled on teinud Räpina rannast purjelaudurite kevad suvise ning ka talvise lohesurfajate meelispaiga. Rannast avaneb suurepärane vaade poldrile, Lämmijärvele ja meie idanaabrile Venemaale. Lastele on rannas mängimiseks vahva piraatide laev. Mõnusa olemise jaoks on võimalik kasutada katusega piknikulauakest. Rannas on korralikud riietuskabiinid, toolid vaadete nautimiseks. Õhututi on rannaäärne ala valgustatud.

Tamula järv on Võru keskne veesilm. Rand on huvitavalt kujundatud, kaasaegselt haljastatud ja korrastatud, varustatud riietuskabiinidega, erinevaid tegevusi pakkuvate atraktsioonidega. Suplushooajal hoolitseb turvalisuse vetelpääste. Siin saab päevitadanii murul kui liivarannal, ehitada liivalosse, mängida palli. Mänguväljakul ootavad suvel lapsi ronimisvõrk ja erinevad kiiged. Õhtuti avaneb rannast vaade maalilistele päikeseloojangutele, mis on muutnud selle ka romantikute lemmikuks. Tamula ääres on mõnus ka lihtsalt jalutada ja hetke nautida. Järve peegelus ja linnulaul loovad rahuliku meeleolu igal aastaajal. Rannapromenaad algab Tamula hotelli juurest ja kulgeb Roosisaare sillani. Promenaadi ääres korraldatakse suvekuudel sündmusi, mis toovad Tamula äärde melu. Roosisaare poolses osas püüab pilku skulptuur "Elujõud" - taies, mis kutsub mõtisklema looduses toimuva üle. Läheduses asuvad park ja kohvikud pakuvad võimalust nautida kohvi või jäätist vaatega järvele.

Tõrva Vanamõisa järv on populaarne suvituskoht nii kohalike kui kaugemalt tulnute seas. Järv asub linna servas Tõrva Veemõnula vahetus läheduses. Vanamõisa järve ääres asub Baltimaade kõrgeim hüppetorn, Tõrva Lõvitorn. See on rajatud legendaarse Tõrva Vanamõisa hüppetorni asemele, pakkudes külastajatele turvalist ja elamusterohket võimalust suvisteks veemõnudeks. Tornil on viis korrust, igal korrusel hüppeplatvorm järve. Viimase platvormi kõrgus veepinnast on 11 meetrit, kogu torni kõrgus koos valgustimastidega ulatub 14 meetrini. Lisaks pikale liivaäärele on rannas laudtee ja pallimänguplatsid. Suvehooajal valvab rannas rannavalve kella 11-st kuni 19-ni. Rannavalvurilt on võimalik laenutada võrkpalli, sulgpalli komplekti, indica palli ja spikeballi komplekti. Olemas on riidekabiinid ja WC-d. Hea teada: auto saab parkida Tõrva Gümnaasiumi parklasse ja sealt on järveni lühike jalutuskäik. Tule naudi suve ja veemõnusid Lõuna-Eestis!

Meenikunno maastikukaitsealal asuv Nohipalu Mustjärv on huumustoiteline ja väikese läbipaistvusega järv Põlva maakonnas.Metsajärve kaldad on madalad ja paiguti soised. Mustjärve ääres asub ka lõkkekoht koos telkimisvõimalusega. See on tore paik metsapuhkuseks ja ujumiseks musta järve kaldal.Mustjärv on väga happelise, punakaspruuni ja erakordselt läbipaistmatu veega (vee läbipaistvus on vaid 0,4 m). Vaid 0,5 km kaugusel paiknev Nohipalu Valgjärv seevastu on üks läbipaistvama veega veekogusid Eestis ning armastatud suplus- ning puhkuskoht siinkandis.

Meenikunno maastikukaitsealal asuv Nohipalo Valgjärv on teadaolevail andmeil Eesti järvedest kõige toitainetevaesem ja kõige läbipaistvama veega järv. Selle kaldad ja põhi on peaaegu kõikjal liivased. Tegemist on looduskauni kohaga, mida ilmestavad männimets ja marjapuhmavälud. Järves on võimalik ennast soojal suvepäeval jahutada ja grillplatsil mõnusalt grillida. Valgjärve puhkealale on lubatud paigaldada kuni 4 (4-kohalist) telki.Järve ääres olemas on riidevahetuskabiin ja kuivkäimla, pingid, grillimiskoht ja varjualune-majake. Parkimiseks on asfaltkattega plats.

Saadjärv on ainus järv, mis kuulub nii Eesti 10 kõige suurema kui ka 10 kõige sügavama järve hulka. Järve pindala on 708 ha, suurim sügavus on 25 m.Saadjärv on suurim Vooremaa järv ja jääb Vooremaa maastikukaitseala piiridesse, asudes Tartu ja Jõgeva maakonna piiril. Saadjärve ning järve rändrahnudega on seotud eestlaste mütoloogilise kangelase – Kalevipoja legendid.Saadjärv on populaarne puhkekoht, pakkudes tegevust aastaringselt. Piirkonnas on mitmeid aktiivset tegevust pakkuvaid ettevõtteid, kultuurimälestisi, muuseume, ööbimispaiku ning mitu avalikku liivast supelranda mänguväljakutega.

Pangodi järve äärne puhkeala on populaarne suvituskoht, mis pakub mitmekülgseid võimalusi looduse nautimiseks. Puhkekompleksissaab nii ujuda, telkida kui lõket teha. Liivarannaäärsel suurel muruplatsil on laste mänguväljak aktiiv-puhkuse elementidega ning võrkpalliplats. Puhkeala alguses on parkla, kuhu mahub kuni 30 autot.Järve ääres on Pangodi telkimisala, kust leiab 3 varikatusega ning 3 pinkidega ümbritsetud lõkkeaset.Parklast algavat Pikksaare matkarada (1 km) mööda jõuab Pangodi lõkkekohani, mis jääb rahvarohkest telkimisalast u 500 m kaugusele Pangodi parkmetsa.Palun hoia loodust!

Põlva paisjärv ning selle rand pakub rohkelt võimalusi aktiivse puhkuse veetmiseks ning vee- ja rannamõnude nautimiseks. Järve äärest leiab mänguväljakud, rula- ja rulluisuplatsi, rannavõrkpalli väljaku ning mõnusad jalutusrajad. Suviti tegutseb järve ääres Põlva wakepark, mis pakub põnevust nii algajatele kui edasijõudnutele. Omapärane on järve saarel olev valgusinstallatsioon, kus pimeduse saabudes särab ja peegeldab 150 erivärvilist laternat.

Pühajärv oma maalilise käärulise kaldajoone ning nelja saarega on Otepää Looduspargi suurim järv. Pühajärve põhjatipus asub suvitusrand rannahoone, palliplatside, laste mänguväljaku, puhkekohtade, kohviku ja paadisadamaga. Lõunatipus asub Kooliranna puhkeala ja sealt saab alguse ainult Valgamaal looklev Väike Emajõgi. Pühajärve pargist saab alguse Murrumetsa matkarada ning ümber järve kulgeb 12 km pikkune Pühajärve matkarada, mis möödub Poslovitsa rannakäärus ka järve kuulsaimast allikast - Armuallikast. Talvisel ajal on sobivate ilmaoludega tehakse matkamiseks järvele jäärada ja Pühajärve rannas taliujula.Pühajärv on andnud rohkesti inspiratsiooni kirjanikele ja kunstnikele. Siin on suvitanud näiteks Fridebert Tuglas ja Eino Leino. Konrad Mäe Pühajärve maalide kohta leiab infostendi järve kaldalt GMP Pühajärve restorani juurest. 1991. aastal külastas Otepääd ja õnnistas järve dalai laama Tendzin Gjatso ning seda visiiti tähistab puuskulptuur Pühajärve pargipoolsel kaldal.

Koorküla Valgjärv ja lõkkekohad asuvad Valgamaal, Sakala puhkealal.Ümbruskonna ilusaima liivaste kallastega järve kaldal - Valgjärve äärne, on mõnus koht perepuhkuseks. Esimeses lõkkekohas on ruumi mitmele seltskonnale ning liivane rannaosa annab võimaluse ka vett proovida. Teine lõkkekoht sobib vähenõudlikule üksikule uitajale. Mõlemas lõkkekohas on lubatud ka telkimine.*Huvitav teada - Ujumisega peab olema aga ettevaatlik, sest järve põhjas asub endine „Mõisa ase“ ja rahvasuus räägitakse, et seal elavad ka vee-elanikud.

Vaskna järv asub kõrgusel 244 m üle merepinna - selle järgi võib teda ka "mägijärveks" kutsuda. Järve legend räägib rootslaste Põhjasõja aegsest kullast, mis Vasknasaarde on maha maetud ja märgiga kivi pidi õige koha kätte näitama.Järve ääres asub lõkkekoht, kust avaneb imeline vaade siinsele kuppelmaastikule, telkimisplats ja supluskoht. Telkimisplats mahutab kuni 10 nelja kohalist telki. Plats on varustatud pinkide, laua, puude varjualuse, riietuskabiini ja grillrestiga.