Valgesoo vaatetorn

Misso aleviku serval olev Pullijärv sobib kenasti väikeseks ajaveetmiseks. Kui suplusilma pole või sulistamisest isu täis, võib teha retke ümber järve: 3,6 kilomeetri pikkune matkarada on kogu perele just paraja pikkusega. Rajal on veidi ka reljeefi: kõrgeima koha pealt tegid kohalikud poisid vanasti talviti otse järvele suusahüppeid. Rada algab ja lõpeb järve põhjakaldal asuva RMK Pullijärve metsamaja juures. Kevadel ja sügisel võib rada olla kohati märg.

Lõunalaagri 2 km pikkune matkarada on rajatud Eesti Kaitseväe kunagise Lõunalaagri aladele. 1920.a ehitati siia muljetavaldav sõjaväekompleks, kus suviti harjutasid jalaväelased. Ehkki hoonetest pole midagi järel, kõnelevad puude vahel sillerdav paisjärv, vana sild, mitmed vundamendikivid ja kaevikud üht-teist toonasest tegelikkusest. Infotahvlitelt saab endiste aegade kohta lisaks lugeda. Omaette elamus on tajuda, kui kiirelt peidab loodus kõik kunagi inimese tehtu. Lõunalaagri matkarada pakub harukordset võimalust ühendada kerge loodusretk Eesti militaarajaloo pärandiga. Raja looduslik kulgemine ümber paisjärve ja üle vana silla loob rahuliku, peaaegu meditatiivse atmosfääri. RMK lõkkekoht võimaldab teha puhkepausi ja vajadusel ka telkida. Rada on tähistatud ning infotahvlid aitavad mõista piirkonna tähtsust Eesti Kaitseväe ajaloos. Laskevälja rattarajaga ristumine pakub lisavõimalust pikemaks liikumiseks – nii saab Lõunalaagrist algatada ka sportlikuma päevaringi.

Palumägede matkarada asub Pangodi järve ääres, maalilisel Pangodi maastikukaitsealal ning on suurepärane koht loodusesõpradele, kes soovivad aktiivset puhkust veeta. Matkarajal ootavad sind mitmekesised maastikud, kus on mõnusalt vahelduvad tõusud ja langused, lisades matkale väikese põnevust. Matkaraja alguspunkt asub mugavalt Palumägede teise parkla juures, kust leiad ka infotahvli, mis annab hea ülevaate ümbritsevast loodusest. Rajal asuvad selged suunaviidad ja pingid muudavad jalutuskäigu eriti mugavaks. Palumägede lõkkekoht pakub võimalust grillimiseks, ujumiiseks ja telkimiseks.

Elistvere õpperada on Tartu maakonnas Elistvere külas asuv õpperada. Rada on edasi-tagasi 2 km pikk ning saab alguse Elistvere loomapargist. Õpperaja lõpus ootab maagiline Elistvere järv koos vaatlustorniga, kust avaneb hea vaade nii järve ümbritsevale taimestikule kui ka rohupuhmades ringi jooksvale loomastikule. Külastajat abistavad teeäärsed teabetahvlid ning rajal on mitu vaateplatvormi. Rada on läbitav ka ratastooliga ja lapsevankriga. Õpperajale pääseb vaid loomapargi lahtiolekuaegadel. Loomapargi külastus on tasuline. - Juuni lõpuni kinni

Peräjärve metsarada viib matkalise läbi erinevate metsatüüpide – laanemetsa, palumetsa, nõmme-, lodu- ja rabametsa. Saab ülevaate metsade erinevast kasutamisest läbi aegade, elavaks näiteks on matkaraja ligiduses kasvavad vaigutatud puud.Õpperajal on huvitav käia aastaringselt: kevadel, kui mets rõkkab linnulaulust ja raja alguses õitseb näsiniin; suvel ja sügisel, kui mets on täis marju ja seeni; samuti talvel, kui lume peale jäetud jäljed jutustavad metsaasukate kohta mõndagi põnevat.

Järvselja loodusõpperada tutvustab õppe- ja katsemetskonna keskuse ümbruse metsi. Rada on eriilmeline ja läbib mitmeid metsakasvukohatüüpe - seal kohtad üle 380 a vanust Kuningamändi ning üle 40 m kõrgusele küündivate latvadega kuuski, mis on ka Eestimaa kõrgeimate puude hulgas.Rada kulgeb osaliselt laudteel, marsruudi pikkuseks on 1-5 km. Heaks alguspunktiks on kas Järvselja jahiloss või külalistemaja, kus on olemas infotahvlid koos radade kaardiga.Järvselja õpperada koos ürgmetsaga esindab ühte Lõuna-Eesti avastamist väärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga.

Metsanduslik õpperada algab Luua Metsanduskooli puukool-arboreetumi eest. Seal saate suurelt infotahvlilt tutvuda rajakaardiga ja tõmmata enda telefoni QR-koodi, mis hõlbustab raja läbimist. Kui te QR koodi ei soovi, siis kogu rada on tähistatud ka värvimärkide ja viitadega, jälgige neid. Luua metsanduslik õpperada on 5,2 km pikk ja sellel on 22 infotahvlitega punkti, mis tutvustavad erinevaid metsakooslusi, taimi ja puid. Rajal on ka kohti, kus saab istuda, jalgu puhata või piknikut pidada.Riietus ja jalanõud valige vastavalt ilmale, sest märjal perioodil võib rajal olla vesisemaid kohti.

Vahetult Lätimaa piiri ääres asuval Paganamaal on kolm erinevat matkarada pikkusega 3,8 km, 4,3 km ja 4,7 km. Lisaks on seal vaatetorn. Kõik rajad algavad Paganamaa lõkkekohast, kust võib nautida tornist avanevat kaunist vaadet Paganamaa loodusele. Radadel näed ürgmetsailmelist segametsa ja vana kaasikut, teele jäävad Kikkajärv ja Suur-Mudajärv.Matkaradade alguses on ka puhkekoht, mis on hea lõkketegemise, telkimise, laagripidamise paik.