Hinni kanjon

Karula pikk jalgsimatkarada asub Karula rahvuspargis. Ringikujulisel matkarajal pole kindlat algus- ega lõpp-punkti. Rada on viidastatud nii, et on võimalik liikuda mõlemas suunas, aga soovitav liikumissuund on siiski vastupäeva. Rada on tähistatud kollaste värvimärkidega puudel, postidel olevate plastikust matkaja piktogrammidega ja suuremate teede ääres plekist suunaviitadega. Auto on mugav jätta näiteks Karula rahvuspargi külastuskeskuse parklasse ning keskusest saab küsida ka kõige värskemat infot raja kohta.

Lõunalaagri 2 km pikkune matkarada on rajatud Eesti Kaitseväe kunagise Lõunalaagri aladele. 1920.a ehitati siia muljetavaldav sõjaväekompleks, kus suviti harjutasid jalaväelased. Ehkki hoonetest pole midagi järel, kõnelevad puude vahel sillerdav paisjärv, vana sild, mitmed vundamendikivid ja kaevikud üht-teist toonasest tegelikkusest. Infotahvlitelt saab endiste aegade kohta lisaks lugeda. Omaette elamus on tajuda, kui kiirelt peidab loodus kõik kunagi inimese tehtu. Lõunalaagri matkarada pakub harukordset võimalust ühendada kerge loodusretk Eesti militaarajaloo pärandiga. Raja looduslik kulgemine ümber paisjärve ja üle vana silla loob rahuliku, peaaegu meditatiivse atmosfääri. RMK lõkkekoht võimaldab teha puhkepausi ja vajadusel ka telkida. Rada on tähistatud ning infotahvlid aitavad mõista piirkonna tähtsust Eesti Kaitseväe ajaloos. Laskevälja rattarajaga ristumine pakub lisavõimalust pikemaks liikumiseks – nii saab Lõunalaagrist algatada ka sportlikuma päevaringi.

Viimased rongid sõitsid Valga ja Ape vahel 1970. aastal. Tänaseks on enamus vanast raudteetammist kasutusele võetud matkarajana, mis kulgeb läbi metsade ja põldude valdavalt vaiksetel kruusa- ja pinnasteedel. Kui soovid võtta ette pikema matka, läbi see jalgrattaga - haruldane võimalus sõita mööda vanu raudteetammesid. Lühemateks matkadeks on huvitav läbida Žuldini ja Lepa kandi kaunid metsad, rada Harglast Saru lauatehaseni või Ape ja Eesti - Läti piiri vahel. Huvitava kogemuse saab kindlasti raudteejalgrattaga sõites. Info jalgsimatkadest ja hindadest leiad meie kodulehelt.

Pähni loodusõpperajal on 20 huvipunkti. Sissetallatud radu enamasti ei ole ja edasiminekutee tuleb otsida üle muru, läbi märja rohu või läbi metsa minnes. Igas punktis juhatatakse kätte edasine tee. Loe rajajuhiseid igas peatuskohas tähelepanelikult, et mitte eksida.Rada saab alguse Pähni Külastuskeskuse juurest.

Suvehooajal ootab sind Otepääl kaunis Pühajärve rand oma puhta rannaliiva, ujumissilla ning täismõõtmetes väliujulaga. Lastele on lustimiseks mänguväljak. Suvel tegutsevad rannas rannavalve, mitu toitlustusettevõtet, SUP-laudade rent ning paadilaenutus, kus renditakse nii aerupaate, kanuusid kui vesijalgrattaid. Ratastoolis liikuvatele külastajatele on ehitatud spetsiaalne sild ja riietuskabiin. Talvel on rannas avatud taliujula. Ka siis kui järve katab jää ja lumi, saab ranna umbes 15 meetrises basseinis ujuda 24/7. Randa ümbritsev Pühajärve park kutsub oma varjulistele radadele jalutama nii väikeseid kui suuri. Siin on lastemänguväljak, Pühajärve lauluväljak ning Dalai laama visiiti meenutav mälestusmärk. Siin toimuvad aegajalt ka rannakontserdid ning muud sündmused. Tule Pühajärvele - Eesti ühe kaunima järve äärde nautima siinseid loodusvõlusid!

Intsikurmu Südamerada saab alguse Intsikurmu minevalt teelt. Rada sobib nii tervisejooksuks ja -kõnniks, maastikusõiduks jalgrattaga, kepikõndimiseks ning lumerohkel talvisel ajal on olemas ka suusarajad. Suusaraja pikkus on 3 km, mida suvel saab jooksmiseks pikendada kilomeetri võrra. Intsikurmu Südamerada on osaliselt valgustatud. Pesemise ja riietamise võimalus on Põlva Spordikeskuse ujulas (Uus tn.3), mis asub rajast 600 meetri kaugusel. Hea teada: mõned rajatised on rajal deformeerunud ehk tasub olla tähelepanelik.

Otepää lähistel Pühajärvel kõrguva iidse, ligi 400-aastase tamme ümbermõõdu mõõtmiseks pead kaasa võtma suurema seltskonna! Nimelt on selle põlispuu tüve ümbermõõt 6,6 meetrit.Sõjatammeks kutsutakse seda põlispuud kui ajalooliste sündmuste tunnistajat. Nimelt keeldunud 1841.aasta sügisel Pühajärve mõisa talupojad mõisategu tegemast ja vastuhakkajaid karistatud tamme naabruses. Pühajärve sõda oli Eesti üks esimesi talurahva vastuhakke mõisnikele ning selle mälestuseks on siia samasse lähedale ka istutatud tammik kus ülestõusu 130-aastapäeval püsitati mälestuskivi. Tänaseks on tamme ümber kaunis parkmets jalutusradadega ning kuigi iidne puu pole enam oma täies hiilguses, seisab ta siin oma väärika lõpuni meenutades möödunud aegu. Vaata ka 360° aeropanoraami / aerofotot (autor Joel Tammet).

Setomaal, Värskas on erinevaid võimalusi looduses liikumiseks. Pikalombi matkaradadel on kaks võimalikku alguspunkti: Värska Veekeskuse parkla või Värska Sanatooriumi Värska lahe äärne külg. Rada saab läbida samuti kahes pikkuses. Lühem rada on 3,8 km ja pikem 9,1 km. Vahelduval loodusmaastikul kulgev rada on tähistatud infotahvlite ja nummerdatud viitadega. Raja äärest leiab ka mitmeid istumiskohti pikniku pidamiseks, Pikalombi vaatetornist on näha nii rabamaastikku, piiriposte kui teisele poole piiri jäävat Kulje kiriku torni. Loodusrajad on läbitavad sügisel, kevadel ja suvel nii jalgsi kui jalgrattaga. Talvel on soodes sobivaks matkavahendiks räätsad.