Kõige säästlikum viis kohale jõuda on rongi või bussiga. Alates 2026. aasta jaanuarist sõidab Riiast Tartusse otserong, mis võtab aega 3 tundi ja 41 minutit. Tallinnast väljub busse iga 30 minuti tagant. Kui tuled Soomest, on parvlaev Tallinna oluliselt väiksema süsinikujäljega valik kui lend.
Kui sõidad ikkagi autoga, leiad elektriautode laadimispunkte üle kogu piirkonna ja Tartu kesklinnas.
Tartu on üks vähestest keskmise suurusega linnadest Euroopas, kus kogu ühistranspordisüsteem töötab taastuvkütusel – kohapeal jäätmetest toodetud biometäanil. Linnal on Green Destinations Platinum staatus ning see jõudis 2026. aasta Euroopa Smart Tourismi rohelise pioneeri konkursi lühinimekirja.
Tartus liigu jalgsi, jalgrattaga või bussiga. Smart Bike süsteemis on 750 jalgratast 100 jaamas üle kogu linna. Väljaspool Tartut on vahemaad lühikesed ja põnevaimad paigad üksteisele lähedal – kaugele sõitma ei pea peaaegu kunagi.
Lõuna-Eestis pole ketihotelle. Peaaegu kõik siinsed majutuskohad on eraomanduses – talumajutused, mida peavad seal elavad pered ise, kohalike perede poolt taastatud mõisad, väikesed külalistemajad, kus telefonile vastab omanik ise. Otse broneerides jääb raha kohalikku majandusse ja tulemuseks on tavaliselt ka parem kogemus. Mitmel majutuspakkujal on Green Key ökomärgis.
Lõuna-Eesti matkarajaid haldab RMK, Eesti Riigimetsa Majandamise Keskus, kes hoiab aastaringselt tasuta kasutatavana sadu kilomeetreid tähistatud radu, lõkkekohti ja telkimisalasid. Sissepääsutasu ei ole, broneerida ei tule. See on üks neist vaikselt radikaalsetest asjadest siin reisimise juures – loodusesse pääsemist käsitletakse avaliku hüvena.
