Matkarada “Rohelised Rööpad” Valga/Valka-Ape

Eesti ja Läti piirijõe Koiva kallastel kulgeb põnev matkarada, millel saab avastada kahe riigi pärandkultuurile omaseid vaatamisväärsusi! Tegemist on edasi-tagasi suunaga matkarajaga, millest üks ots on 22 km, kokku 44 km. Rada tutvustab vanade eestlaste poolt pärandatud eluviise ja pakub võimalus tutvuda ajaloopärandiga keset loodust! Rajale jäävad näiteks Taheva mõis, tuuleveski, heinaküüni varemed ja põlised puud. Olemas on mitmed lõkkekohad ja telkimisplatsid. Rada on viidastatud, varustatud eesti-, läti- ja ingliskeelsete infotahvlitega ning seda on võimalik läbida ka rattaga.

Emajõe ja Anne kanali vahelt Turu silla juurest saab alguse 4 km pikkune Emajõe kallasrada, mis kulgeb Natura2000 kaitsealal ja pakub oma teel avaraid vaateid Anne kanalile, Emajõele, laeva- ja paadiliiklusele ning Karlova sadamale.Matkarajal on teabetahvleid, jõeäärseid piknikukohti ja mitmeid purdeid ning võib kohata ka harrastuskalamehi. Kevadel võib kallarada olla vesine ning võimaldab imetleda üleujutatud luhta. Raja lõppedes võib sama teed tagasi minna. Teine võimalus on keerata vasakule kruusateele, mis viib Ihaste kergliiklusteeni.

Pangodi järve äärne puhkeala on populaarne suvituskoht, mis pakub mitmekülgseid võimalusi looduse nautimiseks. Puhkekompleksissaab nii ujuda, telkida kui lõket teha. Liivarannaäärsel suurel muruplatsil on laste mänguväljak aktiiv-puhkuse elementidega ning võrkpalliplats. Puhkeala alguses on parkla, kuhu mahub kuni 30 autot.Järve ääres on Pangodi telkimisala, kust leiab 3 varikatusega ning 3 pinkidega ümbritsetud lõkkeaset.Parklast algavat Pikksaare matkarada (1 km) mööda jõuab Pangodi lõkkekohani, mis jääb rahvarohkest telkimisalast u 500 m kaugusele Pangodi parkmetsa.Palun hoia loodust!

Põhjalaagri matkarada asub Värskas. 4 km jalutuskäigu jooksul saab tutvuda kohaliku kultuuri- ja militaarpärandiga. Rada kattub osaliselt ka Õrsava järve matkaraja ning Metsa Matkarajaga. Raja tähiseks on valged kivid. Eesti Kaitseväe Petseri Põhjalaager rajati 1920. aastate teisel poolel Värskasse Õrsava järve kaldale ning see oli kaitseväe suvine väljaõppekeskus, kus harjutasid jalaväelased, ratsaväelased ja suurtükiväelased üle Eesti. Matkakaarti on võimalik küsida Setomaa Turismiinfopunktist ning Setomaa Muuseumitest. Hea teada: Värska talumuseumist saab tellida Põhjalaagri teemaprogrammi.

Järvselja loodusõpperada tutvustab õppe- ja katsemetskonna keskuse ümbruse metsi. Rada on eriilmeline ja läbib mitmeid metsakasvukohatüüpe - seal kohtad üle 380 a vanust Kuningamändi ning üle 40 m kõrgusele küündivate latvadega kuuski, mis on ka Eestimaa kõrgeimate puude hulgas.Rada kulgeb osaliselt laudteel, marsruudi pikkuseks on 1-5 km. Heaks alguspunktiks on kas Järvselja jahiloss või külalistemaja, kus on olemas infotahvlid koos radade kaardiga.Järvselja õpperada koos ürgmetsaga esindab ühte Lõuna-Eesti avastamist väärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga.

Eestimaa lõunatipu looduse õpperaja pikkuseks on 4,8 km ja selle jalgsi läbimiseks kulub kaks kuni kolm tundi. Lõunatipu looduse õpperada algab Naha talu suure, neljameetrise ümbermõõduga tamme alt ning hakkab kulgema riigipiiri vahetus läheduses, mistõttu peab kindlasti kaasas olema isikut tõendav dokument.Peetri jõe kaldal on lõkkekoht. Huvitav teada: päris Eestimaa lõunatipus jalga maha panna ei saagi, sest geograafiliselt täpne Eesti Vabariigi lõunatipp asub maismaal tähistatud kohast viis sammu eemal, otse keset Peetri jõge.

Helme koopad - kõige uhkemad Eesti ala omaaegsetest grottidest on näha Helme mõisapargis. Lossivaremeist põhja pool paiknevates koobastes paljandub umbes 3 m ulatuses valge Burtnieki lademe liivakivi. Mõned kuulsad koopad on kinni varisenud. Kunagi koosnes koobastik seitsmest käikudega ühendatud ruumist, suurim neist oli Moosese kirik. Koopad on allikate uuristatud, hiljem on inimesed neid laiendanud ja kasutanud pelgupaigana. Hea teada: Helme koopaid on vanarahva seas ka Põrguks kutsutud. Koopaid on olnud vanade eestlaste pelgupaigad sõdade ajal.

Matkamajad, vaatetorn ning laudtee meelitavad Meenikunno sohu palju loodusnautlejaid. Tegu on kauni puhkealaga. Laudteel jalutades võib silmata tavalisemaid sootaimi: hanevits, küüvits, kukemari, sookail ja tupp-villpea, raba servas kasvab ka vaevakaske. Kõige arvukamalt on mitmevärvilisi turbasamblaid. Sooserva lähedal tugevasti kinni kasvanud kraavist võivad julgemad proovida omapärase maitsega rabavett.Hea teada: Mööda laudteed on võimalik sõita ka lapsevankri või ratastooliga.