Matkarada “Rohelised Rööpad” Valga/Valka-Ape

Vällamäe 3,3 km pikkusel matkarajal võid kogeda võimsat Eestis ainulaadset kõrguste vahet. Vällamägi on Eesti kõrguselt teine põlismetsaga kaetud ja järskude nõlvadega küngas. Kui arvestada jalamilt tippu mõõdetud 84 meetrit, on Vällamägi oma suhteliselt kõrguselt Eesti kõrgeim mägi, mille nõlvad on kohati väga järsud (kalle kuni 40 kraadi). 1992. aastast on Vällamäe metsad määratud kuuse genofondi reservaadiks. Matkarajal liikudes vahelduvad järsud tõusud ja laskumised, pakkudes korraga nii füüsilist väljakutset kui ka hingematvaid vaateid põlismetsa varjualustele. Tõus tippu võib hetkeks panna tundma, nagu oleksid sattunud mägedesse, mitte Haanjasse. Vällamäe võlu on just selle ürgses vaikuses ja looduse puudutuses – rahvarohkeid matkaradu siit ei leia. Iga aastaaeg lisab rajale oma näo: kevadel täidab õhk linnulaul, suvel võid metsast leida marju, sügisel rõõmustavad silma värvilised lehed ja seenerikkus, talvel aga katab nõlvad vaikusest tihe lumekiht.

Rõuge ürgoru matkarada on 10 km pikkune. Raja alguspunkt on Hinni kanjon või Rõuge Ööbikuoru Külastuskeskuse parkla. Ööbikuorust Hinni kanjoni poole kulgeval matkarajal võid uurida vesioinaid, uudistada Eesti kõige sügavamat – Rõuge Suurjärve (38m), imetleda Eesti Ema monumenti, külastada Rõuge Parki. Ratasjärve, Tõugjärve ja Kahrila järve kallastel võid jälgida erinevaid metsakooslusi ning mööda Enni oja kallasrada suunduda Hinni kanjonisse.Rõuge ürgoru juurest lookleb Rõuge jõgi, mis suubub Võhandu (Pühajõe) jõkke. Matkarada paelub külastajaid oma põlise loodusega ja Eesti kauneima oruga.

Eesti ja Läti piirijõe Koiva kallastel kulgeb põnev matkarada, millel saab avastada kahe riigi pärandkultuurile omaseid vaatamisväärsusi! Tegemist on edasi-tagasi suunaga matkarajaga, millest üks ots on 22 km, kokku 44 km. Rada tutvustab vanade eestlaste poolt pärandatud eluviise ja pakub võimalus tutvuda ajaloopärandiga keset loodust! Rajale jäävad näiteks Taheva mõis, tuuleveski, heinaküüni varemed ja põlised puud. Olemas on mitmed lõkkekohad ja telkimisplatsid. Rada on viidastatud, varustatud eesti-, läti- ja ingliskeelsete infotahvlitega ning seda on võimalik läbida ka rattaga.

Kavadi 2,2 km pikkune matkarada kulgeb mööda Kavadi järve kallast. Matkarada algab ning lõpeb Uue-Saaluse pargis, kus on puhkekoht, grillimisrestiga lõkkeasemed ja telkimisplats. Edasi-tagasi liikumissuunaga rada lookleb nii kallasrajal kui ka metsa all. Kavadi järve peetakse Eesti kõige liigestatuma kaldajoonega järveks. Järve pindala on 27,4 ha. Praeguse suuruse ja ilme on järv omandanud umbes 140 aastat tagasi, kui Uue-Saaluse mõisa ostnud parun C. Fr. von Maydell paisutas üles kolm väikest soojärve.

Pangodi järve äärne puhkeala on populaarne suvituskoht, mis pakub mitmekülgseid võimalusi looduse nautimiseks. Puhkekompleksissaab nii ujuda, telkida kui lõket teha. Liivarannaäärsel suurel muruplatsil on laste mänguväljak aktiiv-puhkuse elementidega ning võrkpalliplats. Puhkeala alguses on parkla, kuhu mahub kuni 30 autot.Järve ääres on Pangodi telkimisala, kust leiab 3 varikatusega ning 3 pinkidega ümbritsetud lõkkeaset.Parklast algavat Pikksaare matkarada (1 km) mööda jõuab Pangodi lõkkekohani, mis jääb rahvarohkest telkimisalast u 500 m kaugusele Pangodi parkmetsa.Palun hoia loodust!

Intsikurmu Südamerada saab alguse Intsikurmu minevalt teelt. Rada sobib nii tervisejooksuks ja -kõnniks, maastikusõiduks jalgrattaga, kepikõndimiseks ning lumerohkel talvisel ajal on olemas ka suusarajad. Suusaraja pikkus on 3 km, mida suvel saab jooksmiseks pikendada kilomeetri võrra. Intsikurmu Südamerada on osaliselt valgustatud. Pesemise ja riietamise võimalus on Põlva Spordikeskuse ujulas (Uus tn.3), mis asub rajast 600 meetri kaugusel. Hea teada: mõned rajatised on rajal deformeerunud ehk tasub olla tähelepanelik.

Väikese ehk Otepää Munamäe absoluutne kõrgus on 207,5 m ja Suusakeskusena tuntud mäe otsas on ka vaatetornina kasutatav mobiilimast. Otepäält 2,5 km kaugusel asuva Väikese Munamäe tippu ronimise vaev tasub igal juhul - selge ilmaga ulatub sealt vaade isegi üle 50 km. Munaka lahtiolekuaegadel saab tippu tõusmiseks kasutada suusalifti. Matkata soovijatele läheb aga piki kirdenõlva üles rada, kust samuti huvitavaid peatuspaiku leiab. Väikese Munamäe kirdenõlval (Otepää suunas) on allikas, mida ammustest aegadest peetakse Väikese Emajõe alguseks ning mida seetõttu kutsutakse ka Emajõe lätteks. Esimese tasandiku servas asuv rändrahn (Munamäe kivi) on Lõuna-Eesti üks suurimaid. Rahvasuus leviva muistendi kohaselt lennutanud selle siia Kalevipoeg ning seetõttu tuntakse seda ka Kalevipoja kivina. Vaata ka 360° aeropanoraami / aerofotot (autor Joel Tammet).

Piusa jõe ürgoru matkarada kulgeb Vastseliina linnusevaremete juurest Lindorani või vastupidi. Alguses lookleb rada rahulikult läbi Vana-Vastseliina mõisapargi Piusa jõe äärsetele niitudele, raja teisel poolel muutub teekond metsikumaks ja kohati on kõrguste vahed päris suured. Teele jäävad veskikohad, üksikud talud ning arvukad liivakivipaljandid (müürid). Neist kõrgeim, sh ka Eesti kõrgeim on Härma Mäemine ehk Keldri müür: 43 m kõrgune ja 150 meetri pikkune liivakivisein.Telkimine ja lõkkekoht Härma Alumise müüri juures. Objektil puudub lisavalgustus, matkamiseks sobib eelkõige päevane aeg.