Ürglooduse objektiks tunnistatud Armuallikas ehk Veriläte asub Otepää Looduspargis, Pühajärve matkarajal, Poslovitsa ranna käärus. Rahvapärimuste järgi saanud allikas nime vee võlutoimest: jaaniööl hõbepeekrist jooduna pidavat allika vesi looma suure ja püsiva armastuse. Peale selle vaigistavat siinne vesi veel valusid ja tervendavat haigeid.Otepää looduspark on Eesti üks suuremaid maastikukaitsealasid (222 ruutkilomeetrit). Kaitseala südames on maaliline Pühajärv (290 ha), mida peetakse Eesti üheks kaunimaks järveks. Pühajärve ja selle ümbrusega saab tutvuda järve ümber kulgeval matkarajal.
Lõunalaagri 2 km pikkune matkarada on rajatud Eesti Kaitseväe kunagise Lõunalaagri aladele. 1920.a ehitati siia muljetavaldav sõjaväekompleks, kus suviti harjutasid jalaväelased. Ehkki hoonetest pole midagi järel, kõnelevad puude vahel sillerdav paisjärv, vana sild, mitmed vundamendikivid ja kaevikud üht-teist toonasest tegelikkusest. Infotahvlitelt saab endiste aegade kohta lisaks lugeda. Omaette elamus on tajuda, kui kiirelt peidab loodus kõik kunagi inimese tehtu. Lõunalaagri matkarada pakub harukordset võimalust ühendada kerge loodusretk Eesti militaarajaloo pärandiga. Raja looduslik kulgemine ümber paisjärve ja üle vana silla loob rahuliku, peaaegu meditatiivse atmosfääri. RMK lõkkekoht võimaldab teha puhkepausi ja vajadusel ka telkida. Rada on tähistatud ning infotahvlid aitavad mõista piirkonna tähtsust Eesti Kaitseväe ajaloos. Laskevälja rattarajaga ristumine pakub lisavõimalust pikemaks liikumiseks – nii saab Lõunalaagrist algatada ka sportlikuma päevaringi.
Sangaste metsapargi 3 kilomeetri pikkune rada asub Kiidjärve-Kooraste puhkealal ning saab alguse Sangaste lossi tagusest metsapargist.Rada tutvustab krahv Friedrich Georg Magnus Bergi poolt rajatud metsaparki, kus on esindatud ligi paarsada erinevat puu- ja põõsaliiki. Rada on varustatud metsaparki ja puuliike tutvustavate infotahvlite, suunaviitade, treppide ja sildadega. Rajal asub ka lõkkekoht, kus on kaetud lõkkease, pingid, puukuur-varjualune ja käimla.Huvitav teada: Pargis kasvab Eesti kõrgeim harilik ebatsuuga kõrgusega 42 meetrit. Avamisaegadel võimalik külastada Sangaste lossi.
Koiva pärandkultuuri jalgrada on huvitav ja vaheldusrikas matkarada, kus saab tutvust teha pärandkultuuriobjektidega, mis olnud olulised meie esivanematele. Vaatamist väärt on siin küll ja veel - Tellingumäe vaatetorn, ohvrikivi, Tellingumäe jaanituleplats ja jahilasketiir, kikkapuu istandus ja põlised ning vaigutatud männid. Rada saab alguse Tellingumäelt, Rattaradade lõkkekoha juurest ning objektid on varustatud infotahvlitega, kust iga huviline leiab veel palju põnevat infot lisaks .
Tartumaal asuva Elva linna südames asub looduskaunis Arbi järv, mis pakub oma rikka taimestiku, valgustatud loodusradade ja ümbritseva männimetsaga silmailu ning rohkelt tegevusvõimalusi igale külastajale. Järveäärne 1,2 km pikkune ringikujuline kruusakattega rada algab rannast ning sobib suurepäraselt jalutamiseks, jooksmiseks ja rattasõiduks. Promenaadil leidub mitmeid võimalusi vaba aja veetmiseks – siin saab puhata, nautida rahu ja kauneid vaateid või maitsta otse põõsast korjatud sõstraid. Järve lähedal asub ka Elva Kultuurikeskus, kus saab külastada tasuta näituseid ja tutvuda kohaliku kultuurieluga. Hanseni allee, mis ristub loodusrajaga ning pakkudes suurepäraseid vaateid järvele, on populaarne koht jalutajate seas ja pakkunud romantilist miljööd ka mitmele pulmale. Loodusrajal asub kokku 10 infotahvlit ja -stendi, mis pakuvad põnevat ja põhjalikku ülevaadet Arbi järve ja selle kallaste elustikust ning avavad vaatajale inimese ja järve vahelise mitmekülgse ja pikaajalise sideme.
Setomaal, Pikalombi matkaradadel, on kaks võimalikku alguspunkti: Värska Veekeskuse parkla või Värska Sanatooriumi Värska lahe äärne külg. Radade pikkused on 3,8 ja 9,1 km. Loodusrajad on läbitavad sügisel, kevadel ja suvel nii jalgsi kui jalgrattaga. Talvel on soodes sobivaks matkavahendiks räätsad. Rada on tähistatud infotahvlite ja nummerdatud viitadega. Hea teada: kokku on rajal 11 rajapunkti. Punktis nr. 6 kauni Saarõpää järve ääres on võimalik ujuda, teha lõket ja pikemalt peatuda-puhata.
Põlvamaal Ahja jõe paremal kaldal asuv Suur Taevaskoda on Lõuna-Eesti üks ilusaimaid looduslikke vaatamisväärsusi. See on Ahja jõe kõige kõrgem liivakivipaljand, mis on andnud ainest mitmetele pärimustele. Suurest Taevaskojast alguse saav meeleolukas rada kulgeb Ahja jõe kõrgetel kallastel ja menufilmi "Viimne reliikvia" radadel. Matkarajale jäävad Suur Taevaskoda, osaliselt säilinud Otteni ehk Valgesoo vesiveski kompleks, kahe võlviga Otteni veskisild ning miniatuurne kanjon, mis saanud tuntuks filmi "Viimne reliikvia" kaudu, maalilised vaated Ahja jõele, metsavendade punkri süvend.Rada on tähistatud rohelise märgistuse ja suunaviitadega, rajal mitmed infotahvlid. Võimalus telkida ja lõket teha on Otteni lõkkekohas. Autoga tulles algab matk juba Saesaare parklast ja seetõttu on rada ca 2 km pikem.
Järvselja loodusõpperada tutvustab õppe- ja katsemetskonna keskuse ümbruse metsi. Rada on eriilmeline ja läbib mitmeid metsakasvukohatüüpe - seal kohtad üle 380 a vanust Kuningamändi ning üle 40 m kõrgusele küündivate latvadega kuuski, mis on ka Eestimaa kõrgeimate puude hulgas.Rada kulgeb osaliselt laudteel, marsruudi pikkuseks on 1-5 km. Heaks alguspunktiks on kas Järvselja jahiloss või külalistemaja, kus on olemas infotahvlid koos radade kaardiga.Järvselja õpperada koos ürgmetsaga esindab ühte Lõuna-Eesti avastamist väärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga.