Taevaskoja-Otteni-Taevaskoja matkarada

Elva ürgoru matkarada on vahelduva maastikuga Elva maastikukaitsealal asuv 15.5 km pikkune rada neile, kes soovivad matkata mitu päeva. Rajal kohtab erinevaid metsamaastikke, liivakivipaljandit, imelisi metsajärvi, Viti vaatetorni, pokusid, lamminiitu, kaevikuid, kopraid ning sipelgate kuningriiki. Rajale jäävad ka Nõiamaja ja Seikluste rada. Ürgoru rada algab ja lõpeb Tartumaa Tervisespordikeskuse juures. Matkaraja skeem koos telkimis- ja lõkkeplatsidega (sh Illi telkimisala). Rajal olevad mustad või kollased numbrid näitavad läbitud kilomeetreid.Palun hoia loodust!

Karula Rahvuspark on Eesti kõige väiksem rahvuspark, mille kuppelmaastik on järvederohke, neid on kõrgustikul 60. Rahvuspark on avatud kõigile: peredele, seljakotireisijatele ja loodushuvilistele, pakkudes erinevaid võimalusi puhkamiseks ja matkamiseks. Ähijärve ääres asuvas külastuskeskuses saab infot rahvuspargis olevate võimaluste kohta ning sealne püsiekspositsioon tutvustab Karula-kandi ajalugu, loodust, rahvakultuuri, aga ka tänapäeva elulaadi. Rahvuspargi süda on Ähijärv, mis on ideaalne paadisõiduks, ujumiseks ja looduse nautimiseks. Matkahuvilisi ootavad hästi hooldatud rajad, mis viivad läbi metsade, puisniitude ja künklike maastike, pakkudes vaateid, mis on iseloomulikud vaid Karulale. Populaarsed sihtkohad on Rebäse matkarada, Lüllemäe vaatetorn ning Kaika kuplistik, kust avaneb suurepärane vaade lainjale maastikule. Rahvuspargis leidub rohkelt telkimis- ja lõkkekohti ning looduslikke ujumiskohti, mis muudavad selle sobivaks nii päevaseks väljasõiduks kui pikemaks puhkuseks.

Setomaal, Pikalombi matkaradadel, on kaks võimalikku alguspunkti: Värska Veekeskuse parkla või Värska Sanatooriumi Värska lahe äärne külg. Radade pikkused on 3,8 ja 9,1 km. Loodusrajad on läbitavad sügisel, kevadel ja suvel nii jalgsi kui jalgrattaga. Talvel on soodes sobivaks matkavahendiks räätsad. Rada on tähistatud infotahvlite ja nummerdatud viitadega. Hea teada: kokku on rajal 11 rajapunkti. Punktis nr. 6 kauni Saarõpää järve ääres on võimalik ujuda, teha lõket ja pikemalt peatuda-puhata.

Rõuge ürgoru kuulsaim koht on muistset linnamäge põhjast piirav Ööbikuorg, kus kevadeti, toomingate õitsemise ajal rõkkab org ööbikute laulust. Sellest on org ka oma nime saanud. Rõuge ürgorus on seitse järve, mida ühendab Tindiorust algav Rõuge ehk Ajo jõgi. Järvede seas on ka Eesti sügavaim, 38 meetri sügavune Rõuge Suurjärv. Rõuges kulgeb mitu matkarada, nende seas populaarne Ööbikuoru matkarada, mis viib külastaja läbi ürgoru, mööda järvedest ja allikatest. Rada sobib ka lastega peredele ning on osaliselt läbitav jalgrattaga. Ööbikuoru serval asub külastuskeskus, muinasasula ja Pesapuu vaatetorn, kust avaneb vaade tervele orule. Rõuge Ööbikuorgu saavad kogeda ka külastajad, kelle jaoks liikumine või info tajumine tavapärasel viisil võib olla keerulisem, sest paigaldatud on uued, nii kombatavad kui kuulatavad infotahvlid. Hea teada: Rõuge alevikus asub Eesti Ema monument ning Eesti Suurim Looduskell, mille seierid tähistavad aja möödumist looduse rütmis.

Kirikumäe 3,2 kilomeetri pikkune matkarada lookleb Lõuna-Eestis, Vastseliina kandis ümber samanimelise järve. Kohapeal öeldakse selle kohta küll Kerigumäe järv ning see on tuntud piirkonna parima supluskohana. Järve lõunakaldal on raba ja ka matkarada kulgeb üle raba- selleks otstarbeks on sinna rajatud laudteed. Igaks juhuks tuleb siiski olla valmis, et jalad võivad märjaks saada. Matkarajal liikudes võib näha rabajärvi, metsa- ja niidukoosluseid, maalilisi vaateid liigestatud kuppelmaastikule. Rajal on infotahvlid ja lõkkekoht kus on lubatud ka telkimine. Pane tähele et rada kulgeb osaliselt eramaadel!

Kaljupealse puhkekoht asub Lõuna-Eestis, Võhandu jõe kaldal, kaunis männimetsas. Jõe äärest ja kõrgetelt kallastelt avaneb imeilus vaade Võhandu jõele ja liivapaljanditele. Lõkkekohas on olemas varjualune laua ja pinkidega ning kaetud lõkkease grillrestiga. Koht sobib ideaalselt telkijatele, matkajatele, kalapüügi-huvilistele ning vahepeatuseks mööda vett kulgejatele.Mööda kõrgeid liivakaldaid, läbi müstilise männimetsa, kulgeb hästi läbitav viidastamata matkarada, mis sobib igas vanuses matkajale. Metsas jalutades saab nautida kauneid loodusvaateid, kuulata linde või korjata marju-seeni.

Viimased rongid sõitsid Valga ja Ape vahel 1970. aastal. Tänaseks on enamus vanast raudteetammist kasutusele võetud matkarajana, mis kulgeb läbi metsade ja põldude valdavalt vaiksetel kruusa- ja pinnasteedel. Kui soovid võtta ette pikema matka, läbi see jalgrattaga - haruldane võimalus sõita mööda vanu raudteetammesid. Lühemateks matkadeks on huvitav läbida Žuldini ja Lepa kandi kaunid metsad, rada Harglast Saru lauatehaseni või Ape ja Eesti - Läti piiri vahel. Huvitava kogemuse saab kindlasti raudteejalgrattaga sõites. Info jalgsimatkadest ja hindadest leiad meie kodulehelt.

Tellingumäe uuest, maapinnast 25 meetri kõrgusel asuvast vaatetornist avaneb imeline vaade käänulise Mustjõe luhtadele ja Lõuna-Eestile omasele kuppelmaastikule. Taamal paistab juba Lätimaa, sest siinsamas läheduses ühineb Mustjõgi Eesti-Läti piirijõeks oleva Koiva (Gauja) jõega. Tellingumäe vaatetorn on suurepärane paik looduse ja lindude vaatlemiseks ning siin kandis on kohatud ka mitmeid haruldasi linnuliike. Torni juures asub RMK telkimisvõimalusega lõkkekoht kust saab suunduda erineva pikkusega viidastatud jalgratta- ja matkaradadele (nt. Koiva pärandkultuurirada ja Koiva rattarada).