Taevaskoja-Otteni-Taevaskoja matkarada

Vaikne järv on kaunis metsajärv, mis võlub külastajaid igal aastaajal oma lummava looduse ja rahu poolest. Järv on olnud ka tuntud luuletaja Jaan Kärneri jaoks inspiratsiooniallikaks, kes sageli külastas seda paika oma loomingu jaoks.See on ideaalne koht puhkajatele, kes eelistavad vähem rahvastatud kohti ja soovivad saada hingekosutavat elamust.Vaikne järv sobib suurepäraselt ujumiseks, vesi on puhas ja meeldivalt soe. Ujumine ning talvisel ajal talisuplus on omal vastutusel! Vette ja veest välja pääseb ohutult ainult purde pealt! Ala ilmestavad Väikese Väeraja puuskulptuurid.

Taagepera matkarada algab ja lõpeb Taagepera lõkkekohas, kus on lubatud ka telkimine. Osaliselt kulgeb rada mööda Õhne jõe kaldaäärset ning soovi korral saab seda läbida ka väiksemate ringidena (1,6 km ja 4,0 km pikkusena). Rajal on puidust suunavad viidad ja infotahvel.Matkaraja põhilisteks vaatamisväärsusteks on Taagepera loss koos lossipargiga, Taagepera kirik ja kalmistu, parunite perekalmistu, “Musukivi”, ohvrikivi, maa-alune kalmistu ja Õhne jõgi. Tõeliselt inspireeriv matk läbipõimunud ajaloost, arhitektuurist ja ürgsest loodusest!

Helme koopad - kõige uhkemad Eesti ala omaaegsetest grottidest on näha Helme mõisapargis. Lossivaremeist põhja pool paiknevates koobastes paljandub umbes 3 m ulatuses valge Burtnieki lademe liivakivi. Mõned kuulsad koopad on kinni varisenud. Kunagi koosnes koobastik seitsmest käikudega ühendatud ruumist, suurim neist oli Moosese kirik. Koopad on allikate uuristatud, hiljem on inimesed neid laiendanud ja kasutanud pelgupaigana. Hea teada: Helme koopaid on vanarahva seas ka Põrguks kutsutud. Koopaid on olnud vanade eestlaste pelgupaigad sõdade ajal.

Valgesoo vaatetorn asub Valgesoo raba serval ning esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamist väärt paigast mida soovitatakse kõigil loodushuvilistel kindlasti külastada. Vaatetornist möödub ka Eesti pikim matkarada - 812 km pikk Peraküla - Aegviidu Ähijärve matkatee.Pilkupüüdva disainiga vaatetornist avaneb suurepärane vaade Valgesoo rabale, ürgsele põlismetsale ja "Parunimännikule" ning seal kulgevale õpperajale. 29,7 m kõrgusel metallist vaatetornil on 3 vaheplatvormi. Viimase vaatlusplatvormi keskel on tuulesein ja istepingid, et jalgu puhata ning lummavat rabavaadet imetleda. Läheduses asub ka RMK Valgesoo lõkkekoht ja telkimisala kuni viiele telgile.

Pühajärv oma maalilise käärulise kaldajoone ning nelja saarega on Otepää Looduspargi suurim järv. Pühajärve põhjatipus asub suvitusrand rannahoone, palliplatside, laste mänguväljaku, puhkekohtade, kohviku ja paadisadamaga. Lõunatipus asub Kooliranna puhkeala ja sealt saab alguse ainult Valgamaal looklev Väike Emajõgi. Pühajärve pargist saab alguse Murrumetsa matkarada ning ümber järve kulgeb 12 km pikkune Pühajärve matkarada, mis möödub Poslovitsa rannakäärus ka järve kuulsaimast allikast - Armuallikast. Talvisel ajal on sobivate ilmaoludega tehakse matkamiseks järvele jäärada ja Pühajärve rannas taliujula.Pühajärv on andnud rohkesti inspiratsiooni kirjanikele ja kunstnikele. Siin on suvitanud näiteks Fridebert Tuglas ja Eino Leino. Konrad Mäe Pühajärve maalide kohta leiab infostendi järve kaldalt GMP Pühajärve restorani juurest. 1991. aastal külastas Otepääd ja õnnistas järve dalai laama Tendzin Gjatso ning seda visiiti tähistab puuskulptuur Pühajärve pargipoolsel kaldal.

Kirikumäe 3,2 kilomeetri pikkune matkarada lookleb Lõuna-Eestis, Vastseliina kandis ümber samanimelise järve. Kohapeal öeldakse selle kohta küll Kerigumäe järv ning see on tuntud piirkonna parima supluskohana. Järve lõunakaldal on raba ja ka matkarada kulgeb üle raba- selleks otstarbeks on sinna rajatud laudteed. Igaks juhuks tuleb siiski olla valmis, et jalad võivad märjaks saada. Matkarajal liikudes võib näha rabajärvi, metsa- ja niidukoosluseid, maalilisi vaateid liigestatud kuppelmaastikule. Rajal on infotahvlid ja lõkkekoht kus on lubatud ka telkimine. Pane tähele et rada kulgeb osaliselt eramaadel!

Kui loodus lubab, rajame Pühajärvele Eesti pikima, üle kogu järve kaldajoont kopeeriva 10km pikkuse jäämatkaraja.Lisaks hooldame 2,5 ja 6km pikkuseid varasemate tagasipööretega rajaringe.Rajal saab matkata enamasti tõukekelkude, olude soosimisel matkauiskude ja külmast krudisevates tingimustes ka FAT-tõukeratastega. Raja kõrvale libistame talve edenedes klassikasuusajälje matkasuusatajatele.Loodusturism.ee korraldab giidide ja instruktorite toel 2-3h kestvaid matkasid ning Pühajärve matkabaas laenutab inventari omapäi seiklejaile.Kui jäärada pole võimalik luua, kolime tegevused lumeradadele.

Kirna 6,8 km pikkune õpperada viib sind rändama mööda Pedja jõe kaunist luhamaastikku ja lammimetsa. Vaatetorn Altmetsa talukoha juures pakub vaate luhaniitudele ning raja kaugeimas punktis saad jõe ületada rippsillal. Jõe paremal kaldal asub Musutamm ja võid märgata metssigade ning kobraste tegevusjälgi. Raja lähedal asub Kaitseliidu Õppekeskus – ära ehmu, kuuldud paugud viitavad laskeharjutustele.Lume sulades ja suurte vihmasadude korral võib rada olla keerulisem läbida, sest osa lõike võib olla vee all. Telgi, jaluta ja tunne rõõmu mitmekesisest loodusest – tule avastama!