Aprilli lõpus hakkab Lõuna-Eesti korraga ärkama. Metsad lähevad roheliseks peaaegu üleöö, niitudele ilmuvad esimesed lilled ja villpea muudab sood valgeks. Õhk lõhnab juba teistmoodi.
Lumesulamisest paisunud jõed on aasta kõrgeimas vees. Võhandu ja Ahja voolavad kiirelt ning just kevadine suurvesi teeb neist ideaalsed jõed kanuumatkaks. Peipsi ja Emajõe luhtadele saabuvad samal ajal rändlinnud. Lõuna-Eesti jääb ühele Euroopa tähtsale rändeteele ja kevadel võib neid siin olla korraga nii palju, et linnuvaatlejad planeerivad oma sõite kuid ette.
-5 kuni 15 °C. Kihiline riietus on hea mõte.
Lõuna-Eesti suvi on soe, aga enamasti mitte selline, mis paneb kell kümme hommikul konditsioneeri otsima. Päevad on pikad ja juunis püsib taevas hele veel kaua pärast seda, kui kell on ammu õhtusse jõudnud.
Päeval saab metsa varju, järve ujuma või mööda väikseid teid järgmise kohviku, taluõue või suveürituse poole sõita. Niidud õitsevad, järved on soojad ja nädalavahetusteks jagub kontserte, laatasid, küla- ja toidupidusid rohkem, kui korraga jõuab läbi teha.
Õhtu on siin omaette nähtus. Istud terrassil, kell saab kümme, siis üksteist ja keegi ei taha veel ära minna, sest „vara ju“. Mingil hetkel on järgmine päev juba tänane mure.
18–25 °C. Vahel rohkem. Eestlane nimetab seda kuumalaineks, kui temperatuur korraks 30-ni jõuab.
Lõuna-Eesti sügis algab tavaliselt uduga. Hommikul on orud piimased, päeva peale tuleb päike välja ja oktoobriks on metsad kollased, oranžid ja punased. Eestlane nimetab seda ilusaks sügiseks ja hakkab nädalavahetuseks metsa sättima.
See on ka seene- ja marjaaeg. Metsast tullakse tagasi korvidega, millest mõni on suurem kui algselt plaanitud. Korilus ei ole siin mingi uus elustiilitrend, vaid oskus, mida on peredes edasi antud põlvkondade kaupa. Kui seeni ei tunne, ära muretse: mine kellegagi, kes tunneb. „Ma arvasin, et see on kukeseen“ ei ole hea argument.
Matkamiseks on sügis suurepärane. Õhk on värske, rajad on vaiksemad ja rabades lähevad toonid järjest sügavamaks. Päevad on küll lühemad, aga selle võrra on lihtsam õigel ajal sauna jõuda.
5–15 °C. Vihma võib tulla. Võta lisakiht kaasa ja kummikud ei tee ka paha.
Lõuna-Eesti talv on kõige parem siis, kui lumi päriselt maha tuleb. Haanja ja Otepää kõrgematel aladel püsib seda tavaliselt kauem ning metsad, järved ja külateed saavad korraga hoopis teise ilme.
Otepää ja Haanja kandis on suusatamine tõsine asi. Hooldatud rajad viivad läbi metsade ja üle küngaste ning hea lume korral saab suusatada peaaegu uksest välja. Kes suuski ei taha, saab minna räätsadele, teha tiiru uisumatkale või võtta ette talvise matkaraja. Ja kui lumi on piisavalt paks, on ka kõige tavalisem metsatee juba omaette elamus.
Talvel on siin põhjust teha asju, mille jaoks suvel vabandust ei leiaks. Pärast külma päeva minna suitsusauna. Istuda kuumas vees, kui õues sajab lund. Või lihtsalt vaadata aknast, kuidas õhtu kätte jõuab, ilma et keegi tunneks vajadust kuhugi edasi minna.
Temperatuur on väga varieeruv. Kihid selga, villased sokid kaasa.
Juunis on Eestis see tore aeg, kui kell kümme õhtul vaadatakse aknast välja ja mõeldakse, et ega siis veel magama küll ei lähe. Lõuna-Eestis saab päevast õhtusse minna üsna märkamatult: järve äärde võib jääda liiga kauaks, terrassil istumine venib ja metsas on kellaaeg lihtsalt halb argument koju minekuks.
Jaanipäev annab sellele kõigele ametliku põhjuse. 23. juuni õhtul kogunetakse lõkete ümber, köetakse sauna, grillitakse, mängitakse pilli ja hüpatakse üle tule. Ja nagu igal aastal, algab õhtu plaaniga „läheme normaalsel ajal koju“.
Lõuna-Eestis on jaanipäevaks lihtne leida koht, kus lõke põleb ning inimesed on õues.
