Transport

Kuidas siia jõuda

Kohalejõudmine ja liikumine

Lõuna-Eestisse pääseb Tallinnast mugavalt nii auto, bussi kui rongiga, sõiduaeg jääb enamasti kahe tunni piirimaile. Kohale jõudes viib rendiauto sind kõikjale piirkonnas tunni-kahega, kuid ka ühistranspordiga saab suuremate linnade vahel hästi liikuda.

Rongiga

Tallinnast Tartusse sõidavad otserongid mitu korda päevas ja sõit kestab umbes kaks tundi. Rong on mugav viis Tartusse jõudmiseks ning rongiaknast avaneb teel vaade Eesti maastikule, mis linnade vahel muutub üsna kiiresti.

Alates 2026. aasta jaanuarist sõidab iga päev otserong ka Riia ja Tartu vahel. Sõit kestab 3 tundi ja 41 minutit ning pilet maksab umbes 19–22 eurot. See annab Lõuna-Eestile otseühenduse Riiaga ja teeb piirkonda jõudmise lihtsamaks ka neile, kes saabuvad Riia kaudu.

Tartu on Lõuna-Eesti peamine ühistranspordi sõlmpunkt, kust on lihtne edasi liikuda.

Mõlema liini piletid ja sõiduplaanid leiab lehelt elron.ee.

Autoga

Lõuna-Eestis on autost päriselt kasu. Paljud head kohad asuvad linnadest eemal ja ühistranspordiga ei jõua igale poole. Oma autoga saab teha päeva, kus hommik algab Peipsi ääres, lõuna tuleb Setomaal ja õhtuks jõuad veel Võrru või Otepääle.

Kui oma autot pole, saab rendiauto võtta Tartust või Tartu lennujaamast. Valikus on näiteks Europcar Autorent, SIXT Autorent | Tartu City, Hertz ja Avis Tartus. Lühemaks sõiduks või spontaanseks väljasõiduks on Tartus olemas ka Bolt Drive, kus autot saab äpi kaudu rentida tunniks või pikemaks ajaks.

Kui plaanid liikuda peamiselt Tartu ümbruses, ei ole autot tingimata kogu reisiks vaja. Kui tahad avastada Lõuna-Eestit laiemalt, annab auto märksa rohkem vabadust.

Bussiga

Lux Express opereerib busse Tallinnast Tartusse ligikaudu iga 30 minuti tagant terve päeva jooksul, sõiduajaga umbes 2 tundi ja 15 minutit. See on üks sagedasemaid linnadevahelisi bussiühendusi Baltikumis ning usaldusväärne ja mugav valik. Riiast sõidavad Lux Express ja FlixBus mitu bussi päevas Tartusse, kiireim neist kestab umbes 3 tundi ja 40 minutit. Bussides on WiFi, toitepistikud ja mugavad istmed. Pileteid saab osta veebis ette.

Lõuna-Eestis ühendavad bussiliinid Tartut Võru, Põlva, Valga, Jõgeva ja Elvaga. Kõikide Eesti-siseste bussiliinide sõiduplaanid ja piletid leiab peatus.ee.

Tartu sees katab linnaliinide võrgustik kõiki peamisi piirkondi ja liigub sageli kogu päeva jooksul. Piletit saab osta bussis või Pilet.ee rakenduse kaudu. Sõiduplaanid ja rohkem infot siin.

Mootorrattaga

Lõuna-Eestis on mootorrattaga sõitmiseks seda, mida otsima tullakse: vähe liiklust, väiksed teed ja piisavalt kurve, et sõit ise oleks osa reisist. Otepää ja Haanja kandis on maastik eriti vaheldusrikas, aga häid ringe leiab ka Peipsi äärest ja Piusa ümbrusest.

Klassika on Postitee, umbes 40 kilomeetrit vana maanteed Põlva ja Võru vahel. Kurve ja tõuse jätkub, sirget liiga palju mitte.

Hooaeg kestab tavaliselt maist septembrini. Kui sõidad kaugemale, saab Lõuna-Eestist teha ka hea vahepeatuse Tallinn–Riia marsruudil.

Jalgrattaga

Tartul on ametlik Smart Bike süsteem, kus on ligi 750 jalgratast 100 rendipunktis üle linna, sealhulgas elektrijalgrattad.

Pikemateks sõitudeks piirkonnas on saadaval mitu rendivõimalust:

  • Jalgratas pood Tartus rendib linnarattaid ja hübriidrattaid, mis sobivad nii asfaldile kui kruusateedele, saadaval on ka kiivrid.
  • Tartumaa Tervisespordikeskus Elva lähedal, umbes 25 kilomeetrit Tartust, rendib maastikurattaid, paksurattaid ja tõukerattaid männimetsas, kus on hästi hooldatud rajad.

Liikumine

Lõuna-Eesti uurimiseks väljaspool Tartut on tungivalt soovitatav rendiauto. Ühistransport ühendab suuremaid linnu usaldusväärselt, kuid jätab kõrvale enamiku huvitavaid paiku. Kui asud Tartus ja teed päevareise, sobib Bolt Drive hästi lühemateks sõitudeks linna sees ja lähialadele. Tartu ise on piisavalt kompaktne, et see 20 minutiga läbi jalutada, elektrijalgrataste rentimine on saadaval linna Smart Bike Share rakenduse kaudu.

Reisimine lemmikloomaga

Lõuna-Eestis on koeraga lihtne puhata. Metsaradu, järvekaldal jalutamist ja väikseid teid jagub ning paljud majutuskohad lubavad lemmiklooma kaasa võtta. Lihtsalt kontrolli see enne broneerimist üle, sest tingimused ja lisatasud võivad erineda.

Ka rongiga saab lemmikloomaga reisida. Elroni rongides on selleks eraldi tähistatud alad, kuid bussiga liikudes tasub tingimused enne pileti ostmist üle vaadata. Suurema koera puhul on rendiauto kõige paindlikum variant.

Hea teada

• Matkaradadel ja looduskaitsealadel järgi alati kohapealseid reegleid ning hoia koer seal, kus nõutud, rihma otsas.

• Lemmikloomaga majutuse tingimused tasub enne broneerimist üle kontrollida.

• Koera järelt koristamine on elementaarne viisakus ja avalikus ruumis ka kohustus.

Saabumine ja liikumine paadiga

Lõuna-Eestis saab paadiga päris kaugele. Emajõgi ühendab Võrtsjärve, Tartu ja Peipsi järve ning on Eesti ainus täielikult laevatatav jõgi. Kogu umbes 100 kilomeetri pikkune teekond on võimalik läbida oma paadiga ning jõel on navigeerimiseks tähistatud laevatee.

Peipsil saab liikuda mööda Eesti läänekallast, peatuda Sibulatee külades ja sõita Piirissaarele. Kuna järv piirneb Venemaaga, tuleb vee peal jälgida piiri ja püsida Eesti vetes.

Võhandu ja Ahja on väiksemad ja rahulikumad jõed, mis sobivad paremini kanuule ja kajakile. Seal on jõgi ise juba osa matkast: palju kurve, metsased kaldad ja lõigud, kuhu suurema paadiga asja ei ole.

Hea teada

  • Veeskamiskohad: oma paadiga tulijale on oluline teada, kus saab aluse vette lasta ja millised kohad sobivad haagisega ligipääsuks.
  • Navigatsioon: Emajõgi on tähistatud, kuid väiksematel jõgedel ja Peipsil tuleb navigatsioonikaarti rohkem arvestada. Peipsi on madal ja madalikud võivad paadi liikumist mõjutada.
  • Piiriala: Peipsil tuleb Eesti–Venemaa piirist kinni pidada. Eriti oluline on see Piirissaare ja järve idaosa lähedal.
  • Ilm muutub kiiresti: Peipsil võib tuul tõsta laine üsna kiiresti, isegi kui kaldal tundub ilm ideaalne. Enne väljumist tasub ilmaprognoosi kontrollida.
  • Ööbimine: Emajõe ääres on RMK lõkkekohti ja ööbimispaiku, kuid nende puhul tasub enne vaadata, kas paadiga on kaldale pääs mugav.
  • Varustus: väiksematel jõgedel ja pikematel sõitudel tasub arvestada, et kõigis peatuskohtades ei ole kütust, toitu ega muid teenuseid.
  • Lubatud alused ja piirangud: looduskaitsealadel, Piirissaarel ja mõnel jõel võivad kehtida täiendavad liikumis- või randumispiirangud, seega tasub enne marsruuti kontrollida.