Rõuge ürgoru matkarada

Apteekrimäe vahelduva reljeefiga metsarada kulgeb Otepää Spordihoone juurest läbi metsa Nüpli sporditeele ja sealt uuesti Apteekrimetsa. Rada jõuab Marguse paisjärve äärde ja Otepää aedlinna vahelisele metsateele ning ületades Sulaoja silla tõuseb aste-astmelt tagasi alguspunkti. Apteekrimäe metsarada kulgeb mööda Apteekrimäe ja Musimäe vaheldusrikast metsamaastikku ning kuna tegemist on sihtkaitsevööndiga, siis tuleb arvestada kohati ka metsikute oludega.Rada on läbitav jalgsi või kepikõndi tehes aastaringselt.

Peräjärve metsarada viib matkalise läbi erinevate metsatüüpide – laanemetsa, palumetsa, nõmme-, lodu- ja rabametsa. Saab ülevaate metsade erinevast kasutamisest läbi aegade, elavaks näiteks on matkaraja ligiduses kasvavad vaigutatud puud.Õpperajal on huvitav käia aastaringselt: kevadel, kui mets rõkkab linnulaulust ja raja alguses õitseb näsiniin; suvel ja sügisel, kui mets on täis marju ja seeni; samuti talvel, kui lume peale jäetud jäljed jutustavad metsaasukate kohta mõndagi põnevat.

Nohipalo õpperada on paraja pikkusega huvitav ja hariv matkarada. Kolmekilomeetrisele rajale jääb 16 infotahvlit, mis annavad hea ülevaate jahindusest ja metsandusest.Rajal liikumise teeb põnevaks looduslik mitmekesisus - palumetsad, oosid ja nõmmemetsad, kus vastavalt aastaajale on võimalik korjata mustikaid, pohli ning seeni.Õpperajal liikudes on võimalik imetleda uhket mägralinnakut ja uudistada kobraste tegevusjälgi. Hea juhuse korral võib seal isegi mõnda looma tegutsemas kohata.Nohipalo õpperada algab ja lõppeb Ilumetsa metsamaja juures.

Roiupalu õpperajale Kiidjärvel on mahtunud üllatavalt palju Lõuna-Eesti piirkonnale iseloomulikku: kääruline Hatiku oja, imelised vaated Ahja jõele ja liivakivipaljanditele, ainuke soolapp (Linajärve) Ahja jõe ürgoru kallastel, „korgikuusk" ja rekordmänd ning pisiimetajaid tutvustavad pakujoonised. Rada on märgitud oranžide värvilaikudega puutüvedel ning raja ääres on infotahvlid siinse looduse paremaks mõistmiseks. Ainult jalgsi läbimiseks sobilik rada on keskmise raskusastmega, kohati päris kerge, kuid järsul kaldanõlval on libisemise oht.

Karula Rahvuspark on Eesti kõige väiksem rahvuspark, mille kuppelmaastik on järvederohke, neid on kõrgustikul 60. Rahvuspark on avatud kõigile: peredele, seljakotireisijatele ja loodushuvilistele, pakkudes erinevaid võimalusi puhkamiseks ja matkamiseks. Ähijärve ääres asuvas külastuskeskuses saab infot rahvuspargis olevate võimaluste kohta ning sealne püsiekspositsioon tutvustab Karula-kandi ajalugu, loodust, rahvakultuuri, aga ka tänapäeva elulaadi. Rahvuspargi süda on Ähijärv, mis on ideaalne paadisõiduks, ujumiseks ja looduse nautimiseks. Matkahuvilisi ootavad hästi hooldatud rajad, mis viivad läbi metsade, puisniitude ja künklike maastike, pakkudes vaateid, mis on iseloomulikud vaid Karulale. Populaarsed sihtkohad on Rebäse matkarada, Lüllemäe vaatetorn ning Kaika kuplistik, kust avaneb suurepärane vaade lainjale maastikule. Rahvuspargis leidub rohkelt telkimis- ja lõkkekohti ning looduslikke ujumiskohti, mis muudavad selle sobivaks nii päevaseks väljasõiduks kui pikemaks puhkuseks.

Põlvamaal Ahja jõe paremal kaldal asuv Suur Taevaskoda on Lõuna-Eesti üks ilusaimaid looduslikke vaatamisväärsusi. See on Ahja jõe kõige kõrgem liivakivipaljand, mis on andnud ainest mitmetele pärimustele. Suurest Taevaskojast alguse saav meeleolukas rada kulgeb Ahja jõe kõrgetel kallastel ja menufilmi "Viimne reliikvia" radadel. Matkarajale jäävad Suur Taevaskoda, osaliselt säilinud Otteni ehk Valgesoo vesiveski kompleks, kahe võlviga Otteni veskisild ning miniatuurne kanjon, mis saanud tuntuks filmi "Viimne reliikvia" kaudu, maalilised vaated Ahja jõele, metsavendade punkri süvend.Rada on tähistatud rohelise märgistuse ja suunaviitadega, rajal mitmed infotahvlid. Võimalus telkida ja lõket teha on Otteni lõkkekohas. Autoga tulles algab matk juba Saesaare parklast ja seetõttu on rada ca 2 km pikem.

Metsa matkarada on läbi Baltimaade kulgev üle 2000 km pikkune matkarada, millest Eestis on matkamiseks 720 km. Rada on jaguneb 50 ühepäevaseks lõiguks, iga lõik on u 20 km pikk ja tähistatud suunatähistega. Rajalõigud on erineva raskusastmega, seega saab igaüks endale valida sobivaima! Matkarada läbib metsasemaid alasid ja 2 rahvusparki, Lahemaa ja Alustaguse rahvusparki. Tee äärde jäävad arvukad eri liikidest puud ning kohad, mis on seotud ajalooliste sündmuste või legendidega. Rada sobib hästi linnu- ja loomavaatluseks. Metsa matkarada on osa rahvusvahelisest Euroopa pikamaarajast E11.

Vapramäe looduse õpperajal, mis on osa Varamäe-Vellavere-Vitipalu võrgustikust, saab mõnusa füüsilise koormuse vallseljakul kõndides, sekka saab lugeda legende Kalevipojast ning uudistada Põlismändi, Kuninga pärna, Kerikmäge ja palju muud. Looduse õpperada, mis on tähistatud valge-punase-valge tähisega, algab Vapramäe peatusest. Matkarajal, Elva jõe ääres asub ka lõkkekohaga piknikuplats. Vapramäe Loodusmaja juurest võib matkata veelgi edasi ja külastada Tartu Observatooriumi. Edasi minna on lihtne, sest observatooriumi kuplid on kaugele näha.