Metsa matkarada on läbi Baltimaade kulgev üle 2000 km pikkune matkarada, millest Eestis on matkamiseks 720 km. Rada on jaguneb 50 ühepäevaseks lõiguks, iga lõik on u 20 km pikk ja tähistatud suunatähistega. Rajalõigud on erineva raskusastmega, seega saab igaüks endale valida sobivaima! Matkarada läbib metsasemaid alasid ja 2 rahvusparki, Lahemaa ja Alustaguse rahvusparki. Tee äärde jäävad arvukad eri liikidest puud ning kohad, mis on seotud ajalooliste sündmuste või legendidega. Rada sobib hästi linnu- ja loomavaatluseks. Metsa matkarada on osa rahvusvahelisest Euroopa pikamaarajast E11.
Eesti ja Läti piirijõe Koiva kallastel kulgeb põnev matkarada, millel saab avastada kahe riigi pärandkultuurile omaseid vaatamisväärsusi! Tegemist on edasi-tagasi suunaga matkarajaga, millest üks ots on 22 km, kokku 44 km. Rada tutvustab vanade eestlaste poolt pärandatud eluviise ja pakub võimalus tutvuda ajaloopärandiga keset loodust! Rajale jäävad näiteks Taheva mõis, tuuleveski, heinaküüni varemed ja põlised puud. Olemas on mitmed lõkkekohad ja telkimisplatsid. Rada on viidastatud, varustatud eesti-, läti- ja ingliskeelsete infotahvlitega ning seda on võimalik läbida ka rattaga.
Pangodi järve ääres asuvast ujumis- ja telkimisalast algab vaheldusrikas Pikksaare matkarada. Matkarajal jalutades saad nautida rahu ja idüllilisi vaateid järvele ning ümbritsevale loodusele ja teha väikse põike Vabadussõja mälestussamba juurde. Lisaks matka aitavad sujuvaks teha rajale paigutatud suunaviidad. Matkarada möödub Pangodi lõkkekohast, kus on suurepärane võimalus teha väike paus, sest seal ootavad sind varjualune, grillimisala, mõnus ujumiskoht ja võimalused telkimiseks. Tule ja veeda pere või sõpradega üks mõnus päev looduses!
Emajõe ja Anne kanali vahelt Turu silla juurest saab alguse 4 km pikkune Emajõe kallasrada, mis kulgeb Natura2000 kaitsealal ja pakub oma teel avaraid vaateid Anne kanalile, Emajõele, laeva- ja paadiliiklusele ning Karlova sadamale.Matkarajal on teabetahvleid, jõeäärseid piknikukohti ja mitmeid purdeid ning võib kohata ka harrastuskalamehi. Kevadel võib kallarada olla vesine ning võimaldab imetleda üleujutatud luhta. Raja lõppedes võib sama teed tagasi minna. Teine võimalus on keerata vasakule kruusateele, mis viib Ihaste kergliiklusteeni.
Kisejärve matkarada kulgeb läbi samanimelise maastikukaitseala Lõuna-Eesti südames. Umbes 6 kilomeetrine teekond viib mööda endiseid hobuteid ja sooservi, avades matkaja ees vaheldusrikka maastiku – järvede sillerdus, samblased metsad ja kohati udune soo loovad ainulaadse atmosfääri. Kisejärve ümbrus on tuntud oma järvederikkuse ja liigirikka ökosüsteemi poolest. Siin saab näha väärtuslikke metsa- ja sookooslusi ning tähelepanelikul vaatlejal võib silma jääda ka kobraste töö jälgi. Tee on valdavalt looduslik ja kohati niiske, seetõttu soovitatakse kanda veekindlaid jalatseid. Raja keskel ootab puhkeala, kus on võimalik pidada piknikku, teha lõket või telkida.
Matkamajad, vaatetorn ning laudtee meelitavad Meenikunno sohu palju loodusnautlejaid. Tegu on kauni puhkealaga. Laudteel jalutades võib silmata tavalisemaid sootaimi: hanevits, küüvits, kukemari, sookail ja tupp-villpea, raba servas kasvab ka vaevakaske. Kõige arvukamalt on mitmevärvilisi turbasamblaid. Sooserva lähedal tugevasti kinni kasvanud kraavist võivad julgemad proovida omapärase maitsega rabavett.Hea teada: Mööda laudteed on võimalik sõita ka lapsevankri või ratastooliga.
Koiva pärandkultuuri jalgrada on huvitav ja vaheldusrikas matkarada, kus saab tutvust teha pärandkultuuriobjektidega, mis olnud olulised meie esivanematele. Vaatamist väärt on siin küll ja veel - Tellingumäe vaatetorn, ohvrikivi, Tellingumäe jaanituleplats ja jahilasketiir, kikkapuu istandus ja põlised ning vaigutatud männid. Rada saab alguse Tellingumäelt, Rattaradade lõkkekoha juurest ning objektid on varustatud infotahvlitega, kust iga huviline leiab veel palju põnevat infot lisaks .
Pühajärv oma maalilise käärulise kaldajoone ning nelja saarega on Otepää Looduspargi suurim järv. Pühajärve põhjatipus asub suvitusrand rannahoone, palliplatside, laste mänguväljaku, puhkekohtade, kohviku ja paadisadamaga. Lõunatipus asub Kooliranna puhkeala ja sealt saab alguse ainult Valgamaal looklev Väike Emajõgi. Pühajärve pargist saab alguse Murrumetsa matkarada ning ümber järve kulgeb 12 km pikkune Pühajärve matkarada, mis möödub Poslovitsa rannakäärus ka järve kuulsaimast allikast - Armuallikast. Talvisel ajal on sobivate ilmaoludega tehakse matkamiseks järvele jäärada ja Pühajärve rannas taliujula.Pühajärv on andnud rohkesti inspiratsiooni kirjanikele ja kunstnikele. Siin on suvitanud näiteks Fridebert Tuglas ja Eino Leino. Konrad Mäe Pühajärve maalide kohta leiab infostendi järve kaldalt GMP Pühajärve restorani juurest. 1991. aastal külastas Otepääd ja õnnistas järve dalai laama Tendzin Gjatso ning seda visiiti tähistab puuskulptuur Pühajärve pargipoolsel kaldal.