Eestimaa lõunatipu looduse õpperada

Hinni kanjon asub Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis ning on omalaadne kanjoniorg kogu Eestis. Hinni kanjon on lõikunud devoni ajastu liivakivisse. Ta on 15-20 m sügavune ja 300 m pikkune järskude nõlvadega sälkorg, mille põhjas voolab kiirevooluline Enni oja. Hinni kanjoni külastamisel tasub arvestada sellega, et siin saab kogeda tõelist looduse võimu: liivakivi lõikab end läbi maastiku, sügavale põiksuunda, nõlvad kerkivad ümberringi – see on Eestis haruldane ja visuaalselt mõjuv paik. Rada oru põhjas kulgeb oja kõrval. Enni oja voolab kiiresti ja lisab seiklusele vesiheli ning värsket õhku. Veelgi enam, paljandites võib märgata uurdeid, väiksemaid koobastikke ja varjulisemaid sise­lõikeid, mis loovad müstilise tunde. Looduskaitse seisukohast on oluline, et see paik paikneb sihtkaitsevööndis.Kasulik teada: objektil puudub lisavalgustus, seega sobiks külastuseks eelkõige päevane aeg. Kuna Hinni Kanjon asub osaliselt eramaadel, siis koertega käimine ei ole lubatud!

Lõunalaagri 2 km pikkune matkarada on rajatud Eesti Kaitseväe kunagise Lõunalaagri aladele. 1920.a ehitati siia muljetavaldav sõjaväekompleks, kus suviti harjutasid jalaväelased. Ehkki hoonetest pole midagi järel, kõnelevad puude vahel sillerdav paisjärv, vana sild, mitmed vundamendikivid ja kaevikud üht-teist toonasest tegelikkusest. Infotahvlitelt saab endiste aegade kohta lisaks lugeda. Omaette elamus on tajuda, kui kiirelt peidab loodus kõik kunagi inimese tehtu. Lõunalaagri matkarada pakub harukordset võimalust ühendada kerge loodusretk Eesti militaarajaloo pärandiga. Raja looduslik kulgemine ümber paisjärve ja üle vana silla loob rahuliku, peaaegu meditatiivse atmosfääri. RMK lõkkekoht võimaldab teha puhkepausi ja vajadusel ka telkida. Rada on tähistatud ning infotahvlid aitavad mõista piirkonna tähtsust Eesti Kaitseväe ajaloos. Laskevälja rattarajaga ristumine pakub lisavõimalust pikemaks liikumiseks – nii saab Lõunalaagrist algatada ka sportlikuma päevaringi.

Vaikne järv on kaunis metsajärv, mis võlub külastajaid igal aastaajal oma lummava looduse ja rahu poolest. Järv on olnud ka tuntud luuletaja Jaan Kärneri jaoks inspiratsiooniallikaks, kes sageli külastas seda paika oma loomingu jaoks.See on ideaalne koht puhkajatele, kes eelistavad vähem rahvastatud kohti ja soovivad saada hingekosutavat elamust.Vaikne järv sobib suurepäraselt ujumiseks, vesi on puhas ja meeldivalt soe. Ujumine ning talvisel ajal talisuplus on omal vastutusel! Vette ja veest välja pääseb ohutult ainult purde pealt! Ala ilmestavad Väikese Väeraja puuskulptuurid.

Peräjärve metsarada viib matkalise läbi erinevate metsatüüpide – laanemetsa, palumetsa, nõmme-, lodu- ja rabametsa. Saab ülevaate metsade erinevast kasutamisest läbi aegade, elavaks näiteks on matkaraja ligiduses kasvavad vaigutatud puud.Õpperajal on huvitav käia aastaringselt: kevadel, kui mets rõkkab linnulaulust ja raja alguses õitseb näsiniin; suvel ja sügisel, kui mets on täis marju ja seeni; samuti talvel, kui lume peale jäetud jäljed jutustavad metsaasukate kohta mõndagi põnevat.

Karula pikk jalgsimatkarada asub Karula rahvuspargis. Ringikujulisel matkarajal pole kindlat algus- ega lõpp-punkti. Rada on viidastatud nii, et on võimalik liikuda mõlemas suunas, aga soovitav liikumissuund on siiski vastupäeva. Rada on tähistatud kollaste värvimärkidega puudel, postidel olevate plastikust matkaja piktogrammidega ja suuremate teede ääres plekist suunaviitadega. Auto on mugav jätta näiteks Karula rahvuspargi külastuskeskuse parklasse ning keskusest saab küsida ka kõige värskemat infot raja kohta.

Kekkose matkarada on aastaringselt kasutatav - suvel jalgsimatkajaile, harrastus- ning tippsportlastele ja ratturitele, talvel suusatajatele. Omapärase nime on rada saanud endise Soome presidendi U.K. Kekkose Kääriku visiidi auks. 15 km pikkune rada algab Kääriku suusastaadionilt ja läbib üles-alla kulgedes looduslikult kauneid paiku, sealhulgas Harimäge. Harimägi on üks Otepää kõrgustiku suuremaid lavamägesid - 211,3 m ü.m.p. Kekkose raja äärde jääb 26 m kõrgune puidust Harimäe vaatetorn. Kel energiat rohkem, saab teha täiendava 5 km pikkuse ringi Harimäel.

Tartumaal, Elva raudteejaama lähedalt, alguse saav Väike Väerada on üks piirkonna populaarsemaid matkateid. Eriliseks muudavad selle puuskulptuurid, mis on inspireeritud Eesti muinasjuttudest ja loodud kohalike kunstnike poolt. Väike, aga võimas Väerada mõjub tervistavalt nii vaimule kui ka kehale. Loodusrada pakub elamusi igas vanuses matkasõpradele ning on avastamiseks sobiv aastaringselt. Atraktiivsed kujud ei kaunista mitte ainult rada, vaid juhatavad ka õiget teekonda. Metsarajale jääb mitmeid puhkekohti ning põnevaid atraktsioone lastele, mis teevad retke veelgi nauditavamaks. Matkarada lõppeb Tartumaa Tervisespordikeskuses, kus saab jätkata seiklemist teistel metsaradadel, mängida discgolfi või nautida lastega koos mänguväljaku rõõme kaunite mändide all. Tule tee jalutuskäik looduses, avasta muinasjutulised skulptuurid ning lase Elva Väerajal pakkuda sulle rahu ja elamust igal aastaajal.

Piusa jõe ürgoru matkarada kulgeb Vastseliina linnusevaremete juurest Lindorani või vastupidi. Alguses lookleb rada rahulikult läbi Vana-Vastseliina mõisapargi Piusa jõe äärsetele niitudele, raja teisel poolel muutub teekond metsikumaks ja kohati on kõrguste vahed päris suured. Teele jäävad veskikohad, üksikud talud ning arvukad liivakivipaljandid (müürid). Neist kõrgeim, sh ka Eesti kõrgeim on Härma Mäemine ehk Keldri müür: 43 m kõrgune ja 150 meetri pikkune liivakivisein.Telkimine ja lõkkekoht Härma Alumise müüri juures. Objektil puudub lisavalgustus, matkamiseks sobib eelkõige päevane aeg.