Eestimaa lõunatipu looduse õpperada

Apteekrimäe vahelduva reljeefiga metsarada kulgeb Otepää Spordihoone juurest läbi metsa Nüpli sporditeele ja sealt uuesti Apteekrimetsa. Rada jõuab Marguse paisjärve äärde ja Otepää aedlinna vahelisele metsateele ning ületades Sulaoja silla tõuseb aste-astmelt tagasi alguspunkti. Apteekrimäe metsarada kulgeb mööda Apteekrimäe ja Musimäe vaheldusrikast metsamaastikku ning kuna tegemist on sihtkaitsevööndiga, siis tuleb arvestada kohati ka metsikute oludega.Rada on läbitav jalgsi või kepikõndi tehes aastaringselt.

Ürglooduse objektiks tunnistatud Armuallikas ehk Veriläte asub Otepää Looduspargis, Pühajärve matkarajal, Poslovitsa ranna käärus. Rahvapärimuste järgi saanud allikas nime vee võlutoimest: jaaniööl hõbepeekrist jooduna pidavat allika vesi looma suure ja püsiva armastuse. Peale selle vaigistavat siinne vesi veel valusid ja tervendavat haigeid.Otepää looduspark on Eesti üks suuremaid maastikukaitsealasid (222 ruutkilomeetrit). Kaitseala südames on maaliline Pühajärv (290 ha), mida peetakse Eesti üheks kaunimaks järveks. Pühajärve ja selle ümbrusega saab tutvuda järve ümber kulgeval matkarajal.

Koiva pärandkultuuri jalgrada on huvitav ja vaheldusrikas matkarada, kus saab tutvust teha pärandkultuuriobjektidega, mis olnud olulised meie esivanematele. Vaatamist väärt on siin küll ja veel - Tellingumäe vaatetorn, ohvrikivi, Tellingumäe jaanituleplats ja jahilasketiir, kikkapuu istandus ja põlised ning vaigutatud männid. Rada saab alguse Tellingumäelt, Rattaradade lõkkekoha juurest ning objektid on varustatud infotahvlitega, kust iga huviline leiab veel palju põnevat infot lisaks .

Matkarada algab Kütioru puhkekeskuse lähedal olevast parklast. Rada on vaheldusrikas, maastik küllaltki järsk ja raske, seetõttu tuleks raja läbimiseks varuda neli-viis tundi. Rajal saab matkaja parima ülevaate Eesti suurimast ja võimsamast ürgorust – Kütiorust, tutvub vanade veskikohtade ja teiste pärandkultuuriobjektidega. Kütioru nõlvadel metsas on enam kui sajandivanuseid kuusikuid ning haruldaselt jämedad ja kõrged haavapuud. Raja alguspunkti lähedal on olemas grillimisrestiga varustatud lõkkekoht. Hea teada: Osaliselt kulgeb rada läbi eravalduste, kus koerad on piiramata territooriumil.

Vällamäe 3,3 km pikkusel matkarajal võid kogeda võimsat Eestis ainulaadset kõrguste vahet. Vällamägi on Eesti kõrguselt teine põlismetsaga kaetud ja järskude nõlvadega küngas. Kui arvestada jalamilt tippu mõõdetud 84 meetrit, on Vällamägi oma suhteliselt kõrguselt Eesti kõrgeim mägi, mille nõlvad on kohati väga järsud (kalle kuni 40 kraadi). 1992. aastast on Vällamäe metsad määratud kuuse genofondi reservaadiks. Matkarajal liikudes vahelduvad järsud tõusud ja laskumised, pakkudes korraga nii füüsilist väljakutset kui ka hingematvaid vaateid põlismetsa varjualustele. Tõus tippu võib hetkeks panna tundma, nagu oleksid sattunud mägedesse, mitte Haanjasse. Vällamäe võlu on just selle ürgses vaikuses ja looduse puudutuses – rahvarohkeid matkaradu siit ei leia. Iga aastaaeg lisab rajale oma näo: kevadel täidab õhk linnulaul, suvel võid metsast leida marju, sügisel rõõmustavad silma värvilised lehed ja seenerikkus, talvel aga katab nõlvad vaikusest tihe lumekiht.

Kaljupealse puhkekoht asub Lõuna-Eestis, Võhandu jõe kaldal, kaunis männimetsas. Jõe äärest ja kõrgetelt kallastelt avaneb imeilus vaade Võhandu jõele ja liivapaljanditele. Lõkkekohas on olemas varjualune laua ja pinkidega ning kaetud lõkkease grillrestiga. Koht sobib ideaalselt telkijatele, matkajatele, kalapüügi-huvilistele ning vahepeatuseks mööda vett kulgejatele.Mööda kõrgeid liivakaldaid, läbi müstilise männimetsa, kulgeb hästi läbitav viidastamata matkarada, mis sobib igas vanuses matkajale. Metsas jalutades saab nautida kauneid loodusvaateid, kuulata linde või korjata marju-seeni.

Pangodi järve äärne puhkeala on populaarne suvituskoht, mis pakub mitmekülgseid võimalusi looduse nautimiseks. Puhkekompleksissaab nii ujuda, telkida kui lõket teha. Liivarannaäärsel suurel muruplatsil on laste mänguväljak aktiiv-puhkuse elementidega ning võrkpalliplats. Puhkeala alguses on parkla, kuhu mahub kuni 30 autot.Järve ääres on Pangodi telkimisala, kust leiab 3 varikatusega ning 3 pinkidega ümbritsetud lõkkeaset.Parklast algavat Pikksaare matkarada (1 km) mööda jõuab Pangodi lõkkekohani, mis jääb rahvarohkest telkimisalast u 500 m kaugusele Pangodi parkmetsa.Palun hoia loodust!

Misso aleviku serval olev Pullijärv sobib kenasti väikeseks ajaveetmiseks. Kui suplusilma pole või sulistamisest isu täis, võib teha retke ümber järve: 3,6 kilomeetri pikkune matkarada on kogu perele just paraja pikkusega. Rajal on veidi ka reljeefi: kõrgeima koha pealt tegid kohalikud poisid vanasti talviti otse järvele suusahüppeid. Rada algab ja lõpeb järve põhjakaldal asuva RMK Pullijärve metsamaja juures. Kevadel ja sügisel võib rada olla kohati märg.