Eestimaa lõunatipu looduse õpperada

Vahetult Lätimaa piiri ääres asuval Paganamaal on kolm erinevat matkarada pikkusega 3,8 km, 4,3 km ja 4,7 km. Lisaks on seal vaatetorn. Kõik rajad algavad Paganamaa lõkkekohast, kust võib nautida tornist avanevat kaunist vaadet Paganamaa loodusele. Radadel näed ürgmetsailmelist segametsa ja vana kaasikut, teele jäävad Kikkajärv ja Suur-Mudajärv.Matkaradade alguses on ka puhkekoht, mis on hea lõkketegemise, telkimise, laagripidamise paik.

Metsa matkarada on läbi Baltimaade kulgev üle 2000 km pikkune matkarada, millest Eestis on matkamiseks 720 km. Rada on jaguneb 50 ühepäevaseks lõiguks, iga lõik on u 20 km pikk ja tähistatud suunatähistega. Rajalõigud on erineva raskusastmega, seega saab igaüks endale valida sobivaima! Matkarada läbib metsasemaid alasid ja 2 rahvusparki, Lahemaa ja Alustaguse rahvusparki. Tee äärde jäävad arvukad eri liikidest puud ning kohad, mis on seotud ajalooliste sündmuste või legendidega. Rada sobib hästi linnu- ja loomavaatluseks. Metsa matkarada on osa rahvusvahelisest Euroopa pikamaarajast E11.

Kiidjärve looduskeskus asub maalilise Ahja jõe kaldal Kiidjärve külas, kunagises mõisa sepikojas mis aegade jooksul on olnud ka nii pood kui postipunkt. Seal püütakse nii noori kui ka vanemaid külastajaid juhatada piirkonna kauni maastiku loodusharulduste juurde nii, et mets ja loodus ise avaksid oma saladused huvitundvale tähelepanelikule vaatlejale. Looduskeskuses on teabematerjalid ja info Kiidjärve-Kooraste, teiste RMK puhkealade ning muude erinevate vaatamisväärsuste kohta. Huvilised saavad uudistada väljapanekuid ja näitusi ning vaadata loodusfilme. Ettevõtted ja seltsid on oodatud keskusesse korraldama nõupidamisi jm üritusi, mille vahepausi aitame soovi korral täita retkega metsas või rabas. Matkateelisel on võimalik keskuses puhata, laadida telefoni ning nautida tsivilisatsiooni hüvesid.Vahetus läheduses asuvad kuulsad taevaskojad, Kiidjärve Kuklaste kuningriik ning maaliline Valgesoo raba.

Metsanduslik õpperada algab Luua Metsanduskooli puukool-arboreetumi eest. Seal saate suurelt infotahvlilt tutvuda rajakaardiga ja tõmmata enda telefoni QR-koodi, mis hõlbustab raja läbimist. Kui te QR koodi ei soovi, siis kogu rada on tähistatud ka värvimärkide ja viitadega, jälgige neid. Luua metsanduslik õpperada on 5,2 km pikk ja sellel on 22 infotahvlitega punkti, mis tutvustavad erinevaid metsakooslusi, taimi ja puid. Rajal on ka kohti, kus saab istuda, jalgu puhata või piknikut pidada.Riietus ja jalanõud valige vastavalt ilmale, sest märjal perioodil võib rajal olla vesisemaid kohti.

Tellingumäe uuest, maapinnast 25 meetri kõrgusel asuvast vaatetornist avaneb imeline vaade käänulise Mustjõe luhtadele ja Lõuna-Eestile omasele kuppelmaastikule. Taamal paistab juba Lätimaa, sest siinsamas läheduses ühineb Mustjõgi Eesti-Läti piirijõeks oleva Koiva (Gauja) jõega. Tellingumäe vaatetorn on suurepärane paik looduse ja lindude vaatlemiseks ning siin kandis on kohatud ka mitmeid haruldasi linnuliike. Torni juures asub RMK telkimisvõimalusega lõkkekoht kust saab suunduda erineva pikkusega viidastatud jalgratta- ja matkaradadele (nt. Koiva pärandkultuurirada ja Koiva rattarada).

Hinni kanjon asub Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis ning on omalaadne kanjoniorg kogu Eestis. Hinni kanjon on lõikunud devoni ajastu liivakivisse. Ta on 15-20 m sügavune ja 300 m pikkune järskude nõlvadega sälkorg, mille põhjas voolab kiirevooluline Enni oja. Hinni kanjoni külastamisel tasub arvestada sellega, et siin saab kogeda tõelist looduse võimu: liivakivi lõikab end läbi maastiku, sügavale põiksuunda, nõlvad kerkivad ümberringi – see on Eestis haruldane ja visuaalselt mõjuv paik. Rada oru põhjas kulgeb oja kõrval. Enni oja voolab kiiresti ja lisab seiklusele vesiheli ning värsket õhku. Veelgi enam, paljandites võib märgata uurdeid, väiksemaid koobastikke ja varjulisemaid sise­lõikeid, mis loovad müstilise tunde. Looduskaitse seisukohast on oluline, et see paik paikneb sihtkaitsevööndis.Kasulik teada: objektil puudub lisavalgustus, seega sobiks külastuseks eelkõige päevane aeg. Kuna Hinni Kanjon asub osaliselt eramaadel, siis koertega käimine ei ole lubatud!

Väikese ehk Otepää Munamäe absoluutne kõrgus on 207,5 m ja Suusakeskusena tuntud mäe otsas on ka vaatetornina kasutatav mobiilimast. Otepäält 2,5 km kaugusel asuva Väikese Munamäe tippu ronimise vaev tasub igal juhul - selge ilmaga ulatub sealt vaade isegi üle 50 km. Munaka lahtiolekuaegadel saab tippu tõusmiseks kasutada suusalifti. Matkata soovijatele läheb aga piki kirdenõlva üles rada, kust samuti huvitavaid peatuspaiku leiab. Väikese Munamäe kirdenõlval (Otepää suunas) on allikas, mida ammustest aegadest peetakse Väikese Emajõe alguseks ning mida seetõttu kutsutakse ka Emajõe lätteks. Esimese tasandiku servas asuv rändrahn (Munamäe kivi) on Lõuna-Eesti üks suurimaid. Rahvasuus leviva muistendi kohaselt lennutanud selle siia Kalevipoeg ning seetõttu tuntakse seda ka Kalevipoja kivina. Vaata ka 360° aeropanoraami / aerofotot (autor Joel Tammet).

Matkamajad, vaatetorn ning laudtee meelitavad Meenikunno sohu palju loodusnautlejaid. Tegu on kauni puhkealaga. Laudteel jalutades võib silmata tavalisemaid sootaimi: hanevits, küüvits, kukemari, sookail ja tupp-villpea, raba servas kasvab ka vaevakaske. Kõige arvukamalt on mitmevärvilisi turbasamblaid. Sooserva lähedal tugevasti kinni kasvanud kraavist võivad julgemad proovida omapärase maitsega rabavett.Hea teada: Mööda laudteed on võimalik sõita ka lapsevankri või ratastooliga.