Kiidjärve külastuskeskus

AHHAA on peresõbralik keskus, kus leidub tegevust nii väikestele kui ka suurtele teadushuvilistele. AHHAAs ärkab teadus ellu ja avastamisrõõm ei lõpe kunagi. Interaktiivsed näitused, haaravad teadusteatrid ja töötoad ning põnevad planetaariumi seansid viivad Sind teaduse ja tehnoloogia südamesse. Meie giididega tuurid avavad uksi, mida muidu ei pruugiks märgatagi.Usume, et teadus on maailmas liikumapanev jõud. Meie eesmärk on sütitada huvi, innustada mõtlema ning julgustada küsima miks ja kuidas.Tule Tartusse AHHAA keskussse ja pane teadusele päriselt käed külge ning vaata maailma uue pilguga.

Parunite jälgedes on jalgsimatk koos giidiga Alatskivi mõisasüdames. Räägime vanade hoonete lugusid ja püüame üheskoos aru saada mõisate majandamise tarkustest. Saame aimu kui palju oli ühel mõisal majandamiseks vaja maad, maju ja inimesi ning kui suure jälje on Alatskivi lossi valitsejate – Nolckenite aeg Alatskivile jätnud.Giidiks Eesti üks parim mõisatundja ja Alatskivi lossi restaureerija Külli Must.Soovitav ette tellida vähemalt 3 päeva.

Kalipsomatkad leiavad aset Lõuna-Eestis Ahja jõel, mille kaldaid palistavad liivakivipaljandid ning kuuse- ja männimetsad. Matka jooksul tuleb erinevaid viise kasutades (sh ronimine ja vees hõljumine) ületada mitmeid looduslikke takistusi, sealjuures on alati abiks instruktor, kes juhendab, kuidas läbida rada loodust kahjustamata. Marsruut viib seiklejad läbi nii Väiksest kui ka Suurest Taevakojast. Teekonna pikkuseks on kolm kilomeetrit ja orienteeruv läbimisaeg 60 minutit. Kõiki matkalisi ootab matka lõpus kerge suupiste ja soe tee. Miinimum grupi suurus on 8 inimest. Talveperioodi on võimalik üksikult osa võtta ka avatud grupi matkadest (info@tartuseikluspark.ee). Meie poolt varustus: kalipso, kalipsosussid, kalipso- tuukrimüts, sokid, kindad, kiiver ja päästevest. Riiete vahetamiseks on soe telk! Soovitatav on kaasa võtta ujumisriided ja käterätik. Matkasid korraldame aastaringselt!

Vällamäe 3,3 km pikkusel matkarajal võid kogeda võimsat Eestis ainulaadset kõrguste vahet. Vällamägi on Eesti kõrguselt teine põlismetsaga kaetud ja järskude nõlvadega küngas. Kui arvestada jalamilt tippu mõõdetud 84 meetrit, on Vällamägi oma suhteliselt kõrguselt Eesti kõrgeim mägi, mille nõlvad on kohati väga järsud (kalle kuni 40 kraadi). 1992. aastast on Vällamäe metsad määratud kuuse genofondi reservaadiks. Matkarajal liikudes vahelduvad järsud tõusud ja laskumised, pakkudes korraga nii füüsilist väljakutset kui ka hingematvaid vaateid põlismetsa varjualustele. Tõus tippu võib hetkeks panna tundma, nagu oleksid sattunud mägedesse, mitte Haanjasse. Vällamäe võlu on just selle ürgses vaikuses ja looduse puudutuses – rahvarohkeid matkaradu siit ei leia. Iga aastaaeg lisab rajale oma näo: kevadel täidab õhk linnulaul, suvel võid metsast leida marju, sügisel rõõmustavad silma värvilised lehed ja seenerikkus, talvel aga katab nõlvad vaikusest tihe lumekiht.

Oled oodatud personaalsele privaatsele tuurile Tartu vanalinnas ja lähiümbruses! Kõigile ei meeldi suured rühmad ja massikultuuril põhinevad traditsioonilised seletused. Meie individuaalne privaattuur võimaldab Sul saada isikupärastatud ülevaate Tartu linnast. Uued, diskussioone tekitavad või sügavama kultuurikäsitlusega teemad, vahvad kohtumised ning soovi korral ka head Lõuna-Eesti maitsed! Võta meiega ühendust, koostame Sulle Sinu vajadustele ja huvidele vastava individuaalse privaattuuri. Tuuril näeme! Oled teretulnud!

Võrumaa Muuseum keskendub eelkõige Võrumaa ja Võru linna ajaloo uurimisele, tutvustamisele ja näituste korraldamisele. Muuseumis on rikkalikud arheoloogiakogud, mille kaudu saab aimu kiviajal Tamula järve ja Võhandu jõe kaldaid asustanud inimeste eluviisidest. Muuseumi püsieksposistsioonis saad põhjaliku ülevaate Võru linna asustamise loost ja Võrumaa kujunemisest nii kultuuriliste kui ka poliitiliste sündmuste käigus. Militaarhuviliste jaoks sobib hästi meie väljapanek metsavendlusest Võrumaal, meilt leiab inspiratsiooni rahvakultuuri- ja rõivaste kohta ning põhjalikke teadmisi Võrumaa kultuurielu kohta. Meie juures saab parima ülevaate ka piirkonna kõige erilisema külje - võru keele - kujunemise loost alates sellest, kui soomeugrilased Eesti aladele jõudsid. Lisaks põhjalikule ajaloonäitusele on muuseumi teisel korrusel kunstigalerii, kus vahetuvad näituseid nii Eesti kaasaegsest kunstist kui klassikutelt, nii installatsioone kui käsitööd. Pakume ka giidituure ja õpitubasid.

Järvselja loodusõpperada tutvustab õppe- ja katsemetskonna keskuse ümbruse metsi. Rada on eriilmeline ja läbib mitmeid metsakasvukohatüüpe - seal kohtad üle 380 a vanust Kuningamändi ning üle 40 m kõrgusele küündivate latvadega kuuski, mis on ka Eestimaa kõrgeimate puude hulgas.Rada kulgeb osaliselt laudteel, marsruudi pikkuseks on 1-5 km. Heaks alguspunktiks on kas Järvselja jahiloss või külalistemaja, kus on olemas infotahvlid koos radade kaardiga.Järvselja õpperada koos ürgmetsaga esindab ühte Lõuna-Eesti avastamist väärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga.

Olete mõelnud, millised kalad elavad Peipsi järves? Kui raske on Peipsi rekordkala? Mis tunne on jalga tõmmata kalamehesäärikuid? Vastused ootavad teid Peipsi järve näitusel:üle 10 käed-külge eksponaati35 kalamulaaži4-meetrine Peipsi järve maketteesti-, vene- ja inglisekeelsed infostendidKoolidele ettetellimisel õppekava toetavad programmid.Kõrvalmajas asub piirkonna kultuuriloole pühendatud Peipsimaa muuseum, mida on võimalik külastada eraldi soetatud ühispiletiga. Näitusemaja taga asub Kasepää laululava ning lähedal on ujumisrand.