Voorepalu Põrgurada

Pühajärve rannaparki on oodatud eriti lastega pered, sest siit leiad suvitusranna koos rannahoone, kohvikute, lehtlate, laste mänguväljaku, palliplatsi ja paadilaenutusega. Pargi põhjapoolses osas pakub turnimisvõimalusi terviserada ja meelelahutust külakiik. Pühajärve kallasrajal jalutades avaneb teile võimalus sööta parte või nautida hurmavaid vaateid järvele.Park kuulus Pühajärve mõisapargi juurde ja kujundati teeradadega jalutusmetsaks juba 19. sajandil. Valdavalt on park loodusliku tekkega laanemets. NB! Suurürituste ajal võib olla pargis liikumine piiratud!

Viti järve matkarada on vahelduva reljeefiga loodusrada, mida läbides jääb seikleja teele põnev künklik metsamaastik. Raja infotahvlitelt leiab matkaja infot Vitipalu metsade, seal tegutsevate rähnide, üraskite pesitsuspaikade, sipelgariigi jm kohta. Rajale jäävad matkaonn, lõkkekoht ja Viti järv, puidust 20 m kõrgune Viti vaatetorn vaatega puuderohelusse ning mõnus varjualustega piknikupaik. Viti rada on jõukohane igas vanuses matkajale, kuid pole pigem lapsevankriga läbitav.Viti järve matkarada saab alguse ja lõpeb Viti raja parklas. Rada on looduses tähistatud kollaste triipudega.

Põlvamaal Ahja jõe paremal kaldal asuv Suur Taevaskoda on Lõuna-Eesti üks ilusaimaid looduslikke vaatamisväärsusi. See on Ahja jõe kõige kõrgem liivakivipaljand, mis on andnud ainest mitmetele pärimustele. Suurest Taevaskojast alguse saav meeleolukas rada kulgeb Ahja jõe kõrgetel kallastel ja menufilmi "Viimne reliikvia" radadel. Matkarajale jäävad Suur Taevaskoda, osaliselt säilinud Otteni ehk Valgesoo vesiveski kompleks, kahe võlviga Otteni veskisild ning miniatuurne kanjon, mis saanud tuntuks filmi "Viimne reliikvia" kaudu, maalilised vaated Ahja jõele, metsavendade punkri süvend.Rada on tähistatud rohelise märgistuse ja suunaviitadega, rajal mitmed infotahvlid. Võimalus telkida ja lõket teha on Otteni lõkkekohas. Autoga tulles algab matk juba Saesaare parklast ja seetõttu on rada ca 2 km pikem.

Kisejärve matkarada kulgeb läbi samanimelise maastikukaitseala Lõuna-Eesti südames. Umbes 6 kilomeetrine teekond viib mööda endiseid hobuteid ja sooservi, avades matkaja ees vaheldusrikka maastiku – järvede sillerdus, samblased metsad ja kohati udune soo loovad ainulaadse atmosfääri. Kisejärve ümbrus on tuntud oma järvederikkuse ja liigirikka ökosüsteemi poolest. Siin saab näha väärtuslikke metsa- ja sookooslusi ning tähelepanelikul vaatlejal võib silma jääda ka kobraste töö jälgi. Tee on valdavalt looduslik ja kohati niiske, seetõttu soovitatakse kanda veekindlaid jalatseid. Raja keskel ootab puhkeala, kus on võimalik pidada piknikku, teha lõket või telkida.

Pangodi järve ääres asuvast ujumis- ja telkimisalast algab vaheldusrikas Pikksaare matkarada. Matkarajal jalutades saad nautida rahu ja idüllilisi vaateid järvele ning ümbritsevale loodusele ja teha väikse põike Vabadussõja mälestussamba juurde. Lisaks matka aitavad sujuvaks teha rajale paigutatud suunaviidad. Matkarada möödub Pangodi lõkkekohast, kus on suurepärane võimalus teha väike paus, sest seal ootavad sind varjualune, grillimisala, mõnus ujumiskoht ja võimalused telkimiseks. Tule ja veeda pere või sõpradega üks mõnus päev looduses!

Emajõe õpperada asub lühikese autosõidu kaugusel Tartu linnast ning matkarada pakub elamust matkajatele ja loodussõpradele. Emajõe kallastel looklev ringikujuline õpperada viib sind rohelusse. Raja ääres olevad infotahvlid pakuvad teadmisi kohaliku taimestiku, loomastiku ja jõe tähtsuse kohta Eesti looduses. Rada on hästi hooldatud ja kergesti ligipääsetav ning sobib kõigile. Matkarajal on puhkekohad, telkimisvõimalus ning luhavaatlusplatvorm. Esimesed 700 meetrit laudteest on 1,2 m laiused ja sobivad ka lapsevankriga või ratastooliga liiklejatele. Tule avasta Emajõe õpperaja rahu ja võlu!

Murrumetsa matkarada algab Pühajärve mõisapargist ja kulgeb ringi kujuliselt läbi Murrumetsa algusesse tagasi. 3,5 km pikkuse raja läbimiseks kulub umbes 1-1,5 tundi. Rajal saab infotahvlitelt lugeda Otepää metsade ja kultuurmaastike kohta ning õppida tundma siinseid taimi, loomi ja linde. Osa rajast kulgeb piki järve äärt, kus märjematesse kohtadesse on rajatud laudteed ning sillad.Rajale jääb iidne Pühajärve sõjatamm ning Murrumetsa tammikus on mälestuskivi 1841. a. toimunud Pühajärve sõja tähistamiseks (skulptor Lembit Paluteder). Raja äärde jääb ka 2 RMK puhke- ja lõkkekohta.

Rõuge ürgoru kuulsaim koht on muistset linnamäge põhjast piirav Ööbikuorg, kus kevadeti, toomingate õitsemise ajal rõkkab org ööbikute laulust. Sellest on org ka oma nime saanud. Rõuge ürgorus on seitse järve, mida ühendab Tindiorust algav Rõuge ehk Ajo jõgi. Järvede seas on ka Eesti sügavaim, 38 meetri sügavune Rõuge Suurjärv. Ööbikuoru serval asub külastuskeskus, muinasasula ja Pesapuu vaatetorn, kust avaneb vaade tervele orule. Siin kulgeb mitu matkarada, nende seas populaarne Ööbikuoru matkarada, mis viib külastaja läbi ürgoru, mööda järvedest ja allikatest. Rada sobib ka lastega peredele ning on osaliselt läbitav jalgrattaga. Rõuge Ööbikuorgu saavad kogeda ka külastajad, kelle jaoks liikumine või info tajumine tavapärasel viisil võib olla keerulisem, sest paigaldatud on uued, nii kombatavad kui kuulatavad infotahvlid. Hea teada: Rõuge alevikus asub Eesti Ema monument ning Eesti Suurim Looduskell, mille seierid tähistavad aja möödumist looduse rütmis.