Pühajärv

Luunja roosiaed on kaunis ja ainulaadne Emajõe-äärne vapustava vaate ning pika ajalooga menukas kontserdipaik, kus kasvab kokku 58 roosisorti. Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva pidustuste puhul kohalikele ja kõikidele eestimaalastele kingitud rosaariumis kasvab teiste seas uus Luunja-nimeline roosisort, mille autoriks on Eesti roosiaretaja Mart Ojasalu. Tegemist on ainulaadse sordiga, mille eesmärk on anda eelkõige Luunja valla elanikele ühtekuuluvustunnet ja jätta järeltulevatele põlvedele meenutama ühisel jõul ja koostööna valminud imetlusväärset rosaariumi.

Anne kanal asub Tartu linnas, kus saab nautida suviseid rannamõnusid. Rannas on kuldne liivarand, mis ootab päevitajaid ja liivalosside ehitajaid. Lisaks leiab rannast mänguväljaku kiikedega, ronimisredelite ja liumäega. Anne kanali ääres on ka terviserajad, välijõusaal ja võrkpalliplats. Rannas on riietuskabiinid ja wc. Suplushooajal on avatud rannakohvik Lennuk, kust saab osta värskendavaid jooke ja tänavatoitu. Talvel saab Anne kanalis talisuplust harrastada ning tulla oma uiskudega uisutama. Hea teada: suvekuudel valvab rannas turvalisust rannavalve.

Kamari paisjärve puhkeala on saanud suvitajate seas populaarseks puhkepaigaks! Tule naudi kaunist vaadet järvele ja selle saarikutele!Puhkealal on liivarand, rannajalgpalli- ja -võrkpalliväljak, tasuta madalseiklusrada, pingid ja tualett.Puhkealal asub veelauakeskus WPark - Põltsamaa Weikpark.Tule veeda tegus päev puhates ja veemõnusid nautides!

Ekstreemsemaks jalutuskäiguks sobilik ringikujuline matkarada ajaloolisel Postiteel algab Voorepalu lõkkekoha vastast teiselt poolt maanteed ja kulgeb äärmiselt vaheldusrikkal, järskude tõusude ja langustega maastikul. Rajal on tähistatud Ristimänd ja veel mitmeid pärimustega seotud põnevad paigad. Mineviku sündmusi ja rahvapärimusi tutvustavad rajal infoalused ning raja kõrgeimas punktis, Põrgulael, on puhkamiseks laud ja pingid. Voorepalu lõkkekohas on võimalik teha lõket, grillida, telkida ja ööbida puukuuri lakas. Tee ääres on parkimistasku 2-le autole.

Lõunalaagri 2 km pikkune matkarada on rajatud Eesti Kaitseväe kunagise Lõunalaagri aladele. 1920.a ehitati siia muljetavaldav sõjaväekompleks, kus suviti harjutasid jalaväelased. Ehkki hoonetest pole midagi järel, kõnelevad puude vahel sillerdav paisjärv, vana sild, mitmed vundamendikivid ja kaevikud üht-teist toonasest tegelikkusest. Infotahvlitelt saab endiste aegade kohta lisaks lugeda. Omaette elamus on tajuda, kui kiirelt peidab loodus kõik kunagi inimese tehtu. Lõunalaagri matkarada pakub harukordset võimalust ühendada kerge loodusretk Eesti militaarajaloo pärandiga. Raja looduslik kulgemine ümber paisjärve ja üle vana silla loob rahuliku, peaaegu meditatiivse atmosfääri. RMK lõkkekoht võimaldab teha puhkepausi ja vajadusel ka telkida. Rada on tähistatud ning infotahvlid aitavad mõista piirkonna tähtsust Eesti Kaitseväe ajaloos. Laskevälja rattarajaga ristumine pakub lisavõimalust pikemaks liikumiseks – nii saab Lõunalaagrist algatada ka sportlikuma päevaringi.

Piusa jõe ürgoru matkarada kulgeb Vastseliina linnusevaremete juurest Lindorani või vastupidi. Alguses lookleb rada rahulikult läbi Vana-Vastseliina mõisapargi Piusa jõe äärsetele niitudele, raja teisel poolel muutub teekond metsikumaks ja kohati on kõrguste vahed päris suured. Teele jäävad veskikohad, üksikud talud ning arvukad liivakivipaljandid (müürid). Neist kõrgeim, sh ka Eesti kõrgeim on Härma Mäemine ehk Keldri müür: 43 m kõrgune ja 150 meetri pikkune liivakivisein.Telkimine ja lõkkekoht Härma Alumise müüri juures. Objektil puudub lisavalgustus, matkamiseks sobib eelkõige päevane aeg.

Pähni 3 km pikkune metsarada algab ja lõpeb Pähni Looduskeskuse juures. Raja alguses on infotahvel raja kaardi ning tutvustava tekstiga, edasi tuleb jälgida suunaviitasid. Metsarajal on 15 huvipunkti, mis tutvustavad erinevaid metsatüüpe, puuliike, pärandkultuuri objekte ja loomade tegevuse jälgi. Olemas ka lõkkekoht ning varjualused (4), kus saab jalgu puhata. Osaliselt on rajal laudtee (200 m).

Intsikurmu Südamerada saab alguse Intsikurmu minevalt teelt. Rada sobib nii tervisejooksuks ja -kõnniks, maastikusõiduks jalgrattaga, kepikõndimiseks ning lumerohkel talvisel ajal on olemas ka suusarajad. Suusaraja pikkus on 3 km, mida suvel saab jooksmiseks pikendada kilomeetri võrra. Intsikurmu Südamerada on osaliselt valgustatud. Pesemise ja riietamise võimalus on Põlva Spordikeskuse ujulas (Uus tn.3), mis asub rajast 600 meetri kaugusel. Hea teada: mõned rajatised on rajal deformeerunud ehk tasub olla tähelepanelik.