Kaunis Mooste järv on hea peatuspaik puhkajale ja Põlvamaa avastajale. Moostes asub kaunis mõisakompleks, mis väärib külastamist! Mooste järve supluskohas on liivarand, ujumissild, riidevahetuskabiin, võrkpalliväljak ning matkarada ümber järve jalutamiseks. Supluskohast 5 min jalutuskäigu kaugusel otse järve kaldal asub Mooste Viinavabriku külalistemaja, kust saad järvel sõitmiseks laenutada paati.
Kubija järv asub Võru linna piiril Kubja linnaosas. Rannas on riietuskabiinid, tualettruumid, sild ja hüppetorn. Suvel on kohapeal olemas rannavalve. Läheduses on Kubija hotell-loodusspaa, Kubija kämping, suvised rollerirajad, talvised suusarajad, RMK puhkekoht ja männimets. Järve pindala on 15,1 ha, sügavus vaevalt 5 m. Suhteliselt kalarikkas järves esineb särge, ahvenat, haugi, veidi ka koha ja viidikat.
Kuremaa järve põhjakaldal Kuremaal asub poidega tähistatud avalik supelrand. Siin on 250 meetri pikkune liivarand ja ujumissild.Rannas on lastele kiigud, turnimisatraktsioonid, veeliumägi ja laugel sügavaks minev suplusakvatoorium, mis on ohutu supluseks ka väikelastele.Mängida saab rannavõrkpalli ja tänavakorvpalli. Rannamajast võimalik laenutada vesijalgrattaid, aerupaate ning SUP-laudu.Rannamajas asub ka kena kohvik, kus pakutakse süüa, juua ning maiustamiseks jäätist.
Põlva paisjärv ning selle rand pakub rohkelt võimalusi aktiivse puhkuse veetmiseks ning vee- ja rannamõnude nautimiseks. Järve äärest leiab mänguväljakud, rula- ja rulluisuplatsi, rannavõrkpalli väljaku ning mõnusad jalutusrajad. Suviti tegutseb järve ääres Põlva wakepark, mis pakub põnevust nii algajatele kui edasijõudnutele. Omapärane on järve saarel olev valgusinstallatsioon, kus pimeduse saabudes särab ja peegeldab 150 erivärvilist laternat.
Kiidjärve järve rannas on kõik tingimused nautimaks rannamõnusid või sumedaid suveõhtuid: liivarand, kaks ujumissilda, lastele väike mänguväljak. Vette minek on rannas omal vastutusel. Ujumiskoha lähedal asub Kiidjärve mõisapark, millest suviti on kujunenud populaarne teatrikoht. Kiidjärve mõisa hooned ehitati 18. saj teisel poolel ja samal ajal rajati tõenäoliselt ka park. Mõisa härrastemaja hävis 1950. a tulekahjus, aga säilinud on osa kõrvalhooneid, näiteks ait-kuivati. Läheduses asuvad Kiidjärve vesiveski, Kiidjärve külastuskeskus, Roiupalu õpperada (800 m), Valgesoo raba õpperada ja vaatetorn ning Suur Taevaskoda.
Riiska järv asub Tõrva linna kaguservas Valga maantee ääres. Järv on madalate kallastega, liivase põhja ja rohkete allikatega. Järve sügavus küündib 12,5 meetrini. Järve äärde on rajatud ilus liivarand riietuskabiinide, tualettide, võrkpalliväljakute, ujumissilla ja kiikedega. Ohutuse tagab rannavalve.
Pangodi järve äärne puhkeala on populaarne suvituskoht, mis pakub mitmekülgseid võimalusi looduse nautimiseks. Puhkekompleksissaab nii ujuda, telkida kui lõket teha. Liivarannaäärsel suurel muruplatsil on laste mänguväljak aktiiv-puhkuse elementidega ning võrkpalliplats. Puhkeala alguses on parkla, kuhu mahub kuni 30 autot.Järve ääres on Pangodi telkimisala, kust leiab 3 varikatusega ning 3 pinkidega ümbritsetud lõkkeaset.Parklast algavat Pikksaare matkarada (1 km) mööda jõuab Pangodi lõkkekohani, mis jääb rahvarohkest telkimisalast u 500 m kaugusele Pangodi parkmetsa.Palun hoia loodust!
Pühajärv oma maalilise käärulise kaldajoone ning nelja saarega on Otepää Looduspargi suurim järv. Pühajärve põhjatipus asub suvitusrand rannahoone, palliplatside, laste mänguväljaku, puhkekohtade, kohviku ja paadisadamaga. Lõunatipus asub Kooliranna puhkeala ja sealt saab alguse ainult Valgamaal looklev Väike Emajõgi. Pühajärve pargist saab alguse Murrumetsa matkarada ning ümber järve kulgeb 12 km pikkune Pühajärve matkarada, mis möödub Poslovitsa rannakäärus ka järve kuulsaimast allikast - Armuallikast. Talvisel ajal on sobivate ilmaoludega tehakse matkamiseks järvele jäärada ja Pühajärve rannas taliujula.Pühajärv on andnud rohkesti inspiratsiooni kirjanikele ja kunstnikele. Siin on suvitanud näiteks Fridebert Tuglas ja Eino Leino. Konrad Mäe Pühajärve maalide kohta leiab infostendi järve kaldalt GMP Pühajärve restorani juurest. 1991. aastal külastas Otepääd ja õnnistas järve dalai laama Tendzin Gjatso ning seda visiiti tähistab puuskulptuur Pühajärve pargipoolsel kaldal.