Anne kanal asub Tartu linnas, kus saab nautida suviseid rannamõnusid. Rannas on kuldne liivarand, mis ootab päevitajaid ja liivalosside ehitajaid. Lisaks leiab rannast mänguväljaku kiikedega, ronimisredelite ja liumäega. Anne kanali ääres on ka terviserajad, välijõusaal ja võrkpalliplats. Rannas on riietuskabiinid ja wc. Suplushooajal on avatud rannakohvik Lennuk, kust saab osta värskendavaid jooke ja tänavatoitu. Talvel saab Anne kanalis talisuplust harrastada ning tulla oma uiskudega uisutama. Hea teada: suvekuudel valvab rannas turvalisust rannavalve.
Pangodi järve äärne puhkeala on populaarne suvituskoht, mis pakub mitmekülgseid võimalusi looduse nautimiseks. Puhkekompleksissaab nii ujuda, telkida kui lõket teha. Liivarannaäärsel suurel muruplatsil on laste mänguväljak aktiiv-puhkuse elementidega ning võrkpalliplats. Puhkeala alguses on parkla, kuhu mahub kuni 30 autot.Järve ääres on Pangodi telkimisala, kust leiab 3 varikatusega ning 3 pinkidega ümbritsetud lõkkeaset.Parklast algavat Pikksaare matkarada (1 km) mööda jõuab Pangodi lõkkekohani, mis jääb rahvarohkest telkimisalast u 500 m kaugusele Pangodi parkmetsa.Palun hoia loodust!
Kubija järv asub Võru linna piiril Kubja linnaosas. Rannas on riietuskabiinid, tualettruumid, sild ja hüppetorn. Suvel on kohapeal olemas rannavalve. Läheduses on Kubija hotell-loodusspaa, Kubija kämping, suvised rollerirajad, talvised suusarajad, RMK puhkekoht ja männimets. Järve pindala on 15,1 ha, sügavus vaevalt 5 m. Suhteliselt kalarikkas järves esineb särge, ahvenat, haugi, veidi ka koha ja viidikat.
Ümber Pühajärve kulgev ringikujuline matkarada algab Otepää Looduspargi keskuse juurest ja viib avastusretkele Eesti ühe omapärasema ja kaunima järve lähiümbrusesse. 12-14 km pikkuse raja (sõltuvalt sellest palju haake teha) läbimiseks kulub keskmiselt 3-6 tundi. Osa rajast on metsateedel, osa kulgeb mööda Pühajärve-Kääriku liikumisrada, Otepää-Kääriku maantee kõrval.Rada sobib läbimiseks nii jalgsi kui ka rattaga, kuid rattaga sõitjail tuleks arvestada sellega, et kohati tuleb jalgratast käekõrval lükata. Matkarajale jäävad ka Angunina, Kiigemäe ja Kooliranna lõkkekohad kus on lubatud nii telkimine kui tule tegemine. Lõkkekohtades on ka kuivkäimlad.
Kuremaa järve põhjakaldal Kuremaal asub poidega tähistatud avalik supelrand. Siin on 250 meetri pikkune liivarand ja ujumissild.Rannas on lastele kiigud, turnimisatraktsioonid, veeliumägi ja laugel sügavaks minev suplusakvatoorium, mis on ohutu supluseks ka väikelastele.Mängida saab rannavõrkpalli ja tänavakorvpalli. Rannamajast võimalik laenutada vesijalgrattaid, aerupaate ning SUP-laudu.Rannamajas asub ka kena kohvik, kus pakutakse süüa, juua ning maiustamiseks jäätist.
Räpina rand asub Lämmijärve kaldal, Räpina sadama ja Räpina poldri linnuvaatlustorni kõrval, kuhu on loodud tingimused puhkamiseks ning veespordialade harrastamiseks. Soodsad tuuled on teinud Räpina rannast purjelaudurite kevad suvise ning ka talvise lohesurfajate meelispaiga. Rannast avaneb suurepärane vaade poldrile, Lämmijärvele ja meie idanaabrile Venemaale. Lastele on rannas mängimiseks vahva piraatide laev. Mõnusa olemise jaoks on võimalik kasutada katusega piknikulauakest. Rannas on korralikud riietuskabiinid, toolid vaadete nautimiseks. Õhututi on rannaäärne ala valgustatud.
Tamula järv on Võru keskne veesilm. Rand on huvitavalt kujundatud, kaasaegselt haljastatud ja korrastatud, varustatud riietuskabiinidega, erinevaid tegevusi pakkuvate atraktsioonidega. Suplushooajal hoolitseb turvalisuse vetelpääste. Siin saab päevitadanii murul kui liivarannal, ehitada liivalosse, mängida palli. Mänguväljakul ootavad suvel lapsi ronimisvõrk ja erinevad kiiged. Õhtuti avaneb rannast vaade maalilistele päikeseloojangutele, mis on muutnud selle ka romantikute lemmikuks. Tamula ääres on mõnus ka lihtsalt jalutada ja hetke nautida. Järve peegelus ja linnulaul loovad rahuliku meeleolu igal aastaajal. Rannapromenaad algab Tamula hotelli juurest ja kulgeb Roosisaare sillani. Promenaadi ääres korraldatakse suvekuudel sündmusi, mis toovad Tamula äärde melu. Roosisaare poolses osas püüab pilku skulptuur "Elujõud" - taies, mis kutsub mõtisklema looduses toimuva üle. Läheduses asuvad park ja kohvikud pakuvad võimalust nautida kohvi või jäätist vaatega järvele.
Erastvere mõis on küll hävinenud, ent vana mõisapark on alles, et möödujatele endisest hiilgusest lugusid rääkida. Pargi ääres asub looduskaitse alune Erastvere järv, kust saab alguse Ahja jõgi ja mille liivase põhjaga ujumiskohta on paigaldatud nii ujumissild kui päästevahendid. RMK telkimisala juurest saab suunduda kunagise mõisapargi umbes kilomeetrilisele jalutusrajale, kus infotahvlitelt võib lugeda nii siinsest loodusest kui kunagisest mõisast. Järve kaldal kasvab looduskaitse all olev paarisaja aastane Erastvere tamm. Pargi keskele, endise Marie kiriku vundamendile on ehitatud saksa parunite von Ungern-Sternbergide suguvõsa kabel, mis kannab suguvõsa viimase Eestis sündinud liikme järgi Gerhardi nime. Puhkekohas on võimalik paigaldada kuni 20 telki ning olemas on kõik vajalik grillimiseks. Alalt möödub Kooraste rattarada. Hea teada: Siinkandis on peetud 1701.aastal Rootsi ja Vene vägede vahel Põhjasõja lahing, mille mälestuskivi asub siit mõned kilomeetrid Põlva poole.