• Avasta
    • Loodus
    • Kultuur
    • Toit
    • Pere
    • Aktiivne puhkus
    • Blogi
    Lõuna-Eesti ja Tartu sündmused 2026
    Lõuna-Eesti vaatamisväärsused: TOP 20
  • Planeeri
    • Majutus
    • Sündmused
    • Turismiinfo
    Lõuna-Eesti Kulp
    Juurte Juurde
  • Professionaalile
    • Meist
    • Liitu klastriga
    • Uudised
    • Projektid
    • Koolitused
    • Praktiline info
    • Pildipank (opens in new tab)
    • Kogukond (opens in new tab)
    • Varamu (opens in new tab)
    • Sihtasutusest
    • Kontakt
    • Logi sisse
EST
  • EestiEST
  • EnglishENG
  • LatviešuLAT
  • РусскийRUS
  • SuomiFIN
EST
  • EestiEST
  • EnglishENG
  • LatviešuLAT
  • РусскийRUS
  • SuomiFIN
Populaarsed otsingud:
Näita kõiki tulemusi
  • Loodus ja aktiivne puhkus
  • Loodus
  • Matkarajad
  • Rannad

Vaikse järve ujumiskoht

Elva vald, Tartu maakond, 61016

Vaikne järv on kaunis metsajärv, mis võlub külastajaid igal aastaajal oma lummava looduse ja rahu poolest. Järv on olnud ka tuntud luuletaja Jaan Kärneri jaoks inspiratsiooniallikaks, kes sageli külastas seda paika oma loomingu jaoks.See on ideaalne koht puhkajatele, kes eelistavad vähem rahvastatud kohti ja soovivad saada hingekosutavat elamust.Vaikne järv sobib suurepäraselt ujumiseks, vesi on puhas ja meeldivalt soe. Ujumine ning talvisel ajal talisuplus on omal vastutusel! Vette ja veest välja pääseb ohutult ainult purde pealt!
Ala ilmestavad Väikese Väeraja puuskulptuurid.

Mugavused

  • Infotahvlid
  • Kuivkäimla
  • Parkimine tasuta

Lahtiolekuajad

Aastaringselt

Ööpäevaringselt

Kontakt

  • +372 53536329
  • turism@elva.ee

Vaata lisaks

  • Rannad

Kiidjärve rand

Kiidjärve järve rannas on kõik tingimused nautimaks rannamõnusid või sumedaid suveõhtuid: liivarand, kaks ujumissilda, lastele väike mänguväljak. Vette minek on rannas omal vastutusel. Ujumiskoha lähedal asub Kiidjärve mõisapark, millest suviti on kujunenud populaarne teatrikoht. Kiidjärve mõisa hooned ehitati 18. saj teisel poolel ja samal ajal rajati tõenäoliselt ka park. Mõisa härrastemaja hävis 1950. a tulekahjus, aga säilinud on osa kõrvalhooneid, näiteks ait-kuivati. Läheduses asuvad Kiidjärve vesiveski, Kiidjärve külastuskeskus, Roiupalu õpperada (800 m), Valgesoo raba õpperada ja vaatetorn ning Suur Taevaskoda.

  • Matkarajad

Taevaskodade matkarada

Tule koos perega jalutama Taevaskoja matkarajale, mis asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal. Raja algus on Taevaskodade parklast ja kulgeb ringselt Ahja jõe mõlemal kaldal, kus pilku püüavad Väikese ja Suure Taevaskoja paljandid, allikakoopad ja maalilised vaated. Matkaraja alguses on infostend raja ja puhkeala kaardiga ning rajal suunavad viidad eesti, inglise ja vene keeles. Ratastooliga ning lapsevankriga külastajatel on võimalik liikuda alternatiivrada mööda Suure Taevaskojani, pikkus 3 km.Teadmiseks: Taevaskojas ringi liikudes võib näha lendamas jäälindu.

  • Matkarajad

Pähni loodusõpperada

Pähni loodusõpperajal on 20 huvipunkti. Sissetallatud radu enamasti ei ole ja edasiminekutee tuleb otsida üle muru, läbi märja rohu või läbi metsa minnes. Igas punktis juhatatakse kätte edasine tee. Loe rajajuhiseid igas peatuskohas tähelepanelikult, et mitte eksida.Rada saab alguse Pähni Külastuskeskuse juurest.

  • Vaatetornid
  • Matkarajad

Kekkose matkarada

Kekkose matkarada on aastaringselt kasutatav - suvel jalgsimatkajaile, harrastus- ning tippsportlastele ja ratturitele, talvel suusatajatele. Omapärase nime on rada saanud endise Soome presidendi U.K. Kekkose Kääriku visiidi auks. 15 km pikkune rada algab Kääriku suusastaadionilt ja läbib üles-alla kulgedes looduslikult kauneid paiku, sealhulgas Harimäge. Harimägi on üks Otepää kõrgustiku suuremaid lavamägesid - 211,3 m ü.m.p. Kekkose raja äärde jääb 26 m kõrgune puidust Harimäe vaatetorn. Kel energiat rohkem, saab teha täiendava 5 km pikkuse ringi Harimäel.

  • Matkarajad

Põhjalaagri matkarada

Põhjalaagri matkarada asub Värskas. 4 km jalutuskäigu jooksul saab tutvuda kohaliku kultuuri- ja militaarpärandiga. Rada kattub osaliselt ka Õrsava järve matkaraja ning Metsa Matkarajaga. Raja tähiseks on valged kivid. Eesti Kaitseväe Petseri Põhjalaager rajati 1920. aastate teisel poolel Värskasse Õrsava järve kaldale ning see oli kaitseväe suvine väljaõppekeskus, kus harjutasid jalaväelased, ratsaväelased ja suurtükiväelased üle Eesti. Matkakaarti on võimalik küsida Setomaa Turismiinfopunktist ning Setomaa Muuseumitest. Hea teada: Värska talumuseumist saab tellida Põhjalaagri teemaprogrammi.

  • Matkarajad

Verijärve matkarada

Verijärve matkaraja 9 infotahvlit tutvustavad taimi, puid-põõsaid,linde ja loomi. Kitsas rada kulgeb järve kallastel ja parkmetsas. Rajal on suunavad viidad, 2 lõkkekohta koos grillimisrestide ja pinkidega. Parklas on Võrumaa kaitsealade ning matkaradade kaardid.Verijärvega on seotud legendid. Nime olla järv saanud ammusel ajal, kui orjadele jagati ihunuhtlust järve kaldal asuvas keldris ning veri järve vee punaseks värvis. Teine lugu jutustab kurjast Kasaritsa mõisnikust, kelle kutsar kord öise kojusõidu ajal koos tõlla ja tukkuva härraga kõrgelt kaldapealselt alla järve lasi veereda.

  • Telkimisplatsid
  • Peresõbralik
  • Matkarajad
  • Rannad

Pangodi järv ja järveäärne telkimisala

Pangodi järve äärne puhkeala on populaarne suvituskoht, mis pakub mitmekülgseid võimalusi looduse nautimiseks. Puhkekompleksissaab nii ujuda, telkida kui lõket teha. Liivarannaäärsel suurel muruplatsil on laste mänguväljak aktiiv-puhkuse elementidega ning võrkpalliplats. Puhkeala alguses on parkla, kuhu mahub kuni 30 autot.Järve ääres on Pangodi telkimisala, kust leiab 3 varikatusega ning 3 pinkidega ümbritsetud lõkkeaset.Parklast algavat Pikksaare matkarada (1 km) mööda jõuab Pangodi lõkkekohani, mis jääb rahvarohkest telkimisalast u 500 m kaugusele Pangodi parkmetsa.Palun hoia loodust!

  • Matkarajad

Pullijärve matkarada

Misso aleviku serval olev Pullijärv sobib kenasti väikeseks ajaveetmiseks. Kui suplusilma pole või sulistamisest isu täis, võib teha retke ümber järve: 3,6 kilomeetri pikkune matkarada on kogu perele just paraja pikkusega. Rajal on veidi ka reljeefi: kõrgeima koha pealt tegid kohalikud poisid vanasti talviti otse järvele suusahüppeid. Rada algab ja lõpeb järve põhjakaldal asuva RMK Pullijärve metsamaja juures. Kevadel ja sügisel võib rada olla kohati märg.

  • Turismiklastrist lähemalt
  • Uudised
  • Kontakt
  • Andmekaitse
Liitu uudiskirjaga?

"*" indicates required fields

This field is for validation purposes and should be left unchanged.
Annan loa turundamiseks

Lõuna-Eesti Turismiklaster
info@visitsouthestonia.com