Vaikse järve ujumiskoht

Tellingumäe uuest, maapinnast 25 meetri kõrgusel asuvast vaatetornist avaneb imeline vaade käänulise Mustjõe luhtadele ja Lõuna-Eestile omasele kuppelmaastikule. Taamal paistab juba Lätimaa, sest siinsamas läheduses ühineb Mustjõgi Eesti-Läti piirijõeks oleva Koiva (Gauja) jõega. Tellingumäe vaatetorn on suurepärane paik looduse ja lindude vaatlemiseks ning siin kandis on kohatud ka mitmeid haruldasi linnuliike. Torni juures asub RMK telkimisvõimalusega lõkkekoht kust saab suunduda erineva pikkusega viidastatud jalgratta- ja matkaradadele (nt. Koiva pärandkultuurirada ja Koiva rattarada).

Viimased rongid sõitsid Valga ja Ape vahel 1970. aastal. Tänaseks on enamus vanast raudteetammist kasutusele võetud matkarajana, mis kulgeb läbi metsade ja põldude valdavalt vaiksetel kruusa- ja pinnasteedel. Kui soovid võtta ette pikema matka, läbi see jalgrattaga - haruldane võimalus sõita mööda vanu raudteetammesid. Lühemateks matkadeks on huvitav läbida Žuldini ja Lepa kandi kaunid metsad, rada Harglast Saru lauatehaseni või Ape ja Eesti - Läti piiri vahel. Huvitava kogemuse saab kindlasti raudteejalgrattaga sõites. Info jalgsimatkadest ja hindadest leiad meie kodulehelt.

Ekstreemsemaks jalutuskäiguks sobilik ringikujuline matkarada ajaloolisel Postiteel algab Voorepalu lõkkekoha vastast teiselt poolt maanteed ja kulgeb äärmiselt vaheldusrikkal, järskude tõusude ja langustega maastikul. Rajal on tähistatud Ristimänd ja veel mitmeid pärimustega seotud põnevad paigad. Mineviku sündmusi ja rahvapärimusi tutvustavad rajal infoalused ning raja kõrgeimas punktis, Põrgulael, on puhkamiseks laud ja pingid. Voorepalu lõkkekohas on võimalik teha lõket, grillida, telkida ja ööbida puukuuri lakas. Tee ääres on parkimistasku 2-le autole.

Kamari paisjärve puhkeala on saanud suvitajate seas populaarseks puhkepaigaks! Tule naudi kaunist vaadet järvele ja selle saarikutele!Puhkealal on liivarand, rannajalgpalli- ja -võrkpalliväljak, tasuta madalseiklusrada, pingid ja tualett.Puhkealal asub veelauakeskus WPark - Põltsamaa Weikpark.Tule veeda tegus päev puhates ja veemõnusid nautides!

Kuklaste elukorraldust tutvustaval ca 1 km pikkusel rajal võib matkaja tunda end hiiglasena imetillukeste kuklaste maailmas. 20 hektaril paikneb 200 pesa, neist suurim 1,7 m kõrgune; samas võib imetleda rekordkõrget kuuske (42 m). Rada on varustatud viitade, infotahvlite ja sipelgate kiirteid ületavate sillakestega. Rajal on lubatud liikuda ainult jalgsi. Matkarajal käies kasuta pesade läheduses liikumiseks vaid sinna paigaldatud sillakesi. Teisel pool raudteed saab alguse Laari metsanduslik õpperada.Sipelgate tsivilisatsioon pakub elamust nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Nõo Veskijärv on kaunis paisjärv Nõo alevikus, mille keskel on kaks saart, kuhu saab ujudes või isikliku paadiga. Järve lähistel asub kahe mänguväljakuga võrkpalliplats ja laste mänguala. Paisjärve ümber lookleb kruusakattega terviserada, kus on mõnus jalutada või sportida igal aastaajal. Läheduses saab mängida kettagolfi Nõo Discgolfi pargis, mille rajakaardi leiad SIIT. Supluskohas on ujumispurre ja kaks päästerõngahoidikut, kuid puudub rannavalve. Kuna supelrannas on vesi madalam, siis sobib see hästi ka peredele veemõnude nautimiseks.

Riiska järv asub Tõrva linna kaguservas Valga maantee ääres. Järv on madalate kallastega, liivase põhja ja rohkete allikatega. Järve sügavus küündib 12,5 meetrini. Järve äärde on rajatud ilus liivarand riietuskabiinide, tualettide, võrkpalliväljakute, ujumissilla ja kiikedega. Ohutuse tagab rannavalve.

Verijärve matkaraja 9 infotahvlit tutvustavad taimi, puid-põõsaid,linde ja loomi. Kitsas rada kulgeb järve kallastel ja parkmetsas. Rajal on suunavad viidad, 2 lõkkekohta koos grillimisrestide ja pinkidega. Parklas on Võrumaa kaitsealade ning matkaradade kaardid.Verijärvega on seotud legendid. Nime olla järv saanud ammusel ajal, kui orjadele jagati ihunuhtlust järve kaldal asuvas keldris ning veri järve vee punaseks värvis. Teine lugu jutustab kurjast Kasaritsa mõisnikust, kelle kutsar kord öise kojusõidu ajal koos tõlla ja tukkuva härraga kõrgelt kaldapealselt alla järve lasi veereda.