Eesti-Läti pärandkultuuri ühisrada

Kisejärve matkarada kulgeb läbi samanimelise maastikukaitseala Lõuna-Eesti südames. Umbes 6 kilomeetrine teekond viib mööda endiseid hobuteid ja sooservi, avades matkaja ees vaheldusrikka maastiku – järvede sillerdus, samblased metsad ja kohati udune soo loovad ainulaadse atmosfääri. Kisejärve ümbrus on tuntud oma järvederikkuse ja liigirikka ökosüsteemi poolest. Siin saab näha väärtuslikke metsa- ja sookooslusi ning tähelepanelikul vaatlejal võib silma jääda ka kobraste töö jälgi. Tee on valdavalt looduslik ja kohati niiske, seetõttu soovitatakse kanda veekindlaid jalatseid. Raja keskel ootab puhkeala, kus on võimalik pidada piknikku, teha lõket või telkida.

Setomaal, Pikalombi matkaradadel, on kaks võimalikku alguspunkti: Värska Veekeskuse parkla või Värska Sanatooriumi Värska lahe äärne külg. Radade pikkused on 3,8 ja 9,1 km. Loodusrajad on läbitavad sügisel, kevadel ja suvel nii jalgsi kui jalgrattaga. Talvel on soodes sobivaks matkavahendiks räätsad. Rada on tähistatud infotahvlite ja nummerdatud viitadega. Hea teada: kokku on rajal 11 rajapunkti. Punktis nr. 6 kauni Saarõpää järve ääres on võimalik ujuda, teha lõket ja pikemalt peatuda-puhata.

Nohipalo õpperada on paraja pikkusega huvitav ja hariv matkarada. Kolmekilomeetrisele rajale jääb 16 infotahvlit, mis annavad hea ülevaate jahindusest ja metsandusest.Rajal liikumise teeb põnevaks looduslik mitmekesisus - palumetsad, oosid ja nõmmemetsad, kus vastavalt aastaajale on võimalik korjata mustikaid, pohli ning seeni.Õpperajal liikudes on võimalik imetleda uhket mägralinnakut ja uudistada kobraste tegevusjälgi. Hea juhuse korral võib seal isegi mõnda looma tegutsemas kohata.Nohipalo õpperada algab ja lõppeb Ilumetsa metsamaja juures.

Tule koos perega jalutama Taevaskoja matkarajale, mis asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal. Raja algus on Taevaskodade parklast ja kulgeb ringselt Ahja jõe mõlemal kaldal, kus pilku püüavad Väikese ja Suure Taevaskoja paljandid, allikakoopad ja maalilised vaated. Matkaraja alguses on infostend raja ja puhkeala kaardiga ning rajal suunavad viidad eesti, inglise ja vene keeles. Ratastooliga ning lapsevankriga külastajatel on võimalik liikuda alternatiivrada mööda Suure Taevaskojani, pikkus 3 km.Teadmiseks: Taevaskojas ringi liikudes võib näha lendamas jäälindu.

Apteekrimäe vahelduva reljeefiga metsarada kulgeb Otepää Spordihoone juurest läbi metsa Nüpli sporditeele ja sealt uuesti Apteekrimetsa. Rada jõuab Marguse paisjärve äärde ja Otepää aedlinna vahelisele metsateele ning ületades Sulaoja silla tõuseb aste-astmelt tagasi alguspunkti. Apteekrimäe metsarada kulgeb mööda Apteekrimäe ja Musimäe vaheldusrikast metsamaastikku ning kuna tegemist on sihtkaitsevööndiga, siis tuleb arvestada kohati ka metsikute oludega.Rada on läbitav jalgsi või kepikõndi tehes aastaringselt.

Elva ürgoru matkarada on vahelduva maastikuga Elva maastikukaitsealal asuv 15.5 km pikkune rada neile, kes soovivad matkata mitu päeva. Rajal kohtab erinevaid metsamaastikke, liivakivipaljandit, imelisi metsajärvi, Viti vaatetorni, pokusid, lamminiitu, kaevikuid, kopraid ning sipelgate kuningriiki. Rajale jäävad ka Nõiamaja ja Seikluste rada. Ürgoru rada algab ja lõpeb Tartumaa Tervisespordikeskuse juures. Matkaraja skeem koos telkimis- ja lõkkeplatsidega (sh Illi telkimisala). Rajal olevad mustad või kollased numbrid näitavad läbitud kilomeetreid.Palun hoia loodust!

Põhjalaagri matkarada asub Värskas. 4 km jalutuskäigu jooksul saab tutvuda kohaliku kultuuri- ja militaarpärandiga. Rada kattub osaliselt ka Õrsava järve matkaraja ning Metsa Matkarajaga. Raja tähiseks on valged kivid. Eesti Kaitseväe Petseri Põhjalaager rajati 1920. aastate teisel poolel Värskasse Õrsava järve kaldale ning see oli kaitseväe suvine väljaõppekeskus, kus harjutasid jalaväelased, ratsaväelased ja suurtükiväelased üle Eesti. Matkakaarti on võimalik küsida Setomaa Turismiinfopunktist ning Setomaa Muuseumitest. Hea teada: Värska talumuseumist saab tellida Põhjalaagri teemaprogrammi.

Tõrva Vanamõisa järv on populaarne suvituskoht nii kohalike kui kaugemalt tulnute seas. Järv asub linna servas Tõrva Veemõnula vahetus läheduses. Vanamõisa järve ääres asub Baltimaade kõrgeim hüppetorn, Tõrva Lõvitorn. See on rajatud legendaarse Tõrva Vanamõisa hüppetorni asemele, pakkudes külastajatele turvalist ja elamusterohket võimalust suvisteks veemõnudeks. Tornil on viis korrust, igal korrusel hüppeplatvorm järve. Viimase platvormi kõrgus veepinnast on 11 meetrit, kogu torni kõrgus koos valgustimastidega ulatub 14 meetrini. Lisaks pikale liivaäärele on rannas laudtee ja pallimänguplatsid. Suvehooajal valvab rannas rannavalve kella 11-st kuni 19-ni. Rannavalvurilt on võimalik laenutada võrkpalli, sulgpalli komplekti, indica palli ja spikeballi komplekti. Olemas on riidekabiinid ja WC-d. Hea teada: auto saab parkida Tõrva Gümnaasiumi parklasse ja sealt on järveni lühike jalutuskäik. Tule naudi suve ja veemõnusid Lõuna-Eestis!