Eesti-Läti pärandkultuuri ühisrada

Rikkaliku ajalooga looduslik kõrgendik Toomemägi on üks tartlaste lemmikpaikadest, kus nautida rohelust linnast lahkumata. Siin asuvas toomkirikus saad tutvuda TÜ muuseumiga, mis annab ülevaate ülikooli aja- ja teadusloost, ning nautida vaateid tornides asuvatelt vaateplatvormidelt. Pargis jalutades ei jää märkamata Inglisild koos paarilise Kuradisillaga, monumendid ja välinäitused ning ülikooli hooned, nagu tähetorn ja vana anatoomikum. Pargis saab liikuda lapsevankriga, mudilasi ootab mänguväljak ning aktiivsemaid külastajaid välikujundusega spordipark.

Õrsava järve matkarada kulgeb ümber samanimelise järve. 5 km pikkune rada algab ametlikult Värska kooli staadioni juurest, kuid alustada võib ka Värska külastuskeskus- Reegi maja juurest. Järveäärse jalgraja teevad põnevamaks mitmed sillakesed. Järve kaldal on RMK lõkkekohad ja metsamaja, ning ujumiskoht. Lisaks maalilistele loodusvaadetele ja männimetsaõhule pakub matkarada ajalooharidust: osaliselt kattub tee Eesti kaitseväe kunagise väljaõppekeskuse, nn Põhjalaagri matkarajaga ning ehkki laager tehti II maailmasõjas suuresti maatasa, on säilinud mõned sõdurite barakid ja muudki hooned.

Räpina rannas asuv vaatetorn asub Räpina poldri hoiualal Räpina sadama lähedal. 18 meetri kõrgune torn koosneb kolmest vaheplatvormist ja kolmest vaateplatvormist. Kõige ülemine laiendatud osa tagab parema nähtavuse poldri hoiualale, kaldaalale, Lämmijärvele, Salusaarele ja Venemaale. Räpina poldri hoiuala kuulub Euroopa Liidu kaitstavate alade “Natura 2000″ võrgustikku. Linnukaitselisest aspektist on pesitsejatest olulisemad rukkirääk, mustviires ja väikekajakas. Läbirändajatest on tähtsamad liigid sookurg ja suur-laukhani. Vaatetorni olemasolu suunab inimeste liikumist hoiualal. Vaatetornist avaneb ilusaid vaateid iga ilmaga ja igal aastaajal. Atraktiivne vaatetorn on eelkõige mõeldud looduse jälgimiseks ja lindude vaatlemiseks ning meelitab looduselamusi otsivad isikud asukohta, kus nad oma tegevusega ei häiri hoiualal olevaid liike.

Lõuna-Eestis seigelded tule koos perega jalutama ka Ahja jõe ürgorus asuvasse Taevaskoja matkarajale. Raja algus on Taevaskodade parklast ja kulgeb ringselt Ahja jõe mõlemal kaldal, kus pilku püüavad Väikese ja Suure Taevaskoja paljandid, allikakoopad ja maalilised vaated. Matkaraja alguses on infostend raja ja puhkeala kaardiga ning rajal suunavad viidad eesti, inglise ja vene keeles. Ratastooliga ning lapsevankriga külastajatel on võimalik Suure Taevaskojani liikuda mööda alternatiivrada. Suvisel ajal tasub aega planeerida ka sõiduks Saesaare paisjärvel. Hea teada: tegemist on muinaseestlaste iidse pühapaigaga ja Taevaskojas ringi liikudes võib näha lendamas jäälindu.

Intsikurmu Südamerada saab alguse Intsikurmu minevalt teelt. Rada sobib nii tervisejooksuks ja -kõnniks, maastikusõiduks jalgrattaga, kepikõndimiseks ning lumerohkel talvisel ajal on olemas ka suusarajad. Suusaraja pikkus on 3 km, mida suvel saab jooksmiseks pikendada kilomeetri võrra. Intsikurmu Südamerada on osaliselt valgustatud. Pesemise ja riietamise võimalus on Põlva Spordikeskuse ujulas (Uus tn.3), mis asub rajast 600 meetri kaugusel. Hea teada: mõned rajatised on rajal deformeerunud ehk tasub olla tähelepanelik.

Tartumaal, Elva raudteejaama lähedalt, alguse saav Väike Väerada on üks piirkonna populaarsemaid matkateid. Eriliseks muudavad selle puuskulptuurid, mis on inspireeritud Eesti muinasjuttudest ja loodud kohalike kunstnike poolt. Väike, aga võimas Väerada mõjub tervistavalt nii vaimule kui ka kehale. Loodusrada pakub elamusi igas vanuses matkasõpradele ning on avastamiseks sobiv aastaringselt. Atraktiivsed kujud ei kaunista mitte ainult rada, vaid juhatavad ka õiget teekonda. Metsarajale jääb mitmeid puhkekohti ning põnevaid atraktsioone lastele, mis teevad retke veelgi nauditavamaks. Matkarada lõppeb Tartumaa Tervisespordikeskuses, kus saab jätkata seiklemist teistel metsaradadel, mängida discgolfi või nautida lastega koos mänguväljaku rõõme kaunite mändide all. Tule tee jalutuskäik looduses, avasta muinasjutulised skulptuurid ning lase Elva Väerajal pakkuda sulle rahu ja elamust igal aastaajal.

Viimased rongid sõitsid Valga ja Ape vahel 1970. aastal. Tänaseks on enamus vanast raudteetammist kasutusele võetud matkarajana, mis kulgeb läbi metsade ja põldude valdavalt vaiksetel kruusa- ja pinnasteedel. Kui soovid võtta ette pikema matka, läbi see jalgrattaga - haruldane võimalus sõita mööda vanu raudteetammesid. Lühemateks matkadeks on huvitav läbida Žuldini ja Lepa kandi kaunid metsad, rada Harglast Saru lauatehaseni või Ape ja Eesti - Läti piiri vahel. Huvitava kogemuse saab kindlasti raudteejalgrattaga sõites. Info jalgsimatkadest ja hindadest leiad meie kodulehelt.

Soontaga matkarada asub Kiidjärve–Kooraste puhkealal ning kulgeb Lõuna-Eestile iseloomulikus vaheldusrikkas reljeefis kasvavas segametsas. Rada viib matkajad Väikese-Emajõe äärde ning on läbitav jalgsi, moodustades mõnusa ringikujulise teekonna. Teel ootavad mitmed infostendid, mis tutvustavad piirkonna loodust ja ajalugu. Rada ületab silmailu pakkuvaid veekogusid, mille jaoks on rajatud mugavad sillad. Matkarajale jääb ka Soontaga telkimisala lõkkeasemetega – ideaalne koht pikniku või ööbimise jaoks looduse keskel. Matkarajal asub ka Soontaga metsamaja, kus saab veeta öö rahu ja vaikust pakkuvas metsakeskkonnas. See on suurepärane valik neile, kes soovivad täielikult linnakärast eemalduda. Metsamaja broneeritakse RMK broneerimissüsteemi kaudu. Kui külastad rada marja- või seenekorjamise hooajal, võid teekonnal kohata nii maitsvaid metsamarju kui ka värskeid seeni.