Linnuvaatlustorn Räpina poldri hoiualal

Põlva Kultuurikeskuse katuseterrassidel asub kauni vaatega vaba aja veetmise paik - Taevapark. See sobib ideaalselt nii lihtsalt külastuseks aga ka loengute, seminaride ja kontserdite korraldamiseks. Siin on erinevatel tasapindadel suvelava ja kohvikuala, vaateplatvorm ja päikeseterrass. Taevapargi külastuseks palume kindlasti ette helistada! Põlva Kultuurikeskus on suurim, parimate tehniliste tingimustega kontserdi- ja teatrimaja ning erinevate sündmuste (sh konverentsid, seminarid) korraldamise koht Põlvamaal. Siin asuvad lisaks katusel asuvale Taevapargile kontserdi- ja teatrisaalid, seminariruumid, galeriiruumid, pöördlavaalune Underground, kohvikuruumid katusel ja siseruumis (avatud ettetellimisel ning sündmuste aegadel). *Põlva Kultuurikeskus avati 28. juunil 1991 (arhitekt: Hans Kõll), katuseterrassidel asuv "Taevapark" valmis 2024. aastal, mil Tartu ja Lõuna-Eesti kandis Euroopa kultuuripealinna tiitlit.

Pühajärve Spa & Puhkekeskuse torni 25 meetri kõrguselt vaateplatvormilt avaneb külastajatele suurepärane võimalus nautida Pühajärve ümbruse lummavaid maastikke igal aastaajal. Endise Pühajärve mõisahoone puittorni asemele rajatud kaasaegne klaasseintega torn, mis aastaid tegutses ka kohvikuna, pakub ainulaadselt avaraid vaateid piirkonna kaunile loodusele. Torni tipust avaneb imeline panoraamvaade Pühajärvele, Neitsijärvele ning Otepää looduspargi maalilistele metsadele ja mägisele maastikule. Lisaks tavakülastustele pakume ettetellimisel ja eelneval kokkuleppel võimalust tähistada tornis olulisi sündmusi eriti meeldejäävas keskkonnas. Olgu selleks sünnipäev, tähtpäev, romantiline üllatus, kihlus või mõni muu eriline hetk - ainulaadne miljöö muudab iga sündmuse veelgi erilisemaks. Soovi korral on siin ka võimalus teha kaugtööd või veeta rahulik hetk iseendaga.. Hea teada: Torni tippu jõudmiseks tuleb läbida 152 trepiastet.

Kutsun Sind linnuvaatlusele Kagu-Eestisse! Tartu või Lämmijärve lähistel on võimalik kohata erinevaid rändel olevaid veelinde, kahlajaid, tetri ja kohalikke kotkaid. Lisaks on meil ka vanad metsad jõgedega, kus võib kohata erinevaid kakke, rähne, metsakanalisi ja metsalinde ning muidugi rabad, kus hommikutundidel kajab sookurgede ja tetrede laul.Olnud linnumaailmas üle 15 aasta ja loodusgiidina tegutsenud 5 aastat, teen retki nii süvavaatlejaile- poolest päevast kuni mitme päevani välja koos majutuste ideedega kui ka algajaile (hinna sees binoklid ja vaatlustoru). Rohkem infot kodulehelt.

Vahetult Lätimaa piiri ääres asuval Paganamaal on kolm erinevat matkarada pikkusega 3,8 km, 4,3 km ja 4,7 km. Lisaks on seal vaatetorn. Kõik rajad algavad Paganamaa lõkkekohast, kust võib nautida tornist avanevat kaunist vaadet Paganamaa loodusele. Radadel näed ürgmetsailmelist segametsa ja vana kaasikut, teele jäävad Kikkajärv ja Suur-Mudajärv.Matkaradade alguses on ka puhkekoht, mis on hea lõkketegemise, telkimise, laagripidamise paik.

Linnutee matkaraja linnuvaatlustorn asub Kärevere looduskaitsealal, mis kuulub linnuhuviliste seas enimkülastatud paikade hulka. Siin on kohatud enam kui 200 linnuliiki. Kuue meetri kõrgusest linnuvaatlustornist saab vaadelda linde, nende rännet ja pesitsust, samuti kevadist suurvett ning mitmekesist jõe-, luha- ja metsaelustikku. Siinse ala eesmärgiks on haruldaste linnu-, looma- ja taimeliikide ning nende elupaikade, metsa- ja luhakoosluste ja siseveekogude kaitse. Kaitstavateks liikideks on must-toonekurg, väike-konnakotkas, merikotkas, mitmed nahkhiireliigid, tõugjas, võldas jpt.

Valgesoo vaatetorn asub Valgesoo raba serval ning esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamist väärt paigast mida soovitatakse kõigil loodushuvilistel kindlasti külastada. Vaatetornist möödub ka Eesti pikim matkarada - 812 km pikk Peraküla - Aegviidu Ähijärve matkatee.Pilkupüüdva disainiga vaatetornist avaneb suurepärane vaade Valgesoo rabale, ürgsele põlismetsale ja "Parunimännikule" ning seal kulgevale õpperajale. 29,7 m kõrgusel metallist vaatetornil on 3 vaheplatvormi. Viimase vaatlusplatvormi keskel on tuulesein ja istepingid, et jalgu puhata ning lummavat rabavaadet imetleda. Läheduses asub ka RMK Valgesoo lõkkekoht ja telkimisala kuni viiele telgile.

Matkamajad, vaatetorn ning laudtee meelitavad Meenikunno sohu palju loodusnautlejaid. Tegu on kauni puhkealaga. Laudteel jalutades võib silmata tavalisemaid sootaimi: hanevits, küüvits, kukemari, sookail ja tupp-villpea, raba servas kasvab ka vaevakaske. Kõige arvukamalt on mitmevärvilisi turbasamblaid. Sooserva lähedal tugevasti kinni kasvanud kraavist võivad julgemad proovida omapärase maitsega rabavett.Hea teada: Mööda laudteed on võimalik sõita ka lapsevankri või ratastooliga.

Suur Munamägi on Baltikumi kõrgeim tipp, ulatudes 318 meetrit üle merepinna. Mäe tipus asuv 29,1 meetri kõrgune vaatetorn valmis 1939. aastal ning pakub selge ilmaga hingematvaid vaateid kuni 50 kilomeetri kaugusele. Just siit avaneb tõeline pilt Eestimaa loodusele – kaugele ulatuvad metsad, sinetavad järved, lainetavad künkad ja Vana-Võromaa hajatalud. Tornist avanevad vaated on iga kord erinevad – kevad toob mahedad rohelised toonid, suvi lopsaka värvikülluse, sügis säravad lehevärvid ning talv maalib maastiku muinasjutuliselt valgeks. Nii muutub Suur Munamägi aasta läbi kordumatuks sihtkohaks. Suur Munamägi on olnud armastatud vaatamisväärsus juba üle kahe sajandi – esimene vaatetorn ehitati siia juba 1812. aastal. Praegune torn on kuues oma järjekorras, eelnevad puidust või madalamad tornid on aga ajapikku hävinud või lammutatud. Just seetõttu on tänane torn omamoodi ajaloopärl, mis ühendab endas nii kultuuri- kui loodusväärtust.