Linnuvaatlustorn Räpina poldri hoiualal

Põlvamaal Ahja jõe paremal kaldal asuv Suur Taevaskoda on Lõuna-Eesti üks ilusaimaid looduslikke vaatamisväärsusi. See on Ahja jõe kõige kõrgem liivakivipaljand, mis on andnud ainest mitmetele pärimustele. Legendid pajatavad Suure Taevaskoja kaljus asunud koobastest ja salakäikudest, kuraditest, hirmsast maost ja ennast kuldkammiga sugevast näkineiust. Suurest Taevaskojast veidi ülesvoolu asuva kärestiku serval on suur rändrahn - Nõiakivi ehk Salakuulaja kivi.Suures Taevaskojas on aastaringselt mõnus nii lõõgastuda, nautida rahu ja looduse hääli kui ka pidada pikniku.

Rahvusvaheliselt tunnustatud loodusfotograafid, eesotsas Phil Gouldiga, on loonud Lõuna-Eestisse esmaklassilise luksuliku varjeonni, et saaksid siin mugavalt jäädvustada vapustavaid looduspilte! Eesti metsiku looduse keskele ehitatud varjekohta on kirjeldatud ka kui ühte parimat loodusfotograafia ja -vaatluse rajatist Euroopas! Siin saab aastaringselt kogeda Eestimaa vahelduvaid aastaaegu, erinevaid linnu- ja loomaliike ning pidevalt muutuvaid perspektiive. Varjes on ruumi kuni 24 fotograafile, Wifiga nõupidamisteruum ja kööginurk. Ära unusta varjesse tulles kaasa võtta oma mugavaid susse!

Meremäe vaatetorn asub Meremäe küla ja Vastseliina linnuse vahel Meremäe mäel (204 m). Nime järgi võiks arvata, et tornist näeb koguni merd. Meri, nii nagu me seda täna teame, asub siit siiski u 250 km kaugusel, kuid Pihkva järv, mille vastaskallast ju samuti näha pole ja mida vanasti tõenäoliselt ka mereks kutsuti, vaid 40 km kaugusel. Ilusa ilmaga võib tornist näha Petseri kloostri kirikute kupleid. Avar vaade Setomaa põldudele ja metsadele on hämmastavalt kaunis igal aastaajal, sõltumata ilmast. Hea teada: Vaatetorni võib korraga ronida 15 inimest.

Tartu Toomemäel asuv toomkirik on üks Eesti tähelepanuväärsemaid ja suurimaid keskaegseid ehitisi ning ainus kahe torniga kirik. Kiriku rajamist alustati juba 13. sajandil, mil Tartu oli tähtis piiskopilinn, ning ehitustöid ja täiendusi jätkati kuni 16. sajandi alguseni. Reformatsiooni ajal jäi toomkirik tühjaks ning muutus aja jooksul varemeiks. Ometi on just need võimsad müürid ja avarad võlvkaared tänaseni üks Vana-Liivimaa silmapaistvamaid tellisgootika näiteid, mis peegeldavad keskaegse arhitektuuri mastaapsust ja meistrite oskust. Toomkiriku hoones tegutseb Tartu Ülikooli muuseum, mis tutvustab teaduse, ülikoolihariduse ja Tartu akadeemilise vaimu kujunemislugu. Külastada on võimalik ka toomkiriku torne, kust avaneb üks kaunimaid vaateid Tartu linnale ja Emajõe orule. Tornide kõrval asub Toompood, kust leiab kingitusi, teadusteemalisi suveniire ja ülikooli sümboolikaga meeneid. Õhtuti lisab maagilist atmosfääri valgusinstallatsioon.

Paganamaa vaatetorn asub Raadi mäel, Haanja-Karula puhkealal, pakkudes külastajatele võimalust nautida kauneid vaateid Paganamaa maastikule ning Lätimaa metsadele teisel pool järvede ahelikku. 2015. aastal valminud 24 meetri kõrgune puidust torn on avatud aastaringselt ning seda hooldatakse regulaarselt, tagades külastajatele mugava ja turvalise kogemuse. Eramaal asuvas parklas on parkimisruumi 10 auto jaoks. Torni lähedal on võimalik telkida: lubatud on paigaldada kuni 10 telki. Külalistelt oodatakse heaperemehelikku käitumist. Matkata on võimalik Paganamaa maastikukaitse matkaradadel.

14. sajandist pärit gooti stiilis Tartu Jaani kirik on üks Eesti vanimaid kirikuid ning eristub oma ainulaadsete terrakotaskulptuuride poolest, mida peetakse haruldasteks kogu Euroopas. Algselt oli kirikul üle 1000 käsitsi valmistatud terrakotakuju, millest säilinud u 200. Iga skulptuur on unikaalne, mis on tekitanud oletusi, et need võivad kujutada Tartu tollaseid elanikke või teisi olulisi isikuid. Jaani kiriku torn pakub imelist vaadet kogu Tartu ajaloolisele vanalinnale. Tornis asub 2 pronksist kella, Peetrus ja Paulus. Iga kuu viimasel pühapäeval on kirikus inglise keelne jumalateenistus!

Matkarada asub Võrtsjärve idakaldal Tamme ja Neemisküla vahelisel alal, kus leidub mitmeid keskdevoni Aruküla lademe liivakivipaljandeid. Rajale jääv Tamme paljand on tuntud rüükalade leiukohana. Paljandi liivakivis on näha suuri ja väiksemaid augukesi. Suurematesse urgudesse teevad pesa kaldapääsukesed ning väiksemad augud on uuristatud kaevurherilaste poolt.Omaette huvitav on ka kivisse kirjutatud"külalisteraamat". Vanim paljandisse kraabitud autogramm pärineb 1936.a. Ligi 2 km pikkusele rajale on paigaldatud infotahvlid, mis pakuvad siinse looduse kohta huvitavat teavet.

Kekkose matkarada on aastaringselt kasutatav - suvel jalgsimatkajaile, harrastus- ning tippsportlastele ja ratturitele, talvel suusatajatele. Omapärase nime on rada saanud endise Soome presidendi U.K. Kekkose Kääriku visiidi auks. 15 km pikkune rada algab Kääriku suusastaadionilt ja läbib üles-alla kulgedes looduslikult kauneid paiku, sealhulgas Harimäge. Harimägi on üks Otepää kõrgustiku suuremaid lavamägesid - 211,3 m ü.m.p. Kekkose raja äärde jääb 26 m kõrgune puidust Harimäe vaatetorn. Kel energiat rohkem, saab teha täiendava 5 km pikkuse ringi Harimäel.