• Avasta
    • Loodus
    • Kultuur
    • Toit
    • Pere
    • Aktiivne puhkus
    • Blogi
    Lõuna-Eesti ja Tartu sündmused 2026
    Lõuna-Eesti vaatamisväärsused: TOP 20
  • Planeeri
    • Majutus
    • Sündmused
    • Turismiinfo
    Lõuna-Eesti Kulp
    Juurte Juurde
  • Professionaalile
    • Meist
    • Liitu klastriga
    • Uudised
    • Projektid
    • Koolitused
    • Praktiline info
    • Pildipank (opens in new tab)
    • Kogukond (opens in new tab)
    • Varamu (opens in new tab)
    • Sihtasutusest
    • Kontakt
    • Logi sisse
EST
  • EestiEST
  • EnglishENG
  • LatviešuLAT
  • РусскийRUS
  • SuomiFIN
EST
  • EestiEST
  • EnglishENG
  • LatviešuLAT
  • РусскийRUS
  • SuomiFIN
Populaarsed otsingud:
Näita kõiki tulemusi
  • Loodus ja aktiivne puhkus
  • Loodus
  • Vaatetornid

Tõrva Lõvitorn

Vanamõisa järve, Tõrva vald, Valga maakond, 68606

Lõuna-Eestis asuv Tõrva Lõvitorn on Baltimaade kõrgeim hüppetorn, mis asub Vanamõisa järve ääres.
See on rajatud legendaarse Tõrva Vanamõisa hüppetorni asemele, pakkudes külastajatele turvalist ja elamusterohket võimalust suvisteks veemõnudeks. Tornil on neli korrust, igal korrusel hüppeplatvorm, kust võib  sooritada vettehüppeid järve. Viimase platvormi kõrgus veepinnast on 11 meetrit, kogu torni kõrgus koos valgustimastidega ulatub 14 meetrini. Nime inspiratsiooniks on Shroomwelli karastusjook Focus State Lõvijook.
Vanamõisa järv on populaarne suvituskoht nii kohalike kui kaugemalt tulnute seas. Järv asub Tõrva linna servas. Lisaks hüppetornile on rannas laudtee ja pallimänguplatsid. Suvehooajal valvab rannas rannavalve kella 11-st kuni 19-ni. Rannavalvurilt on võimalik laenutada võrkpalli, sulgpalli komplekti, indica palli ja spikeballi komplekti. Olemas on riidekabiinid ja WC-d.
Torn sobib ka vaateplatvormiks – sealt avaneb kaunis vaade järvele ja selle ümbrusele.

Mugavused

  • WC

Kontakt

  • +372 766 5310
  • torva@torva.ee

Lingid

visittorva.ee

Vaata lisaks

  • Telkimisplatsid
  • Vaatetornid
  • Matkarajad

Paganamaa maastikukaitseala matkarajad

Vahetult Lätimaa piiri ääres asuval Paganamaal on kolm erinevat matkarada pikkusega 3,8 km, 4,3 km ja 4,7 km. Lisaks on seal vaatetorn. Kõik rajad algavad Paganamaa lõkkekohast, kust võib nautida tornist avanevat kaunist vaadet Paganamaa loodusele. Radadel näed ürgmetsailmelist segametsa ja vana kaasikut, teele jäävad Kikkajärv ja Suur-Mudajärv.Matkaradade alguses on ka puhkekoht, mis on hea lõkketegemise, telkimise, laagripidamise paik.

  • Peresõbralik
  • Vaatetornid
  • Pargid

Tartu Toomemäe park

Rikkaliku ajalooga looduslik kõrgendik Toomemägi on üks tartlaste lemmikpaikadest, kus nautida rohelust linnast lahkumata. Siin asuvas toomkirikus saad tutvuda TÜ muuseumiga, mis annab ülevaate ülikooli aja- ja teadusloost, ning nautida vaateid tornides asuvatelt vaateplatvormidelt. Pargis jalutades ei jää märkamata Inglisild koos paarilise Kuradisillaga, monumendid ja välinäitused ning ülikooli hooned, nagu tähetorn ja vana anatoomikum. Pargis saab liikuda lapsevankriga, mudilasi ootab mänguväljak ning aktiivsemaid külastajaid välikujundusega spordipark.

  • Vaatetornid

Liipsaare vaatetorn

Kaunis männimetsas, Meenikunno maastikukaitsealal, asub Liipsaare vaatetorn. Puidust vaatetornil on kolm platvormi, neist viimane asub 11 meetri kõrgusel. Tornist avaneb suurepärane vaade Meenikunno rabamaastikule. Samuti on võimalik vaatetorni juurest alustada matka mööda Meenikunno raba matakarada.Meenikunno maastikukaitseala pakub põnevat uudistamist nii matkajale, marjulisele kui ka linnuvaatlejale.Vaatetorni juures on võimalik pikemalt puhata. Vaatetorni läheduses on Liipsaare metsaonn ja puhkeala.

  • Vaatetornid

Põlva Kultuurikeskuse Taevapark

Põlva Kultuurikeskuse katuseterrassidel asub kauni vaatega vaba aja veetmise paik - Taevapark. See sobib ideaalselt nii lihtsalt külastuseks aga ka loengute, seminaride ja kontserdite korraldamiseks. Siin on erinevatel tasapindadel suvelava ja kohvikuala, vaateplatvorm ja päikeseterrass. Taevapargi külastuseks palume kindlasti ette helistada! Põlva Kultuurikeskus on suurim, parimate tehniliste tingimustega kontserdi- ja teatrimaja ning erinevate sündmuste (sh konverentsid, seminarid) korraldamise koht Põlvamaal. Siin asuvad lisaks katusel asuvale Taevapargile kontserdi- ja teatrisaalid, seminariruumid, galeriiruumid, pöördlavaalune Underground, kohvikuruumid katusel ja siseruumis (avatud ettetellimisel ning sündmuste aegadel). *Põlva Kultuurikeskus avati 28. juunil 1991 (arhitekt: Hans Kõll), katuseterrassidel asuv "Taevapark" valmis 2024. aastal, mil Tartu ja Lõuna-Eesti kandis Euroopa kultuuripealinna tiitlit.

  • Vaatetornid
  • Linnuvaatlus

Linnuvaatlustorn Räpina poldri hoiualal

Räpina rannas asuv vaatetorn asub Räpina poldri hoiualal Räpina sadama lähedal. 18 meetri kõrgune torn koosneb kolmest vaheplatvormist ja kolmest vaateplatvormist. Kõige ülemine laiendatud osa tagab parema nähtavuse poldri hoiualale, kaldaalale, Lämmijärvele, Salusaarele ja Venemaale. Räpina poldri hoiuala kuulub Euroopa Liidu kaitstavate alade “Natura 2000″ võrgustikku. Linnukaitselisest aspektist on pesitsejatest olulisemad rukkirääk, mustviires ja väikekajakas. Läbirändajatest on tähtsamad liigid sookurg ja suur-laukhani. Vaatetorni olemasolu suunab inimeste liikumist hoiualal. Vaatetornist avaneb ilusaid vaateid iga ilmaga ja igal aastaajal. Atraktiivne vaatetorn on eelkõige mõeldud looduse jälgimiseks ja lindude vaatlemiseks ning meelitab looduselamusi otsivad isikud asukohta, kus nad oma tegevusega ei häiri hoiualal olevaid liike.

  • Telkimisplatsid
  • Vaatetornid
  • Matkarajad

Meenikunno matkarada

Matkamajad, vaatetorn ning laudtee meelitavad Meenikunno sohu palju loodusnautlejaid. Tegu on kauni puhkealaga. Laudteel jalutades võib silmata tavalisemaid sootaimi: hanevits, küüvits, kukemari, sookail ja tupp-villpea, raba servas kasvab ka vaevakaske. Kõige arvukamalt on mitmevärvilisi turbasamblaid. Sooserva lähedal tugevasti kinni kasvanud kraavist võivad julgemad proovida omapärase maitsega rabavett.Hea teada: Mööda laudteed on võimalik sõita ka lapsevankri või ratastooliga.

  • Vaatetornid
  • Matkarajad

Väike Munamägi

Väikese ehk Otepää Munamäe absoluutne kõrgus on 207,5 m ja Suusakeskusena tuntud mäe otsas on ka vaatetornina kasutatav mobiilimast. Otepäält 2,5 km kaugusel asuva Väikese Munamäe tippu ronimise vaev tasub igal juhul - selge ilmaga ulatub sealt vaade isegi üle 50 km. Munaka lahtiolekuaegadel saab tippu tõusmiseks kasutada suusalifti. Matkata soovijatele läheb aga piki kirdenõlva üles rada, kust samuti huvitavaid peatuspaiku leiab. Väikese Munamäe kirdenõlval (Otepää suunas) on allikas, mida ammustest aegadest peetakse Väikese Emajõe alguseks ning mida seetõttu kutsutakse ka Emajõe lätteks. Esimese tasandiku servas asuv rändrahn (Munamäe kivi) on Lõuna-Eesti üks suurimaid. Rahvasuus leviva muistendi kohaselt lennutanud selle siia Kalevipoeg ning seetõttu tuntakse seda ka Kalevipoja kivina. Vaata ka 360° aeropanoraami / aerofotot (autor Joel Tammet).

  • Vaatetornid
  • Matkarajad

Harimägi ja Harimäe vaatetorn

Harimägi on üks Otepää kõrgustiku suuremaid lavamägesid (211 m üle mere pinna) kuhu tasub tulla igal Otepää kandis ringirändajal. Harimäe vaatetorn asub 3 km Käärikult Sangaste suunas. Nelja tasandilisest vaatetornist avaneb imeline vaade Otepää mägedele ja üle Väikese Emajõe oru Karula kõrgustikule. Siit läheb mööda nii Tartu maraton kui Kekkose matkarada, torni juures on pikniku plats ja lõkkekoht. Hea teada: Harimäge on kutsutud ka Leenardi ning Leonhardi mäeks ning see on ka UNESCO maailmapärandisse kuuluva Struve meridiaanikaare üks signaalpunkte, kus 1816-1819 mõõdistusi teostati.

  • Turismiklastrist lähemalt
  • Uudised
  • Kontakt
  • Andmekaitse
Liitu uudiskirjaga?

"*" indicates required fields

This field is for validation purposes and should be left unchanged.
Annan loa turundamiseks

Lõuna-Eesti Turismiklaster
info@visitsouthestonia.com