Tõrva Lõvitorn

Koiva pärandkultuuri jalgrada on huvitav ja vaheldusrikas matkarada, kus saab tutvust teha pärandkultuuriobjektidega, mis olnud olulised meie esivanematele. Vaatamist väärt on siin küll ja veel - Tellingumäe vaatetorn, ohvrikivi, Tellingumäe jaanituleplats ja jahilasketiir, kikkapuu istandus ja põlised ning vaigutatud männid. Rada saab alguse Tellingumäelt, Rattaradade lõkkekoha juurest ning objektid on varustatud infotahvlitega, kust iga huviline leiab veel palju põnevat infot lisaks .

Valgesoo vaatetorn asub Valgesoo raba serval ning esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamist väärt paigast mida soovitatakse kõigil loodushuvilistel kindlasti külastada. Vaatetornist möödub ka Eesti pikim matkarada - 812 km pikk Peraküla - Aegviidu Ähijärve matkatee.Pilkupüüdva disainiga vaatetornist avaneb suurepärane vaade Valgesoo rabale, ürgsele põlismetsale ja "Parunimännikule" ning seal kulgevale õpperajale. 29,7 m kõrgusel metallist vaatetornil on 3 vaheplatvormi. Viimase vaatlusplatvormi keskel on tuulesein ja istepingid, et jalgu puhata ning lummavat rabavaadet imetleda. Läheduses asub ka RMK Valgesoo lõkkekoht ja telkimisala kuni viiele telgile.

Paganamaa vaatetorn asub Raadi mäel, Haanja-Karula puhkealal, pakkudes külastajatele võimalust nautida kauneid vaateid Paganamaa maastikule ning Lätimaa metsadele teisel pool järvede ahelikku. 2015. aastal valminud 24 meetri kõrgune puidust torn on avatud aastaringselt ning seda hooldatakse regulaarselt, tagades külastajatele mugava ja turvalise kogemuse. Eramaal asuvas parklas on parkimisruumi 10 auto jaoks. Torni lähedal on võimalik telkida: lubatud on paigaldada kuni 10 telki. Külalistelt oodatakse heaperemehelikku käitumist. Matkata on võimalik Paganamaa maastikukaitse matkaradadel.

Räpina polder on rahvusvahelise tähtsusega linnuala Lämmijärve kaldal Põlvamaal, kust rändab läbi ja pesitseb arvukalt mitmeid kaitsealuseid linnuliike. See kuulub ka Natura 200 võrgustikku ning rändeperioodi jooksul läbib ala üle miljonit linnu aastas. Soodsa asendi tõttu on Räpina polder oluline rändepeatuspaik ja rändekoridor paljudele vee- ja rannikulindudele, aga ka metsalindudele. Pesitsejatest on olulised liigid rukkirääk, mustviires ja väikekajakas, kelle jaoks on Räpina polder Eestis üks paremaid alasid. Poldrit eraldab Lämmijärvest ca 10 km pikkune kaitsetamm. Parim aeg hoiuala külastada on aprilli lõpp ja mai ning sügisel septembris-oktoobris. Poldri hoiualal on huvilistele ka jalgrattarada ja kolme vaateplatvormiga vaatlustorn Räpina sadama lähistel. Tornist avaneb vaade peaaegu poolele hoiualast ja ka Lämmijärvele.

Tehvandi suusahüppemäe vaateplatvorm on ainulaadne turismi- ja spordiobjekt Põhjamaades – siin saad tõusta 34 meetri kõrgusele ja teinekord näha samal ajal ka suusahüppajaid treeninguil või võistlemas. Torni külastamine on tasuline ja üles pääseb nii mööda treppe kui liftiga.Tehvandi K90 suusahüppemäe kompleksi kuuluva vaateplatvormi kõrgus merepinnast on 218 meetrit ja seal avaneb vaade nii Otepää linnale kui seda ümbritsevale looduspargile. Torn on Suure Munamäe vaatetorni järel kõrguselt teine vaatetorn Lõuna-Eestis. Tule ja naudi Otepää kõrgustiku vaateid igas ilmakaares!

Räpina rannas asuv vaatetorn asub Räpina poldri hoiualal Räpina sadama lähedal. 18 meetri kõrgune torn koosneb kolmest vaheplatvormist ja kolmest vaateplatvormist. Kõige ülemine laiendatud osa tagab parema nähtavuse poldri hoiualale, kaldaalale, Lämmijärvele, Salusaarele ja Venemaale. Räpina poldri hoiuala kuulub Euroopa Liidu kaitstavate alade “Natura 2000″ võrgustikku. Linnukaitselisest aspektist on pesitsejatest olulisemad rukkirääk, mustviires ja väikekajakas. Läbirändajatest on tähtsamad liigid sookurg ja suur-laukhani. Vaatetorni olemasolu suunab inimeste liikumist hoiualal. Vaatetornist avaneb ilusaid vaateid iga ilmaga ja igal aastaajal. Atraktiivne vaatetorn on eelkõige mõeldud looduse jälgimiseks ja lindude vaatlemiseks ning meelitab looduselamusi otsivad isikud asukohta, kus nad oma tegevusega ei häiri hoiualal olevaid liike.

Pühajärve Spa & Puhkekeskuse torni 25 meetri kõrguselt vaateplatvormilt avaneb külastajatele suurepärane võimalus nautida Pühajärve ümbruse lummavaid maastikke igal aastaajal. Endise Pühajärve mõisahoone puittorni asemele rajatud kaasaegne klaasseintega torn, mis aastaid tegutses ka kohvikuna, pakub ainulaadselt avaraid vaateid piirkonna kaunile loodusele. Torni tipust avaneb imeline panoraamvaade Pühajärvele, Neitsijärvele ning Otepää looduspargi maalilistele metsadele ja mägisele maastikule. Lisaks tavakülastustele pakume ettetellimisel ja eelneval kokkuleppel võimalust tähistada tornis olulisi sündmusi eriti meeldejäävas keskkonnas. Olgu selleks sünnipäev, tähtpäev, romantiline üllatus, kihlus või mõni muu eriline hetk - ainulaadne miljöö muudab iga sündmuse veelgi erilisemaks. Soovi korral on siin ka võimalus teha kaugtööd või veeta rahulik hetk iseendaga.. Hea teada: Torni tippu jõudmiseks tuleb läbida 152 trepiastet.

Tellingumäe uuest, maapinnast 25 meetri kõrgusel asuvast vaatetornist avaneb imeline vaade käänulise Mustjõe luhtadele ja Lõuna-Eestile omasele kuppelmaastikule. Taamal paistab juba Lätimaa, sest siinsamas läheduses ühineb Mustjõgi Eesti-Läti piirijõeks oleva Koiva (Gauja) jõega. Tellingumäe vaatetorn on suurepärane paik looduse ja lindude vaatlemiseks ning siin kandis on kohatud ka mitmeid haruldasi linnuliike. Torni juures asub RMK telkimisvõimalusega lõkkekoht kust saab suunduda erineva pikkusega viidastatud jalgratta- ja matkaradadele (nt. Koiva pärandkultuurirada ja Koiva rattarada).