Pesapuu vaatetorn Rõuge Ööbikuorus

Vahetult Lätimaa piiri ääres asuval Paganamaal on kolm erinevat matkarada pikkusega 3,8 km, 4,3 km ja 4,7 km. Lisaks on seal vaatetorn. Kõik rajad algavad Paganamaa lõkkekohast, kust võib nautida tornist avanevat kaunist vaadet Paganamaa loodusele. Radadel näed ürgmetsailmelist segametsa ja vana kaasikut, teele jäävad Kikkajärv ja Suur-Mudajärv.Matkaradade alguses on ka puhkekoht, mis on hea lõkketegemise, telkimise, laagripidamise paik.

Harimägi on üks Otepää kõrgustiku suuremaid lavamägesid (211 m üle mere pinna) kuhu tasub tulla igal Otepää kandis ringirändajal. Harimäe vaatetorn asub 3 km Käärikult Sangaste suunas. Nelja tasandilisest vaatetornist avaneb imeline vaade Otepää mägedele ja üle Väikese Emajõe oru Karula kõrgustikule. Siit läheb mööda nii Tartu maraton kui Kekkose matkarada, torni juures on pikniku plats ja lõkkekoht. Hea teada: Harimäge on kutsutud ka Leenardi ning Leonhardi mäeks ning see on ka UNESCO maailmapärandisse kuuluva Struve meridiaanikaare üks signaalpunkte, kus 1816-1819 mõõdistusi teostati.

Tehvandi suusahüppemäe vaateplatvorm on ainulaadne turismi- ja spordiobjekt Põhjamaades – siin saad tõusta 34 meetri kõrgusele ja teinekord näha samal ajal ka suusahüppajaid treeninguil või võistlemas. Torni külastamine on tasuline ja üles pääseb nii mööda treppe kui liftiga.Tehvandi K90 suusahüppemäe kompleksi kuuluva vaateplatvormi kõrgus merepinnast on 218 meetrit ja seal avaneb vaade nii Otepää linnale kui seda ümbritsevale looduspargile. Torn on Suure Munamäe vaatetorni järel kõrguselt teine vaatetorn Lõuna-Eestis. Tule ja naudi Otepää kõrgustiku vaateid igas ilmakaares!

Räpina rand asub Lämmijärve kaldal, Räpina sadama ja Räpina poldri linnuvaatlustorni kõrval, kuhu on loodud tingimused puhkamiseks ning veespordialade harrastamiseks. Soodsad tuuled on teinud Räpina rannast purjelaudurite kevad suvise ning ka talvise lohesurfajate meelispaiga. Rannast avaneb suurepärane vaade poldrile, Lämmijärvele ja meie idanaabrile Venemaale. Lastele on rannas mängimiseks vahva piraatide laev. Mõnusa olemise jaoks on võimalik kasutada katusega piknikulauakest. Rannas on korralikud riietuskabiinid, toolid vaadete nautimiseks. Õhututi on rannaäärne ala valgustatud.

Räpina rannas asuv vaatetorn asub Räpina poldri hoiualal Räpina sadama lähedal. 18 meetri kõrgune torn koosneb kolmest vaheplatvormist ja kolmest vaateplatvormist. Kõige ülemine laiendatud osa tagab parema nähtavuse poldri hoiualale, kaldaalale, Lämmijärvele, Salusaarele ja Venemaale. Räpina poldri hoiuala kuulub Euroopa Liidu kaitstavate alade “Natura 2000″ võrgustikku. Linnukaitselisest aspektist on pesitsejatest olulisemad rukkirääk, mustviires ja väikekajakas. Läbirändajatest on tähtsamad liigid sookurg ja suur-laukhani. Vaatetorni olemasolu suunab inimeste liikumist hoiualal. Vaatetornist avaneb ilusaid vaateid iga ilmaga ja igal aastaajal. Atraktiivne vaatetorn on eelkõige mõeldud looduse jälgimiseks ja lindude vaatlemiseks ning meelitab looduselamusi otsivad isikud asukohta, kus nad oma tegevusega ei häiri hoiualal olevaid liike.

Tõrva Vanamõisa järv on populaarne suvituskoht nii kohalike kui kaugemalt tulnute seas. Järv asub linna servas Tõrva Veemõnula vahetus läheduses. Vanamõisa järve ääres asub Baltimaade kõrgeim hüppetorn, Tõrva Lõvitorn. See on rajatud legendaarse Tõrva Vanamõisa hüppetorni asemele, pakkudes külastajatele turvalist ja elamusterohket võimalust suvisteks veemõnudeks. Tornil on viis korrust, igal korrusel hüppeplatvorm järve. Viimase platvormi kõrgus veepinnast on 11 meetrit, kogu torni kõrgus koos valgustimastidega ulatub 14 meetrini. Lisaks pikale liivaäärele on rannas laudtee ja pallimänguplatsid. Suvehooajal valvab rannas rannavalve kella 11-st kuni 19-ni. Rannavalvurilt on võimalik laenutada võrkpalli, sulgpalli komplekti, indica palli ja spikeballi komplekti. Olemas on riidekabiinid ja WC-d. Hea teada: auto saab parkida Tõrva Gümnaasiumi parklasse ja sealt on järveni lühike jalutuskäik. Tule naudi suve ja veemõnusid Lõuna-Eestis!

Suur Munamägi on Baltikumi kõrgeim tipp, ulatudes 318 meetrit üle merepinna. Mäe tipus asuv 29,1 meetri kõrgune vaatetorn valmis 1939. aastal ning pakub selge ilmaga hingematvaid vaateid kuni 50 kilomeetri kaugusele. Just siit avaneb tõeline pilt Eestimaa loodusele – kaugele ulatuvad metsad, sinetavad järved, lainetavad künkad ja Vana-Võromaa hajatalud. Tornist avanevad vaated on iga kord erinevad – kevad toob mahedad rohelised toonid, suvi lopsaka värvikülluse, sügis säravad lehevärvid ning talv maalib maastiku muinasjutuliselt valgeks. Nii muutub Suur Munamägi aasta läbi kordumatuks sihtkohaks. Suur Munamägi on olnud armastatud vaatamisväärsus juba üle kahe sajandi – esimene vaatetorn ehitati siia juba 1812. aastal. Praegune torn on kuues oma järjekorras, eelnevad puidust või madalamad tornid on aga ajapikku hävinud või lammutatud. Just seetõttu on tänane torn omamoodi ajaloopärl, mis ühendab endas nii kultuuri- kui loodusväärtust.

Eesti ja Läti piirijõe Koiva kallastel kulgeb põnev matkarada, millel saab avastada kahe riigi pärandkultuurile omaseid vaatamisväärsusi! Tegemist on edasi-tagasi suunaga matkarajaga, millest üks ots on 22 km, kokku 44 km. Rada tutvustab vanade eestlaste poolt pärandatud eluviise ja pakub võimalus tutvuda ajaloopärandiga keset loodust! Rajale jäävad näiteks Taheva mõis, tuuleveski, heinaküüni varemed ja põlised puud. Olemas on mitmed lõkkekohad ja telkimisplatsid. Rada on viidastatud, varustatud eesti-, läti- ja ingliskeelsete infotahvlitega ning seda on võimalik läbida ka rattaga.