Vanamõisa rand

Matkamajad, vaatetorn ning laudtee meelitavad Meenikunno sohu palju loodusnautlejaid. Tegu on kauni puhkealaga. Laudteel jalutades võib silmata tavalisemaid sootaimi: hanevits, küüvits, kukemari, sookail ja tupp-villpea, raba servas kasvab ka vaevakaske. Kõige arvukamalt on mitmevärvilisi turbasamblaid. Sooserva lähedal tugevasti kinni kasvanud kraavist võivad julgemad proovida omapärase maitsega rabavett.Hea teada: Mööda laudteed on võimalik sõita ka lapsevankri või ratastooliga.

Jõgevamaalt Pikkjärvelt leiate mõnusa puhkeala koos rannaga, mis on mõeldud nii perele, sõpruskonnale, kui ka suuremale seltskonnale.Puhkealale on rajatud mänguväljak koos kiikede ja liumäega ning vahva piraatlaev, mis on eriti meeltmööda lastele.Jalgu saab puhata mõnusal varjualusel, pinkidel või rannaliival.Kuumal suvepäeval on mõnus purdelt kasta ennast jahutavasse järve.Tule veeda mõnus suvepäev Pikkjärvel!

Põltsamaa loss on läbi sajandite olnud tähtis koht ja kannab endas väärikat ajalugu – rajatud 1272. aastal jõe kaldale, olnud Liivimaa kuninga Magnuse residents ning hiljem uhke rokokoo palee. Sõjad ja põlengud jätsid lossi varemetesse, kuid nüüd on ta taas ellu ärganud ja ootab Sind külla! Täna pakub loss külastajale rohkelt põnevat. Eelkõige tasub tõusta 7-korruselise lossitorni vaateplatvormile, kust avaneb lummav vaade linnale igal aastaajal. Torni kroonib taastatud ajalooline kuppel, mis on ainulaadne kogu Eestis. Kompleksis asuv kirik on rajatud otse lossi kindlustusmüüride ja torni sisse ning avatud suvel igapäevaselt. Konvendi- ja väravahoones asub kaasaegne ekspositsioon, mis jutustab lossi ja Põltsamaa linna värvika loo. Lossiõuel ootavad käsitöökojad, kus saab meistrite tööd kõrvalt vaadata või ka ise midagi huvitavat soetada. Toiduelamusi pakub restoran Oberpahlen, kus ajalugu ja maitsed põimuvad. Avasta Põltsamaa loss – koht, kus ajalugu ärkab ellu!

Tellingumäe uuest, maapinnast 25 meetri kõrgusel asuvast vaatetornist avaneb imeline vaade käänulise Mustjõe luhtadele ja Lõuna-Eestile omasele kuppelmaastikule. Taamal paistab juba Lätimaa, sest siinsamas läheduses ühineb Mustjõgi Eesti-Läti piirijõeks oleva Koiva (Gauja) jõega. Tellingumäe vaatetorn on suurepärane paik looduse ja lindude vaatlemiseks ning siin kandis on kohatud ka mitmeid haruldasi linnuliike. Torni juures asub RMK telkimisvõimalusega lõkkekoht kust saab suunduda erineva pikkusega viidastatud jalgratta- ja matkaradadele (nt. Koiva pärandkultuurirada ja Koiva rattarada).

Tartumaal asuva Elva linna südames asub looduskaunis Arbi järv, mis pakub oma rikka taimestiku, valgustatud loodusradade ja ümbritseva männimetsaga silmailu ning rohkelt tegevusvõimalusi igale külastajale. Järveäärne 1,2 km pikkune ringikujuline kruusakattega rada algab rannast ning sobib suurepäraselt jalutamiseks, jooksmiseks ja rattasõiduks. Promenaadil leidub mitmeid võimalusi vaba aja veetmiseks – siin saab puhata, nautida rahu ja kauneid vaateid või maitsta otse põõsast korjatud sõstraid. Järve lähedal asub ka Elva Kultuurikeskus, kus saab külastada tasuta näituseid ja tutvuda kohaliku kultuurieluga. Hanseni allee, mis ristub loodusrajaga ning pakkudes suurepäraseid vaateid järvele, on populaarne koht jalutajate seas ja pakkunud romantilist miljööd ka mitmele pulmale. Loodusrajal asub kokku 10 infotahvlit ja -stendi, mis pakuvad põnevat ja põhjalikku ülevaadet Arbi järve ja selle kallaste elustikust ning avavad vaatajale inimese ja järve vahelise mitmekülgse ja pikaajalise sideme.

Valgesoo vaatetorn asub Valgesoo raba serval ning esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamist väärt paigast mida soovitatakse kõigil loodushuvilistel kindlasti külastada. Vaatetornist möödub ka Eesti pikim matkarada - 812 km pikk Peraküla - Aegviidu Ähijärve matkatee.Pilkupüüdva disainiga vaatetornist avaneb suurepärane vaade Valgesoo rabale, ürgsele põlismetsale ja "Parunimännikule" ning seal kulgevale õpperajale. 29,7 m kõrgusel metallist vaatetornil on 3 vaheplatvormi. Viimase vaatlusplatvormi keskel on tuulesein ja istepingid, et jalgu puhata ning lummavat rabavaadet imetleda. Läheduses asub ka RMK Valgesoo lõkkekoht ja telkimisala kuni viiele telgile.

Ümber Pühajärve kulgev ringikujuline matkarada algab Otepää Looduspargi keskuse juurest ja viib avastusretkele Eesti ühe omapärasema ja kaunima järve lähiümbrusesse. 12-14 km pikkuse raja (sõltuvalt sellest palju haake teha) läbimiseks kulub keskmiselt 3-6 tundi. Osa rajast on metsateedel, osa kulgeb mööda Pühajärve-Kääriku liikumisrada, Otepää-Kääriku maantee kõrval.Rada sobib läbimiseks nii jalgsi kui ka rattaga, kuid rattaga sõitjail tuleks arvestada sellega, et kohati tuleb jalgratast käekõrval lükata. Matkarajale jäävad ka Angunina, Kiigemäe ja Kooliranna lõkkekohad kus on lubatud nii telkimine kui tule tegemine. Lõkkekohtades on ka kuivkäimlad.

14. sajandist pärit gooti stiilis Tartu Jaani kirik on üks Eesti vanimaid kirikuid ning eristub oma ainulaadsete terrakotaskulptuuride poolest, mida peetakse haruldasteks kogu Euroopas. Algselt oli kirikul üle 1000 käsitsi valmistatud terrakotakuju, millest säilinud u 200. Iga skulptuur on unikaalne, mis on tekitanud oletusi, et need võivad kujutada Tartu tollaseid elanikke või teisi olulisi isikuid. Jaani kiriku torn pakub imelist vaadet kogu Tartu ajaloolisele vanalinnale. Tornis asub 2 pronksist kella, Peetrus ja Paulus. Iga kuu viimasel pühapäeval on kirikus inglise keelne jumalateenistus!