Vanamõisa rand

Lõuna-Eestis asuv Tõrva Lõvitorn on Baltimaade kõrgeim hüppetorn, mis asub Vanamõisa järve ääres. See on rajatud legendaarse Tõrva Vanamõisa hüppetorni asemele, pakkudes külastajatele turvalist ja elamusterohket võimalust suvisteks veemõnudeks. Tornil on neli korrust, igal korrusel hüppeplatvorm, kust võib sooritada vettehüppeid järve. Viimase platvormi kõrgus veepinnast on 11 meetrit, kogu torni kõrgus koos valgustimastidega ulatub 14 meetrini. Nime inspiratsiooniks on Shroomwelli karastusjook Focus State Lõvijook. Vanamõisa järv on populaarne suvituskoht nii kohalike kui kaugemalt tulnute seas. Järv asub Tõrva linna servas. Lisaks hüppetornile on rannas laudtee ja pallimänguplatsid. Suvehooajal valvab rannas rannavalve kella 11-st kuni 19-ni. Rannavalvurilt on võimalik laenutada võrkpalli, sulgpalli komplekti, indica palli ja spikeballi komplekti. Olemas on riidekabiinid ja WC-d. Torn sobib ka vaateplatvormiks – sealt avaneb kaunis vaade järvele ja selle ümbrusele.

Emajõe Linnaujula supluskoht asub Tartus Ülejõe linnaosas Emajõe vasakkaldal ning on suveperioodil populaarseks suvituskohaks kohalike elanike seas. Päevitajatele on ette nähtud liivane rannaosa. Emajõe Linnaujula rannaalal paiknevad kõigile elanikele kasutamiseks mõeldud spordi- ja laste atraktsioonid: kiiged, ronimisvahendid, liumägi ja korvpallikorv. Suveperioodil on päevasel ajal tööl ka rannavalve.Supelranna linnapoolsel küljel toimetab Lodjakoda, mis tegutseb ajalooliste laevade ehituskeskuse ja teemapargi ning muuseumina. Siinsest sadamast algavad ka viikingi- ja lodjaretked.

Kubija järv asub Võru linna piiril Kubja linnaosas. Rannas on riietuskabiinid, tualettruumid, sild ja hüppetorn. Suvel on kohapeal olemas rannavalve. Läheduses on Kubija hotell-loodusspaa, Kubija kämping, suvised rollerirajad, talvised suusarajad, RMK puhkekoht ja männimets. Järve pindala on 15,1 ha, sügavus vaevalt 5 m. Suhteliselt kalarikkas järves esineb särge, ahvenat, haugi, veidi ka koha ja viidikat.

Tamula järv on Võru keskne veesilm. Rand on huvitavalt kujundatud, kaasaegselt haljastatud ja korrastatud, varustatud riietuskabiinidega, erinevaid tegevusi pakkuvate atraktsioonidega. Suplushooajal hoolitseb turvalisuse vetelpääste. Siin saab päevitadanii murul kui liivarannal, ehitada liivalosse, mängida palli. Mänguväljakul ootavad suvel lapsi ronimisvõrk ja erinevad kiiged. Õhtuti avaneb rannast vaade maalilistele päikeseloojangutele, mis on muutnud selle ka romantikute lemmikuks. Tamula ääres on mõnus ka lihtsalt jalutada ja hetke nautida. Järve peegelus ja linnulaul loovad rahuliku meeleolu igal aastaajal. Rannapromenaad algab Tamula hotelli juurest ja kulgeb Roosisaare sillani. Promenaadi ääres korraldatakse suvekuudel sündmusi, mis toovad Tamula äärde melu. Roosisaare poolses osas püüab pilku skulptuur "Elujõud" - taies, mis kutsub mõtisklema looduses toimuva üle. Läheduses asuvad park ja kohvikud pakuvad võimalust nautida kohvi või jäätist vaatega järvele.

Põlva paisjärv ning selle rand pakub rohkelt võimalusi aktiivse puhkuse veetmiseks ning vee- ja rannamõnude nautimiseks. Järve äärest leiab mänguväljakud, rula- ja rulluisuplatsi, rannavõrkpalli väljaku ning mõnusad jalutusrajad. Suviti tegutseb järve ääres Põlva wakepark, mis pakub põnevust nii algajatele kui edasijõudnutele. Omapärane on järve saarel olev valgusinstallatsioon, kus pimeduse saabudes särab ja peegeldab 150 erivärvilist laternat.

Räpina rannas asuv vaatetorn asub Räpina poldri hoiualal Räpina sadama lähedal. 18 meetri kõrgune torn koosneb kolmest vaheplatvormist ja kolmest vaateplatvormist. Kõige ülemine laiendatud osa tagab parema nähtavuse poldri hoiualale, kaldaalale, Lämmijärvele, Salusaarele ja Venemaale. Räpina poldri hoiuala kuulub Euroopa Liidu kaitstavate alade “Natura 2000″ võrgustikku. Linnukaitselisest aspektist on pesitsejatest olulisemad rukkirääk, mustviires ja väikekajakas. Läbirändajatest on tähtsamad liigid sookurg ja suur-laukhani. Vaatetorni olemasolu suunab inimeste liikumist hoiualal. Vaatetornist avaneb ilusaid vaateid iga ilmaga ja igal aastaajal. Atraktiivne vaatetorn on eelkõige mõeldud looduse jälgimiseks ja lindude vaatlemiseks ning meelitab looduselamusi otsivad isikud asukohta, kus nad oma tegevusega ei häiri hoiualal olevaid liike.

Tehvandi suusahüppemäe vaateplatvorm on ainulaadne turismi- ja spordiobjekt Põhjamaades – siin saad tõusta 34 meetri kõrgusele ja teinekord näha samal ajal ka suusahüppajaid treeninguil või võistlemas. Torni külastamine on tasuline ja üles pääseb nii mööda treppe kui liftiga.Tehvandi K90 suusahüppemäe kompleksi kuuluva vaateplatvormi kõrgus merepinnast on 218 meetrit ja seal avaneb vaade nii Otepää linnale kui seda ümbritsevale looduspargile. Torn on Suure Munamäe vaatetorni järel kõrguselt teine vaatetorn Lõuna-Eestis. Tule ja naudi Otepää kõrgustiku vaateid igas ilmakaares!

Tartumaal asuva Elva linna südames asub looduskaunis Arbi järv, mis pakub oma rikka taimestiku, valgustatud loodusradade ja ümbritseva männimetsaga silmailu ning rohkelt tegevusvõimalusi igale külastajale. Järveäärne 1,2 km pikkune ringikujuline kruusakattega rada algab rannast ning sobib suurepäraselt jalutamiseks, jooksmiseks ja rattasõiduks. Promenaadil leidub mitmeid võimalusi vaba aja veetmiseks – siin saab puhata, nautida rahu ja kauneid vaateid või maitsta otse põõsast korjatud sõstraid. Järve lähedal asub ka Elva Kultuurikeskus, kus saab külastada tasuta näituseid ja tutvuda kohaliku kultuurieluga. Hanseni allee, mis ristub loodusrajaga ning pakkudes suurepäraseid vaateid järvele, on populaarne koht jalutajate seas ja pakkunud romantilist miljööd ka mitmele pulmale. Loodusrajal asub kokku 10 infotahvlit ja -stendi, mis pakuvad põnevat ja põhjalikku ülevaadet Arbi järve ja selle kallaste elustikust ning avavad vaatajale inimese ja järve vahelise mitmekülgse ja pikaajalise sideme.