Harimägi ja Harimäe vaatetorn

Soovides vaheldust linna melule, tasub suund võtta kaunile, puutumata loodusega Selli-Sillaotsa õpperajale. Rada asub Alam-Pedja looduskaitsealal, Tartust poole tunnise autosõidu kaugusel. Üle soo, läbi metsa ning kruusateel looklev hästi märgistatud ja rohkete infotahvlitega rada on tasane ning kergesti läbitav. 12 m kõrgusest massiivsetest palkidest ehitatud Suuretüki vaatetornist saad nautida kauneid vaateid rabale igal aastaajal! Kui satud rajale õigel aastaajal, saad suu magusaks teha kohalike söödavate marjadega, nagu mustikas, murakas ja jõhvikas!

Õrsava järve matkarada kulgeb ümber samanimelise järve. 5 km pikkune rada algab ametlikult Värska kooli staadioni juurest, kuid alustada võib ka Värska külastuskeskus- Reegi maja juurest. Järveäärse jalgraja teevad põnevamaks mitmed sillakesed. Järve kaldal on RMK lõkkekohad ja metsamaja, ning ujumiskoht. Lisaks maalilistele loodusvaadetele ja männimetsaõhule pakub matkarada ajalooharidust: osaliselt kattub tee Eesti kaitseväe kunagise väljaõppekeskuse, nn Põhjalaagri matkarajaga ning ehkki laager tehti II maailmasõjas suuresti maatasa, on säilinud mõned sõdurite barakid ja muudki hooned.

Elva ürgoru matkarada on vahelduva maastikuga Elva maastikukaitsealal asuv 15.5 km pikkune rada neile, kes soovivad matkata mitu päeva. Rajal kohtab erinevaid metsamaastikke, liivakivipaljandit, imelisi metsajärvi, Viti vaatetorni, pokusid, lamminiitu, kaevikuid, kopraid ning sipelgate kuningriiki. Rajale jäävad ka Nõiamaja ja Seikluste rada. Ürgoru rada algab ja lõpeb Tartumaa Tervisespordikeskuse juures. Matkaraja skeem koos telkimis- ja lõkkeplatsidega (sh Illi telkimisala). Rajal olevad mustad või kollased numbrid näitavad läbitud kilomeetreid.Palun hoia loodust!

Ürglooduse objektiks tunnistatud Armuallikas ehk Veriläte asub Otepää Looduspargis, Pühajärve matkarajal, Poslovitsa ranna käärus. Rahvapärimuste järgi saanud allikas nime vee võlutoimest: jaaniööl hõbepeekrist jooduna pidavat allika vesi looma suure ja püsiva armastuse. Peale selle vaigistavat siinne vesi veel valusid ja tervendavat haigeid.Otepää looduspark on Eesti üks suuremaid maastikukaitsealasid (222 ruutkilomeetrit). Kaitseala südames on maaliline Pühajärv (290 ha), mida peetakse Eesti üheks kaunimaks järveks. Pühajärve ja selle ümbrusega saab tutvuda järve ümber kulgeval matkarajal.

Emajõe õpperada asub lühikese autosõidu kaugusel Tartu linnast ning matkarada pakub elamust matkajatele ja loodussõpradele. Emajõe kallastel looklev ringikujuline õpperada viib sind rohelusse. Raja ääres olevad infotahvlid pakuvad teadmisi kohaliku taimestiku, loomastiku ja jõe tähtsuse kohta Eesti looduses. Rada on hästi hooldatud ja kergesti ligipääsetav ning sobib kõigile. Matkarajal on puhkekohad, telkimisvõimalus ning luhavaatlusplatvorm. Esimesed 700 meetrit laudteest on 1,2 m laiused ja sobivad ka lapsevankriga või ratastooliga liiklejatele. Tule avasta Emajõe õpperaja rahu ja võlu!

Tartumaal asuva Elva linna südames asub looduskaunis Arbi järv, mis pakub oma rikka taimestiku, valgustatud loodusradade ja ümbritseva männimetsaga silmailu ning rohkelt tegevusvõimalusi igale külastajale. Järveäärne 1,2 km pikkune ringikujuline kruusakattega rada algab rannast ning sobib suurepäraselt jalutamiseks, jooksmiseks ja rattasõiduks. Promenaadil leidub mitmeid võimalusi vaba aja veetmiseks – siin saab puhata, nautida rahu ja kauneid vaateid või maitsta otse põõsast korjatud sõstraid. Järve lähedal asub ka Elva Kultuurikeskus, kus saab külastada tasuta näituseid ja tutvuda kohaliku kultuurieluga. Hanseni allee, mis ristub loodusrajaga ning pakkudes suurepäraseid vaateid järvele, on populaarne koht jalutajate seas ja pakkunud romantilist miljööd ka mitmele pulmale. Loodusrajal asub kokku 10 infotahvlit ja -stendi, mis pakuvad põnevat ja põhjalikku ülevaadet Arbi järve ja selle kallaste elustikust ning avavad vaatajale inimese ja järve vahelise mitmekülgse ja pikaajalise sideme.

Koiva pärandkultuuri jalgrada on huvitav ja vaheldusrikas matkarada, kus saab tutvust teha pärandkultuuriobjektidega, mis olnud olulised meie esivanematele. Vaatamist väärt on siin küll ja veel - Tellingumäe vaatetorn, ohvrikivi, Tellingumäe jaanituleplats ja jahilasketiir, kikkapuu istandus ja põlised ning vaigutatud männid. Rada saab alguse Tellingumäelt, Rattaradade lõkkekoha juurest ning objektid on varustatud infotahvlitega, kust iga huviline leiab veel palju põnevat infot lisaks .

Räpina polder on rahvusvahelise tähtsusega linnuala Lämmijärve kaldal Põlvamaal, kust rändab läbi ja pesitseb arvukalt mitmeid kaitsealuseid linnuliike. See kuulub ka Natura 200 võrgustikku ning rändeperioodi jooksul läbib ala üle miljonit linnu aastas. Soodsa asendi tõttu on Räpina polder oluline rändepeatuspaik ja rändekoridor paljudele vee- ja rannikulindudele, aga ka metsalindudele. Pesitsejatest on olulised liigid rukkirääk, mustviires ja väikekajakas, kelle jaoks on Räpina polder Eestis üks paremaid alasid. Poldrit eraldab Lämmijärvest ca 10 km pikkune kaitsetamm. Parim aeg hoiuala külastada on aprilli lõpp ja mai ning sügisel septembris-oktoobris. Poldri hoiualal on huvilistele ka jalgrattarada ja kolme vaateplatvormiga vaatlustorn Räpina sadama lähistel. Tornist avaneb vaade peaaegu poolele hoiualast ja ka Lämmijärvele.