Harimägi ja Harimäe vaatetorn

Matkarada algab Kütioru puhkekeskuse lähedal olevast parklast. Rada on vaheldusrikas, maastik küllaltki järsk ja raske, seetõttu tuleks raja läbimiseks varuda neli-viis tundi. Rajal saab matkaja parima ülevaate Eesti suurimast ja võimsamast ürgorust – Kütiorust, tutvub vanade veskikohtade ja teiste pärandkultuuriobjektidega. Kütioru nõlvadel metsas on enam kui sajandivanuseid kuusikuid ning haruldaselt jämedad ja kõrged haavapuud. Raja alguspunkti lähedal on olemas grillimisrestiga varustatud lõkkekoht. Hea teada: Osaliselt kulgeb rada läbi eravalduste, kus koerad on piiramata territooriumil.

Vahelduva reljeefi ja kaunite vaadetega Alatskivi Lossijärve ümber kulgev 4,5 km pikkune Alatskivi matkarada pakub külastajatele palju elamusi ja vaatamisväärsusi igal aastaajal.Alusta matka Kalmistu peatuse ja kase allee kõrval asuva infotahvli juurest. Rajale jäävad Alatskivi loss ja lossipark, Hirveaed, lambasild, Kalevipoja säng, Veski- ja Lossijärv, mis räägivad piirkonna lugu. Rajal asuvad 2 suurt infotahvlit, palktrepp Kalevipoja sängis, 2 silda, viidad ja väiksed infotahvlid kaitseala üksikobjektide tutvustamiseks. Matkarajale jääb ka mõnus piknikukoht puhkepausiks ja lõkke tegemiseks.

Rebäse 7 kilomeetri pikkune maastikurada asub Karula rahvuspargis. Rada kulgeb vanadel talumaastikel, möödudes ümbruskonna vanimast talukohast ning noorema rauaaja asustusjälgedega Linnamäest. Matkaja saab ronida kohalikule Araratile, näha raudkülma veega Raudjärve ning imetleda Karula kõrgustiku üht suurimat uhtorgu.Raja läbimine on mugavam toekamate jalanõudega, vihmase ilmaga võib rada olla kohati porine ning laudteed libedad. Rada läbib karjakopleid, võite kohtuda uudishimulike, kuid reeglina sõbralike lihaveistega. Ettevaatlik tasub olla karjaaedade ligiduses, kuna nende võib sees olla elekter!

Kisejärve matkarada kulgeb läbi samanimelise maastikukaitseala Lõuna-Eesti südames. Umbes 6 kilomeetrine teekond viib mööda endiseid hobuteid ja sooservi, avades matkaja ees vaheldusrikka maastiku – järvede sillerdus, samblased metsad ja kohati udune soo loovad ainulaadse atmosfääri. Kisejärve ümbrus on tuntud oma järvederikkuse ja liigirikka ökosüsteemi poolest. Siin saab näha väärtuslikke metsa- ja sookooslusi ning tähelepanelikul vaatlejal võib silma jääda ka kobraste töö jälgi. Tee on valdavalt looduslik ja kohati niiske, seetõttu soovitatakse kanda veekindlaid jalatseid. Raja keskel ootab puhkeala, kus on võimalik pidada piknikku, teha lõket või telkida.

Kavadi 2,2 km pikkune matkarada kulgeb mööda Kavadi järve kallast. Matkarada algab ning lõpeb Uue-Saaluse pargis, kus on puhkekoht, grillimisrestiga lõkkeasemed ja telkimisplats. Edasi-tagasi liikumissuunaga rada lookleb nii kallasrajal kui ka metsa all. Kavadi järve peetakse Eesti kõige liigestatuma kaldajoonega järveks. Järve pindala on 27,4 ha. Praeguse suuruse ja ilme on järv omandanud umbes 140 aastat tagasi, kui Uue-Saaluse mõisa ostnud parun C. Fr. von Maydell paisutas üles kolm väikest soojärve.

Räpina rannas asuv vaatetorn asub Räpina poldri hoiualal Räpina sadama lähedal. 18 meetri kõrgune torn koosneb kolmest vaheplatvormist ja kolmest vaateplatvormist. Kõige ülemine laiendatud osa tagab parema nähtavuse poldri hoiualale, kaldaalale, Lämmijärvele, Salusaarele ja Venemaale. Räpina poldri hoiuala kuulub Euroopa Liidu kaitstavate alade “Natura 2000″ võrgustikku. Linnukaitselisest aspektist on pesitsejatest olulisemad rukkirääk, mustviires ja väikekajakas. Läbirändajatest on tähtsamad liigid sookurg ja suur-laukhani. Vaatetorni olemasolu suunab inimeste liikumist hoiualal. Vaatetornist avaneb ilusaid vaateid iga ilmaga ja igal aastaajal. Atraktiivne vaatetorn on eelkõige mõeldud looduse jälgimiseks ja lindude vaatlemiseks ning meelitab looduselamusi otsivad isikud asukohta, kus nad oma tegevusega ei häiri hoiualal olevaid liike.

Murrumetsa matkarada algab Pühajärve mõisapargist ja kulgeb ringi kujuliselt läbi Murrumetsa algusesse tagasi. 3,5 km pikkuse raja läbimiseks kulub umbes 1-1,5 tundi. Rajal saab infotahvlitelt lugeda Otepää metsade ja kultuurmaastike kohta ning õppida tundma siinseid taimi, loomi ja linde. Osa rajast kulgeb piki järve äärt, kus märjematesse kohtadesse on rajatud laudteed ning sillad.Rajale jääb iidne Pühajärve sõjatamm ning Murrumetsa tammikus on mälestuskivi 1841. a. toimunud Pühajärve sõja tähistamiseks (skulptor Lembit Paluteder). Raja äärde jääb ka 2 RMK puhke- ja lõkkekohta.

Kaljupealse puhkekoht asub Lõuna-Eestis, Võhandu jõe kaldal, kaunis männimetsas. Jõe äärest ja kõrgetelt kallastelt avaneb imeilus vaade Võhandu jõele ja liivapaljanditele. Lõkkekohas on olemas varjualune laua ja pinkidega ning kaetud lõkkease grillrestiga. Koht sobib ideaalselt telkijatele, matkajatele, kalapüügi-huvilistele ning vahepeatuseks mööda vett kulgejatele.Mööda kõrgeid liivakaldaid, läbi müstilise männimetsa, kulgeb hästi läbitav viidastamata matkarada, mis sobib igas vanuses matkajale. Metsas jalutades saab nautida kauneid loodusvaateid, kuulata linde või korjata marju-seeni.