Kaljupealse lõkkekoht

Vällamäe 3,3 km pikkusel matkarajal võid kogeda võimsat Eestis ainulaadset kõrguste vahet. Vällamägi on Eesti kõrguselt teine põlismetsaga kaetud ja järskude nõlvadega küngas. Kui arvestada jalamilt tippu mõõdetud 84 meetrit, on Vällamägi oma suhteliselt kõrguselt Eesti kõrgeim mägi, mille nõlvad on kohati väga järsud (kalle kuni 40 kraadi). 1992. aastast on Vällamäe metsad määratud kuuse genofondi reservaadiks. Matkarajal liikudes vahelduvad järsud tõusud ja laskumised, pakkudes korraga nii füüsilist väljakutset kui ka hingematvaid vaateid põlismetsa varjualustele. Tõus tippu võib hetkeks panna tundma, nagu oleksid sattunud mägedesse, mitte Haanjasse. Vällamäe võlu on just selle ürgses vaikuses ja looduse puudutuses – rahvarohkeid matkaradu siit ei leia. Iga aastaaeg lisab rajale oma näo: kevadel täidab õhk linnulaul, suvel võid metsast leida marju, sügisel rõõmustavad silma värvilised lehed ja seenerikkus, talvel aga katab nõlvad vaikusest tihe lumekiht.

Pühajärv oma maalilise käärulise kaldajoone ning nelja saarega on Otepää Looduspargi suurim järv. Pühajärve põhjatipus asub suvitusrand rannahoone, palliplatside, laste mänguväljaku, puhkekohtade, kohviku ja paadisadamaga. Lõunatipus asub Kooliranna puhkeala ja sealt saab alguse ainult Valgamaal looklev Väike Emajõgi. Pühajärve pargist saab alguse Murrumetsa matkarada ning ümber järve kulgeb 12 km pikkune Pühajärve matkarada, mis möödub Poslovitsa rannakäärus ka järve kuulsaimast allikast - Armuallikast. Talvisel ajal on sobivate ilmaoludega tehakse matkamiseks järvele jäärada ja Pühajärve rannas taliujula.Pühajärv on andnud rohkesti inspiratsiooni kirjanikele ja kunstnikele. Siin on suvitanud näiteks Fridebert Tuglas ja Eino Leino. Konrad Mäe Pühajärve maalide kohta leiab infostendi järve kaldalt GMP Pühajärve restorani juurest. 1991. aastal külastas Otepääd ja õnnistas järve dalai laama Tendzin Gjatso ning seda visiiti tähistab puuskulptuur Pühajärve pargipoolsel kaldal.

Viimased rongid sõitsid Valga ja Ape vahel 1970. aastal. Tänaseks on enamus vanast raudteetammist kasutusele võetud matkarajana, mis kulgeb läbi metsade ja põldude valdavalt vaiksetel kruusa- ja pinnasteedel. Kui soovid võtta ette pikema matka, läbi see jalgrattaga - haruldane võimalus sõita mööda vanu raudteetammesid. Lühemateks matkadeks on huvitav läbida Žuldini ja Lepa kandi kaunid metsad, rada Harglast Saru lauatehaseni või Ape ja Eesti - Läti piiri vahel. Huvitava kogemuse saab kindlasti raudteejalgrattaga sõites. Info jalgsimatkadest ja hindadest leiad meie kodulehelt.

Intsikurmu Südamerada saab alguse Intsikurmu minevalt teelt. Rada sobib nii tervisejooksuks ja -kõnniks, maastikusõiduks jalgrattaga, kepikõndimiseks ning lumerohkel talvisel ajal on olemas ka suusarajad. Suusaraja pikkus on 3 km, mida suvel saab jooksmiseks pikendada kilomeetri võrra. Intsikurmu Südamerada on osaliselt valgustatud. Pesemise ja riietamise võimalus on Põlva Spordikeskuse ujulas (Uus tn.3), mis asub rajast 600 meetri kaugusel. Hea teada: mõned rajatised on rajal deformeerunud ehk tasub olla tähelepanelik.

Ekstreemsemaks jalutuskäiguks sobilik ringikujuline matkarada ajaloolisel Postiteel algab Voorepalu lõkkekoha vastast teiselt poolt maanteed ja kulgeb äärmiselt vaheldusrikkal, järskude tõusude ja langustega maastikul. Rajal on tähistatud Ristimänd ja veel mitmeid pärimustega seotud põnevad paigad. Mineviku sündmusi ja rahvapärimusi tutvustavad rajal infoalused ning raja kõrgeimas punktis, Põrgulael, on puhkamiseks laud ja pingid. Voorepalu lõkkekohas on võimalik teha lõket, grillida, telkida ja ööbida puukuuri lakas. Tee ääres on parkimistasku 2-le autole.

Rõuge ürgoru matkarada on 10 km pikkune. Raja alguspunkt on Hinni kanjon või Rõuge Ööbikuoru Külastuskeskuse parkla. Ööbikuorust Hinni kanjoni poole kulgeval matkarajal võid uurida vesioinaid, uudistada Eesti kõige sügavamat – Rõuge Suurjärve (38m), imetleda Eesti Ema monumenti, külastada Rõuge Parki. Ratasjärve, Tõugjärve ja Kahrila järve kallastel võid jälgida erinevaid metsakooslusi ning mööda Enni oja kallasrada suunduda Hinni kanjonisse.Rõuge ürgoru juurest lookleb Rõuge jõgi, mis suubub Võhandu (Pühajõe) jõkke. Matkarada paelub külastajaid oma põlise loodusega ja Eesti kauneima oruga.

Metsanduslik õpperada algab Luua Metsanduskooli puukool-arboreetumi eest. Seal saate suurelt infotahvlilt tutvuda rajakaardiga ja tõmmata enda telefoni QR-koodi, mis hõlbustab raja läbimist. Kui te QR koodi ei soovi, siis kogu rada on tähistatud ka värvimärkide ja viitadega, jälgige neid. Luua metsanduslik õpperada on 5,2 km pikk ja sellel on 22 infotahvlitega punkti, mis tutvustavad erinevaid metsakooslusi, taimi ja puid. Rajal on ka kohti, kus saab istuda, jalgu puhata või piknikut pidada.Riietus ja jalanõud valige vastavalt ilmale, sest märjal perioodil võib rajal olla vesisemaid kohti.

Rebäse 7 kilomeetri pikkune maastikurada asub Karula rahvuspargis. Rada kulgeb vanadel talumaastikel, möödudes ümbruskonna vanimast talukohast ning noorema rauaaja asustusjälgedega Linnamäest. Matkaja saab ronida kohalikule Araratile, näha raudkülma veega Raudjärve ning imetleda Karula kõrgustiku üht suurimat uhtorgu.Raja läbimine on mugavam toekamate jalanõudega, vihmase ilmaga võib rada olla kohati porine ning laudteed libedad. Rada läbib karjakopleid, võite kohtuda uudishimulike, kuid reeglina sõbralike lihaveistega. Ettevaatlik tasub olla karjaaedade ligiduses, kuna nende võib sees olla elekter!