Kütioru matkarada

Hinni kanjon asub Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis ning on omalaadne kanjoniorg kogu Eestis. Hinni kanjon on lõikunud devoni ajastu liivakivisse. Ta on 15-20 m sügavune ja 300 m pikkune järskude nõlvadega sälkorg, mille põhjas voolab kiirevooluline Enni oja. Hinni kanjoni külastamisel tasub arvestada sellega, et siin saab kogeda tõelist looduse võimu: liivakivi lõikab end läbi maastiku, sügavale põiksuunda, nõlvad kerkivad ümberringi – see on Eestis haruldane ja visuaalselt mõjuv paik. Rada oru põhjas kulgeb oja kõrval. Enni oja voolab kiiresti ja lisab seiklusele vesiheli ning värsket õhku. Veelgi enam, paljandites võib märgata uurdeid, väiksemaid koobastikke ja varjulisemaid sise­lõikeid, mis loovad müstilise tunde. Looduskaitse seisukohast on oluline, et see paik paikneb sihtkaitsevööndis.Kasulik teada: objektil puudub lisavalgustus, seega sobiks külastuseks eelkõige päevane aeg. Kuna Hinni Kanjon asub osaliselt eramaadel, siis koertega käimine ei ole lubatud!

Vahelduva reljeefi ja kaunite vaadetega Alatskivi Lossijärve ümber kulgev 4,5 km pikkune Alatskivi matkarada pakub külastajatele palju elamusi ja vaatamisväärsusi igal aastaajal.Alusta matka Kalmistu peatuse ja kase allee kõrval asuva infotahvli juurest. Rajale jäävad Alatskivi loss ja lossipark, Hirveaed, lambasild, Kalevipoja säng, Veski- ja Lossijärv, mis räägivad piirkonna lugu. Rajal asuvad 2 suurt infotahvlit, palktrepp Kalevipoja sängis, 2 silda, viidad ja väiksed infotahvlid kaitseala üksikobjektide tutvustamiseks. Matkarajale jääb ka mõnus piknikukoht puhkepausiks ja lõkke tegemiseks.

Osaliselt laudteel kulgev Mustjärve matkarada lookleb Võrtsjärve lähedal rabamännikus ning sobib loodusehuvilistele tõelise metsakogemuse nautimiseks, pakkudes jalutajale hingematvaid vaateid ja võimalust kuulata rahustavat metsakohinat. Järv ise on suur (23 ha), mudase põhjaga ja hästi madalaveeline. Mustjärve sügavus on 1 m, mistõttu ei sobi see ujumiseks. Kaunis loodus pole Mustjärve rajal ainus võlu - matka teevad erilisemaks rabametsas kasvavad metsamarjad nagu mustikad ja pohlad, pakkudes matkajale ka väikest maitseelamust. Lähedal asuv Järvemuuseum pakub võimalust tutvuda suurejoonelise mageveekalade kollektsiooniga ning tutvuda erinevate interaktiivsete mängudega. Tule naudi Elva ja Võrtsjärve põlisloodust!

Lõuna-Eestis, Põlvamaal asuva Kiidjärve külastuskeskuse juurest algav ringikujuline matkarada kulgeb maalilise Ahja jõe kallastel. Siin on hästi vaadeldavad erinevad liivakivipaljandid (Sõnajalamägi, Palanumägi, Oosemägi, Laaritsamägi, Mõsumägi jne) ning ürgne loodus. Rada kulgeb ühte kallast mööda Saesaare paisuni, kust pääseb üle silla, et teist kallast mööda tagas imatkata. Kui on soov näha ka Suurt ja Väikest taevaskoda, saab ringi ka veel pikendada läbides 3 km pikkuse Taevaskodade matkaraja. RMK Kiidjärve külastuskeskusest on võimalik saada matkaraja kaarti.Rajale jääb Sõnajala lõkkekoht, kus on lubatud ka telkida.Palume rajal liikuda ettevaatlikult! Matkarada kulgeb kohati mööda kõrgeid kaldapealseid ning esineb järske tõuse ja langusi.

Vahetult Lätimaa piiri ääres asuval Paganamaal on kolm erinevat matkarada pikkusega 3,8 km, 4,3 km ja 4,7 km. Lisaks on seal vaatetorn. Kõik rajad algavad Paganamaa lõkkekohast, kust võib nautida tornist avanevat kaunist vaadet Paganamaa loodusele. Radadel näed ürgmetsailmelist segametsa ja vana kaasikut, teele jäävad Kikkajärv ja Suur-Mudajärv.Matkaradade alguses on ka puhkekoht, mis on hea lõkketegemise, telkimise, laagripidamise paik.

Pühajärve rannaparki on oodatud eriti lastega pered, sest siit leiad suvitusranna koos rannahoone, kohvikute, lehtlate, laste mänguväljaku, palliplatsi ja paadilaenutusega. Pargi põhjapoolses osas pakub turnimisvõimalusi terviserada ja meelelahutust külakiik. Pühajärve kallasrajal jalutades avaneb teile võimalus sööta parte või nautida hurmavaid vaateid järvele.Park kuulus Pühajärve mõisapargi juurde ja kujundati teeradadega jalutusmetsaks juba 19. sajandil. Valdavalt on park loodusliku tekkega laanemets. NB! Suurürituste ajal võib olla pargis liikumine piiratud!

Seda 450 m pikkust matkarada võib pidada eraldi vaatamisväärsuseks, kuna rajal on näha Rõuge ürgorgu suubuv lühike sälkorg - tsori, mille järskudel nõlvadel paljandub paekivi. Toomingate õitsemise ajal rõkkab org ööbikute laulust - sellest ka oru nimi. Rada kulgeb mööda treppe ja purdeid.Rada saab alguse Rõuge muinasasula juurest.Hea teada: Rõuges Pesapuu vaatetorni juures asuv Ööbikuoru keskus ja Pesapuu kohvik on avatud suvekuudel (juuni, juuli,august).

Taagepera matkarada algab ja lõpeb Taagepera lõkkekohas, kus on lubatud ka telkimine. Osaliselt kulgeb rada mööda Õhne jõe kaldaäärset ning soovi korral saab seda läbida ka väiksemate ringidena (1,6 km ja 4,0 km pikkusena). Rajal on puidust suunavad viidad ja infotahvel.Matkaraja põhilisteks vaatamisväärsusteks on Taagepera loss koos lossipargiga, Taagepera kirik ja kalmistu, parunite perekalmistu, “Musukivi”, ohvrikivi, maa-alune kalmistu ja Õhne jõgi. Tõeliselt inspireeriv matk läbipõimunud ajaloost, arhitektuurist ja ürgsest loodusest!