Pühajärve matkarada

Ürglooduse objektiks tunnistatud Armuallikas ehk Veriläte asub Otepää Looduspargis, Pühajärve matkarajal, Poslovitsa ranna käärus. Rahvapärimuste järgi saanud allikas nime vee võlutoimest: jaaniööl hõbepeekrist jooduna pidavat allika vesi looma suure ja püsiva armastuse. Peale selle vaigistavat siinne vesi veel valusid ja tervendavat haigeid.Otepää looduspark on Eesti üks suuremaid maastikukaitsealasid (222 ruutkilomeetrit). Kaitseala südames on maaliline Pühajärv (290 ha), mida peetakse Eesti üheks kaunimaks järveks. Pühajärve ja selle ümbrusega saab tutvuda järve ümber kulgeval matkarajal.

Matkarada algab Kütioru puhkekeskuse lähedal olevast parklast. Rada on vaheldusrikas, maastik küllaltki järsk ja raske, seetõttu tuleks raja läbimiseks varuda neli-viis tundi. Rajal saab matkaja parima ülevaate Eesti suurimast ja võimsamast ürgorust – Kütiorust, tutvub vanade veskikohtade ja teiste pärandkultuuriobjektidega. Kütioru nõlvadel metsas on enam kui sajandivanuseid kuusikuid ning haruldaselt jämedad ja kõrged haavapuud. Raja alguspunkti lähedal on olemas grillimisrestiga varustatud lõkkekoht. Hea teada: Osaliselt kulgeb rada läbi eravalduste, kus koerad on piiramata territooriumil.

Ekstreemsemaks jalutuskäiguks sobilik ringikujuline matkarada ajaloolisel Postiteel algab Voorepalu lõkkekoha vastast teiselt poolt maanteed ja kulgeb äärmiselt vaheldusrikkal, järskude tõusude ja langustega maastikul. Rajal on tähistatud Ristimänd ja veel mitmeid pärimustega seotud põnevad paigad. Mineviku sündmusi ja rahvapärimusi tutvustavad rajal infoalused ning raja kõrgeimas punktis, Põrgulael, on puhkamiseks laud ja pingid. Voorepalu lõkkekohas on võimalik teha lõket, grillida, telkida ja ööbida puukuuri lakas. Tee ääres on parkimistasku 2-le autole.

Järvselja loodusõpperada tutvustab õppe- ja katsemetskonna keskuse ümbruse metsi. Rada on eriilmeline ja läbib mitmeid metsakasvukohatüüpe - seal kohtad üle 380 a vanust Kuningamändi ning üle 40 m kõrgusele küündivate latvadega kuuski, mis on ka Eestimaa kõrgeimate puude hulgas.Rada kulgeb osaliselt laudteel, marsruudi pikkuseks on 1-5 km. Heaks alguspunktiks on kas Järvselja jahiloss või külalistemaja, kus on olemas infotahvlid koos radade kaardiga.Järvselja õpperada koos ürgmetsaga esindab ühte Lõuna-Eesti avastamist väärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga.

Koorküla Valgjärv ja lõkkekohad asuvad Valgamaal, Sakala puhkealal.Ümbruskonna ilusaima liivaste kallastega järve kaldal - Valgjärve äärne, on mõnus koht perepuhkuseks. Esimeses lõkkekohas on ruumi mitmele seltskonnale ning liivane rannaosa annab võimaluse ka vett proovida. Teine lõkkekoht sobib vähenõudlikule üksikule uitajale. Mõlemas lõkkekohas on lubatud ka telkimine.*Huvitav teada - Ujumisega peab olema aga ettevaatlik, sest järve põhjas asub endine „Mõisa ase“ ja rahvasuus räägitakse, et seal elavad ka vee-elanikud.

Lõuna-Eestis seigelded tule koos perega jalutama ka Ahja jõe ürgorus asuvasse Taevaskoja matkarajale. Raja algus on Taevaskodade parklast ja kulgeb ringselt Ahja jõe mõlemal kaldal, kus pilku püüavad Väikese ja Suure Taevaskoja paljandid, allikakoopad ja maalilised vaated. Matkaraja alguses on infostend raja ja puhkeala kaardiga ning rajal suunavad viidad eesti, inglise ja vene keeles. Ratastooliga ning lapsevankriga külastajatel on võimalik Suure Taevaskojani liikuda mööda alternatiivrada. Suvisel ajal tasub aega planeerida ka sõiduks Saesaare paisjärvel. Hea teada: tegemist on muinaseestlaste iidse pühapaigaga ja Taevaskojas ringi liikudes võib näha lendamas jäälindu.

Anne kanal asub Tartu linnas, kus saab nautida suviseid rannamõnusid. Rannas on kuldne liivarand, mis ootab päevitajaid ja liivalosside ehitajaid. Lisaks leiab rannast mänguväljaku kiikedega, ronimisredelite ja liumäega. Anne kanali ääres on ka terviserajad, välijõusaal ja võrkpalliplats. Rannas on riietuskabiinid ja wc. Suplushooajal on avatud rannakohvik Lennuk, kust saab osta värskendavaid jooke ja tänavatoitu. Talvel saab Anne kanalis talisuplust harrastada ning tulla oma uiskudega uisutama. Hea teada: suvekuudel valvab rannas turvalisust rannavalve.

Tamula järv on Võru keskne veesilm. Rand on huvitavalt kujundatud, kaasaegselt haljastatud ja korrastatud, varustatud riietuskabiinidega, erinevaid tegevusi pakkuvate atraktsioonidega. Suplushooajal hoolitseb turvalisuse vetelpääste. Siin saab päevitadanii murul kui liivarannal, ehitada liivalosse, mängida palli. Mänguväljakul ootavad suvel lapsi ronimisvõrk ja erinevad kiiged. Õhtuti avaneb rannast vaade maalilistele päikeseloojangutele, mis on muutnud selle ka romantikute lemmikuks. Tamula ääres on mõnus ka lihtsalt jalutada ja hetke nautida. Järve peegelus ja linnulaul loovad rahuliku meeleolu igal aastaajal. Rannapromenaad algab Tamula hotelli juurest ja kulgeb Roosisaare sillani. Promenaadi ääres korraldatakse suvekuudel sündmusi, mis toovad Tamula äärde melu. Roosisaare poolses osas püüab pilku skulptuur "Elujõud" - taies, mis kutsub mõtisklema looduses toimuva üle. Läheduses asuvad park ja kohvikud pakuvad võimalust nautida kohvi või jäätist vaatega järvele.