Koorküla Valgjärv ja lõkkekohad

Piusa jõe ürgoru matkarada kulgeb Vastseliina linnusevaremete juurest Lindorani või vastupidi. Alguses lookleb rada rahulikult läbi Vana-Vastseliina mõisapargi Piusa jõe äärsetele niitudele, raja teisel poolel muutub teekond metsikumaks ja kohati on kõrguste vahed päris suured. Teele jäävad veskikohad, üksikud talud ning arvukad liivakivipaljandid (müürid). Neist kõrgeim, sh ka Eesti kõrgeim on Härma Mäemine ehk Keldri müür: 43 m kõrgune ja 150 meetri pikkune liivakivisein.Telkimine ja lõkkekoht Härma Alumise müüri juures. Objektil puudub lisavalgustus, matkamiseks sobib eelkõige päevane aeg.

Tündre järve lõkkekoht ja looduskaitseala asuvad Valgamaal, Sakala puhkealal.Kauni Tündre järve kaldal on võimalik veeta pikem puhkus. Katusealune annab kaitset ka vihmasel päeval, olemas on kaetud lõkkease koos grillrestiga, puukuur, infotahvel ja kuivkäimla. Ujumissild kutsub vette, eriti suvisel ajal, mil järve vesi on mõnusalt soe ja kutsuv. Loodusesõpradele pakuvad rõõmu lähedal asuvad marja- ja seenemetsad.. Kui soovid järvele minna paadiga, leiad sobiva vettelaskmiskoha kõrvalasuvas Tündre Suurekivi lõkkekohas. Terve ümbruskond kuulub looduskaitse alla ning pakub võimalust rahulikuks matkamiseks ja linnulaulu kuulamiseks. Tule ja veeda aeg looduses – Tündre järv ootab Sind avastama!

Pangodi järve ääres asuvast ujumis- ja telkimisalast algab vaheldusrikas Pikksaare matkarada. Matkarajal jalutades saad nautida rahu ja idüllilisi vaateid järvele ning ümbritsevale loodusele ja teha väikse põike Vabadussõja mälestussamba juurde. Lisaks matka aitavad sujuvaks teha rajale paigutatud suunaviidad. Matkarada möödub Pangodi lõkkekohast, kus on suurepärane võimalus teha väike paus, sest seal ootavad sind varjualune, grillimisala, mõnus ujumiskoht ja võimalused telkimiseks. Tule ja veeda pere või sõpradega üks mõnus päev looduses!

Matkamajad, vaatetorn ning laudtee meelitavad Meenikunno sohu palju loodusnautlejaid. Tegu on kauni puhkealaga. Laudteel jalutades võib silmata tavalisemaid sootaimi: hanevits, küüvits, kukemari, sookail ja tupp-villpea, raba servas kasvab ka vaevakaske. Kõige arvukamalt on mitmevärvilisi turbasamblaid. Sooserva lähedal tugevasti kinni kasvanud kraavist võivad julgemad proovida omapärase maitsega rabavett.Hea teada: Mööda laudteed on võimalik sõita ka lapsevankri või ratastooliga.

Kavadi 2,2 km pikkune matkarada kulgeb mööda Kavadi järve kallast. Matkarada algab ning lõpeb Uue-Saaluse pargis, kus on puhkekoht, grillimisrestiga lõkkeasemed ja telkimisplats. Edasi-tagasi liikumissuunaga rada lookleb nii kallasrajal kui ka metsa all. Kavadi järve peetakse Eesti kõige liigestatuma kaldajoonega järveks. Järve pindala on 27,4 ha. Praeguse suuruse ja ilme on järv omandanud umbes 140 aastat tagasi, kui Uue-Saaluse mõisa ostnud parun C. Fr. von Maydell paisutas üles kolm väikest soojärve.

Palojärve telkimisala ajaloolise Postitee ääres Põlvamaal on suurepärane koht metsa- ja rannapuhkuseks ilusas marja- ja seenerikkas männimetsas soojaveelise Palojärve kaldal. Palojärv on puhtaveeline liivase põhjaga metsajärv ja suviti on see üks Lõuna-Eesti soojemaid ujumiskohti. Siinsed metsateed sobivad aga mõnusaks jalutuskäiguks ning metsa alt võib hea leida ka seeni ja marju. Puhkajatele on Palojärve telkimisalal 7 kattega lõkkekohta koos pinkide ja puude varjualustega, katusega laud-pink, välikäimlad, 2 puukuuri (neist 1 lakas magamise võimalusega). Rannas on puhkajatele riietuskabiinid ja ujumissild. Suviti on siin sageli rahvarohke, kuid suur parkla mahutab 30 autot, 2 väiksemat parklat mahutavad 5 autot.

Haldjarada ehk Vitipalu seikluste rada pakub muinasjutulist elamust nii lastele kui ka täiskasvanutele. Rada viib sind Elva seene- ja marjametsade vahele, kus ootab Nõiasaar koos armsa "Väikese Nõia" maja, vahvate puukujude ning keset metsa rajatud madalseiklusrajaga, mis sobivad suurepäraselt lastele ja lastega peredele vahvaks ajaveetmiseks looduses. Osaliselt lapsevanriga läbitav 1,4 km pikkune rada ristub Elva jõe ürgoru matkarajaga, tutvustab Elva mitmekesist maastikku. Rada algab ja lõpeb RMK Jõeharu piknikuplatsil ja telkimiskohas, kus asuvad mitmed grillresi ja lõkkekohaga varjualused.

Kahte kõrget liivakivipaljandit (võru keeles müürid) Piusa jõe ääres kutsub kohalik rahvas Härma müürideks. Härma Mäemine müür ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim devoni liivakivipaljand. Oruperve kõrgus küünib siin 43 meetrini. 150 meetri pikkust lausalist paljandit on näha 19 meetri kõrguseni. Härma Alumine ehk Kõlgusniidu müür on 20,5 m kõrgune etteulatuv kalju ning on Piusa ürgorus üks kaunimaid oma erksavärviliste savikihtide ja majesteetliku püramiidja kuju tõttu. Jõekäärus asuval niidul on võimalik telkida ning lõket teha.