Kavadi järve matkarada

Kirikumäe 3,2 kilomeetri pikkune matkarada lookleb Lõuna-Eestis, Vastseliina kandis ümber samanimelise järve. Kohapeal öeldakse selle kohta küll Kerigumäe järv ning see on tuntud piirkonna parima supluskohana. Järve lõunakaldal on raba ja ka matkarada kulgeb üle raba- selleks otstarbeks on sinna rajatud laudteed. Igaks juhuks tuleb siiski olla valmis, et jalad võivad märjaks saada. Matkarajal liikudes võib näha rabajärvi, metsa- ja niidukoosluseid, maalilisi vaateid liigestatud kuppelmaastikule. Rajal on infotahvlid ja lõkkekoht kus on lubatud ka telkimine. Pane tähele et rada kulgeb osaliselt eramaadel!

Väikese ehk Otepää Munamäe absoluutne kõrgus on 207,5 m ja Suusakeskusena tuntud mäe otsas on ka vaatetornina kasutatav mobiilimast. Otepäält 2,5 km kaugusel asuva Väikese Munamäe tippu ronimise vaev tasub igal juhul - selge ilmaga ulatub sealt vaade isegi üle 50 km. Munaka lahtiolekuaegadel saab tippu tõusmiseks kasutada suusalifti. Matkata soovijatele läheb aga piki kirdenõlva üles rada, kust samuti huvitavaid peatuspaiku leiab. Väikese Munamäe kirdenõlval (Otepää suunas) on allikas, mida ammustest aegadest peetakse Väikese Emajõe alguseks ning mida seetõttu kutsutakse ka Emajõe lätteks. Esimese tasandiku servas asuv rändrahn (Munamäe kivi) on Lõuna-Eesti üks suurimaid. Rahvasuus leviva muistendi kohaselt lennutanud selle siia Kalevipoeg ning seetõttu tuntakse seda ka Kalevipoja kivina. Vaata ka 360° aeropanoraami / aerofotot (autor Joel Tammet).

Sangaste metsapargi 3 kilomeetri pikkune rada asub Kiidjärve-Kooraste puhkealal ning saab alguse Sangaste lossi tagusest metsapargist.Rada tutvustab krahv Friedrich Georg Magnus Bergi poolt rajatud metsaparki, kus on esindatud ligi paarsada erinevat puu- ja põõsaliiki. Rada on varustatud metsaparki ja puuliike tutvustavate infotahvlite, suunaviitade, treppide ja sildadega. Rajal asub ka lõkkekoht, kus on kaetud lõkkease, pingid, puukuur-varjualune ja käimla.Huvitav teada: Pargis kasvab Eesti kõrgeim harilik ebatsuuga kõrgusega 42 meetrit. Avamisaegadel võimalik külastada Sangaste lossi.

Kahte kõrget liivakivipaljandit (võru keeles müürid) Piusa jõe ääres kutsub kohalik rahvas Härma müürideks. Härma Mäemine müür ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim devoni liivakivipaljand. Oruperve kõrgus küünib siin 43 meetrini. 150 meetri pikkust lausalist paljandit on näha 19 meetri kõrguseni. Härma Alumine ehk Kõlgusniidu müür on 20,5 m kõrgune etteulatuv kalju ning on Piusa ürgorus üks kaunimaid oma erksavärviliste savikihtide ja majesteetliku püramiidja kuju tõttu. Jõekäärus asuval niidul on võimalik telkida ning lõket teha.

Kirna 6,8 km pikkune õpperada viib sind rändama mööda Pedja jõe kaunist luhamaastikku ja lammimetsa. Vaatetorn Altmetsa talukoha juures pakub vaate luhaniitudele ning raja kaugeimas punktis saad jõe ületada rippsillal. Jõe paremal kaldal asub Musutamm ja võid märgata metssigade ning kobraste tegevusjälgi. Raja lähedal asub Kaitseliidu Õppekeskus – ära ehmu, kuuldud paugud viitavad laskeharjutustele.Lume sulades ja suurte vihmasadude korral võib rada olla keerulisem läbida, sest osa lõike võib olla vee all. Telgi, jaluta ja tunne rõõmu mitmekesisest loodusest – tule avastama!

Laari lõkkekoha parklast saab alguse 3 km pikkune ringikujuline metsanduslik õpperada, mis sobib rahulikuks jalutuskäiguks nii lõkkekohas puhkajale, loodusnautlejale kui lemmikloomaga jalutajale. Rada on väga eripalgeline - kulgeb mööda metsateid ja -radu läbi valgusküllaste männikute, salapärase kuusiku ja pilkupüüdva kaasiku, üle Lambiniidu ja -kraavi, mille ületamiseks on rajatud puidust sillakesed. Rada on tähistatud suunaviitadega ja punast värvi täppidega puudel, rajal olevad infotahvlid tutvustavad ümbritsevat loodust ning erinevaid metsamajandamise viise.

Setomaal, Pikalombi matkaradadel, on kaks võimalikku alguspunkti: Värska Veekeskuse parkla või Värska Sanatooriumi Värska lahe äärne külg. Radade pikkused on 3,8 ja 9,1 km. Loodusrajad on läbitavad sügisel, kevadel ja suvel nii jalgsi kui jalgrattaga. Talvel on soodes sobivaks matkavahendiks räätsad. Rada on tähistatud infotahvlite ja nummerdatud viitadega. Hea teada: kokku on rajal 11 rajapunkti. Punktis nr. 6 kauni Saarõpää järve ääres on võimalik ujuda, teha lõket ja pikemalt peatuda-puhata.

Lõunalaagri 2 km pikkune matkarada on rajatud Eesti Kaitseväe kunagise Lõunalaagri aladele. 1920.a ehitati siia muljetavaldav sõjaväekompleks, kus suviti harjutasid jalaväelased. Ehkki hoonetest pole midagi järel, kõnelevad puude vahel sillerdav paisjärv, vana sild, mitmed vundamendikivid ja kaevikud üht-teist toonasest tegelikkusest. Infotahvlitelt saab endiste aegade kohta lisaks lugeda. Omaette elamus on tajuda, kui kiirelt peidab loodus kõik kunagi inimese tehtu. Lõunalaagri matkarada pakub harukordset võimalust ühendada kerge loodusretk Eesti militaarajaloo pärandiga. Raja looduslik kulgemine ümber paisjärve ja üle vana silla loob rahuliku, peaaegu meditatiivse atmosfääri. RMK lõkkekoht võimaldab teha puhkepausi ja vajadusel ka telkida. Rada on tähistatud ning infotahvlid aitavad mõista piirkonna tähtsust Eesti Kaitseväe ajaloos. Laskevälja rattarajaga ristumine pakub lisavõimalust pikemaks liikumiseks – nii saab Lõunalaagrist algatada ka sportlikuma päevaringi.