Laari metsanduslik õpperada

Eestimaa lõunatipu looduse õpperaja pikkuseks on 4,8 km ja selle jalgsi läbimiseks kulub kaks kuni kolm tundi. Lõunatipu looduse õpperada algab Naha talu suure, neljameetrise ümbermõõduga tamme alt ning hakkab kulgema riigipiiri vahetus läheduses, mistõttu peab kindlasti kaasas olema isikut tõendav dokument.Peetri jõe kaldal on lõkkekoht. Huvitav teada: päris Eestimaa lõunatipus jalga maha panna ei saagi, sest geograafiliselt täpne Eesti Vabariigi lõunatipp asub maismaal tähistatud kohast viis sammu eemal, otse keset Peetri jõge.

Kisejärve matkarada kulgeb läbi samanimelise maastikukaitseala Lõuna-Eesti südames. Umbes 6 kilomeetrine teekond viib mööda endiseid hobuteid ja sooservi, avades matkaja ees vaheldusrikka maastiku – järvede sillerdus, samblased metsad ja kohati udune soo loovad ainulaadse atmosfääri. Kisejärve ümbrus on tuntud oma järvederikkuse ja liigirikka ökosüsteemi poolest. Siin saab näha väärtuslikke metsa- ja sookooslusi ning tähelepanelikul vaatlejal võib silma jääda ka kobraste töö jälgi. Tee on valdavalt looduslik ja kohati niiske, seetõttu soovitatakse kanda veekindlaid jalatseid. Raja keskel ootab puhkeala, kus on võimalik pidada piknikku, teha lõket või telkida.

Pähni loodusõpperajal on 20 huvipunkti. Sissetallatud radu enamasti ei ole ja edasiminekutee tuleb otsida üle muru, läbi märja rohu või läbi metsa minnes. Igas punktis juhatatakse kätte edasine tee. Loe rajajuhiseid igas peatuskohas tähelepanelikult, et mitte eksida.Rada saab alguse Pähni Külastuskeskuse juurest.

Kirikumäe 3,2 kilomeetri pikkune matkarada lookleb Lõuna-Eestis, Vastseliina kandis ümber samanimelise järve. Kohapeal öeldakse selle kohta küll Kerigumäe järv ning see on tuntud piirkonna parima supluskohana. Järve lõunakaldal on raba ja ka matkarada kulgeb üle raba- selleks otstarbeks on sinna rajatud laudteed. Igaks juhuks tuleb siiski olla valmis, et jalad võivad märjaks saada. Matkarajal liikudes võib näha rabajärvi, metsa- ja niidukoosluseid, maalilisi vaateid liigestatud kuppelmaastikule. Rajal on infotahvlid ja lõkkekoht kus on lubatud ka telkimine. Pane tähele et rada kulgeb osaliselt eramaadel!

Suvehooajal ootab sind Otepääl kaunis Pühajärve rand oma puhta rannaliiva, ujumissilla ning täismõõtmetes väliujulaga. Lastele on lustimiseks mänguväljak. Suvel tegutsevad rannas rannavalve, mitu toitlustusettevõtet, SUP-laudade rent ning paadilaenutus, kus renditakse nii aerupaate, kanuusid kui vesijalgrattaid. Ratastoolis liikuvatele külastajatele on ehitatud spetsiaalne sild ja riietuskabiin. Talvel on rannas avatud taliujula. Ka siis kui järve katab jää ja lumi, saab ranna umbes 15 meetrises basseinis ujuda 24/7. Randa ümbritsev Pühajärve park kutsub oma varjulistele radadele jalutama nii väikeseid kui suuri. Siin on lastemänguväljak, Pühajärve lauluväljak ning Dalai laama visiiti meenutav mälestusmärk. Siin toimuvad aegajalt ka rannakontserdid ning muud sündmused. Tule Pühajärvele - Eesti ühe kaunima järve äärde nautima siinseid loodusvõlusid!

Tartu läheduses asuvad Tiksoja matkarajad sobivad peredele, tervisesportlastele ja koeraomanikele. 1-2 km pikkused ringikujulised rajad saavad alguse Tiksoja lõkkekoha parklast. Vaheldusrikkad rajad kulgevad mööda metsateid ja -sihte. 700-meetrisel tihendatud kruusakattega ringil saab liikuda lapsevankri ja ratastooliga. 1 km pikkuse raja ääres on tegevusalad lastele ja aiata koerteala ning 2 km rajal välijõusaal. Radu ilmestavad mitmed sillad ja purded, laudtee ning huvipunktides asuvad teabetahvlid. Puhata saab Tiksoja lõkkekohas, kus on 2 varikatusega pink-lauda ja grillrestiga lõkkeaset.

Põhjalaagri matkarada asub Värskas. 4 km jalutuskäigu jooksul saab tutvuda kohaliku kultuuri- ja militaarpärandiga. Rada kattub osaliselt ka Õrsava järve matkaraja ning Metsa Matkarajaga. Raja tähiseks on valged kivid. Eesti Kaitseväe Petseri Põhjalaager rajati 1920. aastate teisel poolel Värskasse Õrsava järve kaldale ning see oli kaitseväe suvine väljaõppekeskus, kus harjutasid jalaväelased, ratsaväelased ja suurtükiväelased üle Eesti. Matkakaarti on võimalik küsida Setomaa Turismiinfopunktist ning Setomaa Muuseumitest. Hea teada: Värska talumuseumist saab tellida Põhjalaagri teemaprogrammi.

Helme koopad - kõige uhkemad Eesti ala omaaegsetest grottidest on näha Helme mõisapargis. Lossivaremeist põhja pool paiknevates koobastes paljandub umbes 3 m ulatuses valge Burtnieki lademe liivakivi. Mõned kuulsad koopad on kinni varisenud. Kunagi koosnes koobastik seitsmest käikudega ühendatud ruumist, suurim neist oli Moosese kirik. Koopad on allikate uuristatud, hiljem on inimesed neid laiendanud ja kasutanud pelgupaigana. Hea teada: Helme koopaid on vanarahva seas ka Põrguks kutsutud. Koopaid on olnud vanade eestlaste pelgupaigad sõdade ajal.