Lõunalaagri matkarada

Järvselja loodusõpperada tutvustab õppe- ja katsemetskonna keskuse ümbruse metsi. Rada on eriilmeline ja läbib mitmeid metsakasvukohatüüpe - seal kohtad üle 380 a vanust Kuningamändi ning üle 40 m kõrgusele küündivate latvadega kuuski, mis on ka Eestimaa kõrgeimate puude hulgas.Rada kulgeb osaliselt laudteel, marsruudi pikkuseks on 1-5 km. Heaks alguspunktiks on kas Järvselja jahiloss või külalistemaja, kus on olemas infotahvlid koos radade kaardiga.Järvselja õpperada koos ürgmetsaga esindab ühte Lõuna-Eesti avastamist väärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga.

Taagepera matkarada algab ja lõpeb Taagepera lõkkekohas, kus on lubatud ka telkimine. Osaliselt kulgeb rada mööda Õhne jõe kaldaäärset ning soovi korral saab seda läbida ka väiksemate ringidena (1,6 km ja 4,0 km pikkusena). Rajal on puidust suunavad viidad ja infotahvel.Matkaraja põhilisteks vaatamisväärsusteks on Taagepera loss koos lossipargiga, Taagepera kirik ja kalmistu, parunite perekalmistu, “Musukivi”, ohvrikivi, maa-alune kalmistu ja Õhne jõgi. Tõeliselt inspireeriv matk läbipõimunud ajaloost, arhitektuurist ja ürgsest loodusest!

Lõuna-Eestis seigelded tule koos perega jalutama ka Ahja jõe ürgorus asuvasse Taevaskoja matkarajale. Raja algus on Taevaskodade parklast ja kulgeb ringselt Ahja jõe mõlemal kaldal, kus pilku püüavad Väikese ja Suure Taevaskoja paljandid, allikakoopad ja maalilised vaated. Matkaraja alguses on infostend raja ja puhkeala kaardiga ning rajal suunavad viidad eesti, inglise ja vene keeles. Ratastooliga ning lapsevankriga külastajatel on võimalik Suure Taevaskojani liikuda mööda alternatiivrada. Suvisel ajal tasub aega planeerida ka sõiduks Saesaare paisjärvel. Hea teada: tegemist on muinaseestlaste iidse pühapaigaga ja Taevaskojas ringi liikudes võib näha lendamas jäälindu.

Viti järve matkarada on vahelduva reljeefiga loodusrada, mida läbides jääb seikleja teele põnev künklik metsamaastik. Raja infotahvlitelt leiab matkaja infot Vitipalu metsade, seal tegutsevate rähnide, üraskite pesitsuspaikade, sipelgariigi jm kohta. Rajale jäävad matkaonn, lõkkekoht ja Viti järv, puidust 20 m kõrgune Viti vaatetorn vaatega puuderohelusse ning mõnus varjualustega piknikupaik. Viti rada on jõukohane igas vanuses matkajale, kuid pole pigem lapsevankriga läbitav.Viti järve matkarada saab alguse ja lõpeb Viti raja parklas. Rada on looduses tähistatud kollaste triipudega.

Verijärve matkaraja 9 infotahvlit tutvustavad taimi, puid-põõsaid,linde ja loomi. Kitsas rada kulgeb järve kallastel ja parkmetsas. Rajal on suunavad viidad, 2 lõkkekohta koos grillimisrestide ja pinkidega. Parklas on Võrumaa kaitsealade ning matkaradade kaardid.Verijärvega on seotud legendid. Nime olla järv saanud ammusel ajal, kui orjadele jagati ihunuhtlust järve kaldal asuvas keldris ning veri järve vee punaseks värvis. Teine lugu jutustab kurjast Kasaritsa mõisnikust, kelle kutsar kord öise kojusõidu ajal koos tõlla ja tukkuva härraga kõrgelt kaldapealselt alla järve lasi veereda.

Haldjarada ehk Vitipalu seikluste rada pakub muinasjutulist elamust nii lastele kui ka täiskasvanutele. Rada viib sind Elva seene- ja marjametsade vahele, kus ootab Nõiasaar koos armsa "Väikese Nõia" maja, vahvate puukujude ning keset metsa rajatud madalseiklusrajaga, mis sobivad suurepäraselt lastele ja lastega peredele vahvaks ajaveetmiseks looduses. Osaliselt lapsevanriga läbitav 1,4 km pikkune rada ristub Elva jõe ürgoru matkarajaga, tutvustab Elva mitmekesist maastikku. Rada algab ja lõpeb RMK Jõeharu piknikuplatsil ja telkimiskohas, kus asuvad mitmed grillresi ja lõkkekohaga varjualused.

Kirikumäe 3,2 kilomeetri pikkune matkarada lookleb Lõuna-Eestis, Vastseliina kandis ümber samanimelise järve. Kohapeal öeldakse selle kohta küll Kerigumäe järv ning see on tuntud piirkonna parima supluskohana. Järve lõunakaldal on raba ja ka matkarada kulgeb üle raba- selleks otstarbeks on sinna rajatud laudteed. Igaks juhuks tuleb siiski olla valmis, et jalad võivad märjaks saada. Matkarajal liikudes võib näha rabajärvi, metsa- ja niidukoosluseid, maalilisi vaateid liigestatud kuppelmaastikule. Rajal on infotahvlid ja lõkkekoht kus on lubatud ka telkimine. Pane tähele et rada kulgeb osaliselt eramaadel!

Pühajärv oma maalilise käärulise kaldajoone ning nelja saarega on Otepää Looduspargi suurim järv. Pühajärve põhjatipus asub suvitusrand rannahoone, palliplatside, laste mänguväljaku, puhkekohtade, kohviku ja paadisadamaga. Lõunatipus asub Kooliranna puhkeala ja sealt saab alguse ainult Valgamaal looklev Väike Emajõgi. Pühajärve pargist saab alguse Murrumetsa matkarada ning ümber järve kulgeb 12 km pikkune Pühajärve matkarada, mis möödub Poslovitsa rannakäärus ka järve kuulsaimast allikast - Armuallikast. Talvisel ajal on sobivate ilmaoludega tehakse matkamiseks järvele jäärada ja Pühajärve rannas taliujula.Pühajärv on andnud rohkesti inspiratsiooni kirjanikele ja kunstnikele. Siin on suvitanud näiteks Fridebert Tuglas ja Eino Leino. Konrad Mäe Pühajärve maalide kohta leiab infostendi järve kaldalt GMP Pühajärve restorani juurest. 1991. aastal külastas Otepääd ja õnnistas järve dalai laama Tendzin Gjatso ning seda visiiti tähistab puuskulptuur Pühajärve pargipoolsel kaldal.