Lõunalaagri matkarada

Nohipalo õpperada on paraja pikkusega huvitav ja hariv matkarada. Kolmekilomeetrisele rajale jääb 16 infotahvlit, mis annavad hea ülevaate jahindusest ja metsandusest.Rajal liikumise teeb põnevaks looduslik mitmekesisus - palumetsad, oosid ja nõmmemetsad, kus vastavalt aastaajale on võimalik korjata mustikaid, pohli ning seeni.Õpperajal liikudes on võimalik imetleda uhket mägralinnakut ja uudistada kobraste tegevusjälgi. Hea juhuse korral võib seal isegi mõnda looma tegutsemas kohata.Nohipalo õpperada algab ja lõppeb Ilumetsa metsamaja juures.

Pühajärve rannaparki on oodatud eriti lastega pered, sest siit leiad suvitusranna koos rannahoone, kohvikute, lehtlate, laste mänguväljaku, palliplatsi ja paadilaenutusega. Pargi põhjapoolses osas pakub turnimisvõimalusi terviserada ja meelelahutust külakiik. Pühajärve kallasrajal jalutades avaneb teile võimalus sööta parte või nautida hurmavaid vaateid järvele.Park kuulus Pühajärve mõisapargi juurde ja kujundati teeradadega jalutusmetsaks juba 19. sajandil. Valdavalt on park loodusliku tekkega laanemets. NB! Suurürituste ajal võib olla pargis liikumine piiratud!

Intsikurmu Südamerada saab alguse Intsikurmu minevalt teelt. Rada sobib nii tervisejooksuks ja -kõnniks, maastikusõiduks jalgrattaga, kepikõndimiseks ning lumerohkel talvisel ajal on olemas ka suusarajad. Suusaraja pikkus on 3 km, mida suvel saab jooksmiseks pikendada kilomeetri võrra. Intsikurmu Südamerada on osaliselt valgustatud. Pesemise ja riietamise võimalus on Põlva Spordikeskuse ujulas (Uus tn.3), mis asub rajast 600 meetri kaugusel. Hea teada: mõned rajatised on rajal deformeerunud ehk tasub olla tähelepanelik.

Rõuge ürgoru kuulsaim koht on muistset linnamäge põhjast piirav Ööbikuorg, kus kevadeti, toomingate õitsemise ajal rõkkab org ööbikute laulust. Sellest on org ka oma nime saanud. Rõuge ürgorus on seitse järve, mida ühendab Tindiorust algav Rõuge ehk Ajo jõgi. Järvede seas on ka Eesti sügavaim, 38 meetri sügavune Rõuge Suurjärv. Rõuges kulgeb mitu matkarada, nende seas populaarne Ööbikuoru matkarada, mis viib külastaja läbi ürgoru, mööda järvedest ja allikatest. Rada sobib ka lastega peredele ning on osaliselt läbitav jalgrattaga. Ööbikuoru serval asub külastuskeskus, muinasasula ja Pesapuu vaatetorn, kust avaneb vaade tervele orule. Rõuge Ööbikuorgu saavad kogeda ka külastajad, kelle jaoks liikumine või info tajumine tavapärasel viisil võib olla keerulisem, sest paigaldatud on uued, nii kombatavad kui kuulatavad infotahvlid. Hea teada: Rõuge alevikus asub Eesti Ema monument ning Eesti Suurim Looduskell, mille seierid tähistavad aja möödumist looduse rütmis.

Elva ürgoru matkarada on vahelduva maastikuga Elva maastikukaitsealal asuv 15.5 km pikkune rada neile, kes soovivad matkata mitu päeva. Rajal kohtab erinevaid metsamaastikke, liivakivipaljandit, imelisi metsajärvi, Viti vaatetorni, pokusid, lamminiitu, kaevikuid, kopraid ning sipelgate kuningriiki. Rajale jäävad ka Nõiamaja ja Seikluste rada. Ürgoru rada algab ja lõpeb Tartumaa Tervisespordikeskuse juures. Matkaraja skeem koos telkimis- ja lõkkeplatsidega (sh Illi telkimisala). Rajal olevad mustad või kollased numbrid näitavad läbitud kilomeetreid.Palun hoia loodust!

Pühajärv oma maalilise käärulise kaldajoone ning nelja saarega on Otepää Looduspargi suurim järv. Pühajärve põhjatipus asub suvitusrand rannahoone, palliplatside, laste mänguväljaku, puhkekohtade, kohviku ja paadisadamaga. Lõunatipus asub Kooliranna puhkeala ja sealt saab alguse ainult Valgamaal looklev Väike Emajõgi. Pühajärve pargist saab alguse Murrumetsa matkarada ning ümber järve kulgeb 12 km pikkune Pühajärve matkarada, mis möödub Poslovitsa rannakäärus ka järve kuulsaimast allikast - Armuallikast. Talvisel ajal on sobivate ilmaoludega tehakse matkamiseks järvele jäärada ja Pühajärve rannas taliujula.Pühajärv on andnud rohkesti inspiratsiooni kirjanikele ja kunstnikele. Siin on suvitanud näiteks Fridebert Tuglas ja Eino Leino. Konrad Mäe Pühajärve maalide kohta leiab infostendi järve kaldalt GMP Pühajärve restorani juurest. 1991. aastal külastas Otepääd ja õnnistas järve dalai laama Tendzin Gjatso ning seda visiiti tähistab puuskulptuur Pühajärve pargipoolsel kaldal.

Ekstreemsemaks jalutuskäiguks sobilik ringikujuline matkarada ajaloolisel Postiteel algab Voorepalu lõkkekoha vastast teiselt poolt maanteed ja kulgeb äärmiselt vaheldusrikkal, järskude tõusude ja langustega maastikul. Rajal on tähistatud Ristimänd ja veel mitmeid pärimustega seotud põnevad paigad. Mineviku sündmusi ja rahvapärimusi tutvustavad rajal infoalused ning raja kõrgeimas punktis, Põrgulael, on puhkamiseks laud ja pingid. Voorepalu lõkkekohas on võimalik teha lõket, grillida, telkida ja ööbida puukuuri lakas. Tee ääres on parkimistasku 2-le autole.

Hinni kanjon asub Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis ning on omalaadne kanjoniorg kogu Eestis. Hinni kanjon on lõikunud devoni ajastu liivakivisse. Ta on 15-20 m sügavune ja 300 m pikkune järskude nõlvadega sälkorg, mille põhjas voolab kiirevooluline Enni oja. Hinni kanjoni külastamisel tasub arvestada sellega, et siin saab kogeda tõelist looduse võimu: liivakivi lõikab end läbi maastiku, sügavale põiksuunda, nõlvad kerkivad ümberringi – see on Eestis haruldane ja visuaalselt mõjuv paik. Rada oru põhjas kulgeb oja kõrval. Enni oja voolab kiiresti ja lisab seiklusele vesiheli ning värsket õhku. Veelgi enam, paljandites võib märgata uurdeid, väiksemaid koobastikke ja varjulisemaid sise­lõikeid, mis loovad müstilise tunde. Looduskaitse seisukohast on oluline, et see paik paikneb sihtkaitsevööndis.Kasulik teada: objektil puudub lisavalgustus, seega sobiks külastuseks eelkõige päevane aeg. Kuna Hinni Kanjon asub osaliselt eramaadel, siis koertega käimine ei ole lubatud!