Väike Munamägi

Pühajärv oma maalilise käärulise kaldajoone ning nelja saarega on Otepää Looduspargi suurim järv. Pühajärve põhjatipus asub suvitusrand rannahoone, palliplatside, laste mänguväljaku, puhkekohtade, kohviku ja paadisadamaga. Lõunatipus asub Kooliranna puhkeala ja sealt saab alguse ainult Valgamaal looklev Väike Emajõgi. Pühajärve pargist saab alguse Murrumetsa matkarada ning ümber järve kulgeb 12 km pikkune Pühajärve matkarada, mis möödub Poslovitsa rannakäärus ka järve kuulsaimast allikast - Armuallikast. Talvisel ajal on sobivate ilmaoludega tehakse matkamiseks järvele jäärada ja Pühajärve rannas taliujula.Pühajärv on andnud rohkesti inspiratsiooni kirjanikele ja kunstnikele. Siin on suvitanud näiteks Fridebert Tuglas ja Eino Leino. Konrad Mäe Pühajärve maalide kohta leiab infostendi järve kaldalt GMP Pühajärve restorani juurest. 1991. aastal külastas Otepääd ja õnnistas järve dalai laama Tendzin Gjatso ning seda visiiti tähistab puuskulptuur Pühajärve pargipoolsel kaldal.

Tõrva Vanamõisa järv on populaarne suvituskoht nii kohalike kui kaugemalt tulnute seas. Järv asub linna servas Tõrva Veemõnula vahetus läheduses. Vanamõisa järve ääres asub Baltimaade kõrgeim hüppetorn, Tõrva Lõvitorn. See on rajatud legendaarse Tõrva Vanamõisa hüppetorni asemele, pakkudes külastajatele turvalist ja elamusterohket võimalust suvisteks veemõnudeks. Tornil on viis korrust, igal korrusel hüppeplatvorm järve. Viimase platvormi kõrgus veepinnast on 11 meetrit, kogu torni kõrgus koos valgustimastidega ulatub 14 meetrini. Lisaks pikale liivaäärele on rannas laudtee ja pallimänguplatsid. Suvehooajal valvab rannas rannavalve kella 11-st kuni 19-ni. Rannavalvurilt on võimalik laenutada võrkpalli, sulgpalli komplekti, indica palli ja spikeballi komplekti. Olemas on riidekabiinid ja WC-d. Hea teada: auto saab parkida Tõrva Gümnaasiumi parklasse ja sealt on järveni lühike jalutuskäik. Tule naudi suve ja veemõnusid Lõuna-Eestis!

Rebäse 7 kilomeetri pikkune maastikurada asub Karula rahvuspargis. Rada kulgeb vanadel talumaastikel, möödudes ümbruskonna vanimast talukohast ning noorema rauaaja asustusjälgedega Linnamäest. Matkaja saab ronida kohalikule Araratile, näha raudkülma veega Raudjärve ning imetleda Karula kõrgustiku üht suurimat uhtorgu.Raja läbimine on mugavam toekamate jalanõudega, vihmase ilmaga võib rada olla kohati porine ning laudteed libedad. Rada läbib karjakopleid, võite kohtuda uudishimulike, kuid reeglina sõbralike lihaveistega. Ettevaatlik tasub olla karjaaedade ligiduses, kuna nende võib sees olla elekter!

Eestimaa lõunatipu looduse õpperaja pikkuseks on 4,8 km ja selle jalgsi läbimiseks kulub kaks kuni kolm tundi. Lõunatipu looduse õpperada algab Naha talu suure, neljameetrise ümbermõõduga tamme alt ning hakkab kulgema riigipiiri vahetus läheduses, mistõttu peab kindlasti kaasas olema isikut tõendav dokument.Peetri jõe kaldal on lõkkekoht. Huvitav teada: päris Eestimaa lõunatipus jalga maha panna ei saagi, sest geograafiliselt täpne Eesti Vabariigi lõunatipp asub maismaal tähistatud kohast viis sammu eemal, otse keset Peetri jõge.

Laari lõkkekoha parklast saab alguse 3 km pikkune ringikujuline metsanduslik õpperada, mis sobib rahulikuks jalutuskäiguks nii lõkkekohas puhkajale, loodusnautlejale kui lemmikloomaga jalutajale. Rada on väga eripalgeline - kulgeb mööda metsateid ja -radu läbi valgusküllaste männikute, salapärase kuusiku ja pilkupüüdva kaasiku, üle Lambiniidu ja -kraavi, mille ületamiseks on rajatud puidust sillakesed. Rada on tähistatud suunaviitadega ja punast värvi täppidega puudel, rajal olevad infotahvlid tutvustavad ümbritsevat loodust ning erinevaid metsamajandamise viise.

Haldjarada ehk Vitipalu seikluste rada pakub muinasjutulist elamust nii lastele kui ka täiskasvanutele. Rada viib sind Elva seene- ja marjametsade vahele, kus ootab Nõiasaar koos armsa "Väikese Nõia" maja, vahvate puukujude ning keset metsa rajatud madalseiklusrajaga, mis sobivad suurepäraselt lastele ja lastega peredele vahvaks ajaveetmiseks looduses. Osaliselt lapsevanriga läbitav 1,4 km pikkune rada ristub Elva jõe ürgoru matkarajaga, tutvustab Elva mitmekesist maastikku. Rada algab ja lõpeb RMK Jõeharu piknikuplatsil ja telkimiskohas, kus asuvad mitmed grillresi ja lõkkekohaga varjualused.

Kui loodus lubab, rajame Pühajärvele Eesti pikima, üle kogu järve kaldajoont kopeeriva 10km pikkuse jäämatkaraja.Lisaks hooldame 2,5 ja 6km pikkuseid varasemate tagasipööretega rajaringe.Rajal saab matkata enamasti tõukekelkude, olude soosimisel matkauiskude ja külmast krudisevates tingimustes ka FAT-tõukeratastega. Raja kõrvale libistame talve edenedes klassikasuusajälje matkasuusatajatele.Loodusturism.ee korraldab giidide ja instruktorite toel 2-3h kestvaid matkasid ning Pühajärve matkabaas laenutab inventari omapäi seiklejaile.Kui jäärada pole võimalik luua, kolime tegevused lumeradadele.

Ümber Pühajärve kulgev ringikujuline matkarada algab Otepää Looduspargi keskuse juurest ja viib avastusretkele Eesti ühe omapärasema ja kaunima järve lähiümbrusesse. 12-14 km pikkuse raja (sõltuvalt sellest palju haake teha) läbimiseks kulub keskmiselt 3-6 tundi. Osa rajast on metsateedel, osa kulgeb mööda Pühajärve-Kääriku liikumisrada, Otepää-Kääriku maantee kõrval.Rada sobib läbimiseks nii jalgsi kui ka rattaga, kuid rattaga sõitjail tuleks arvestada sellega, et kohati tuleb jalgratast käekõrval lükata. Matkarajale jäävad ka Angunina, Kiigemäe ja Kooliranna lõkkekohad kus on lubatud nii telkimine kui tule tegemine. Lõkkekohtades on ka kuivkäimlad.