Pühajärve jäärada

Verijärve matkaraja 9 infotahvlit tutvustavad taimi, puid-põõsaid,linde ja loomi. Kitsas rada kulgeb järve kallastel ja parkmetsas. Rajal on suunavad viidad, 2 lõkkekohta koos grillimisrestide ja pinkidega. Parklas on Võrumaa kaitsealade ning matkaradade kaardid.Verijärvega on seotud legendid. Nime olla järv saanud ammusel ajal, kui orjadele jagati ihunuhtlust järve kaldal asuvas keldris ning veri järve vee punaseks värvis. Teine lugu jutustab kurjast Kasaritsa mõisnikust, kelle kutsar kord öise kojusõidu ajal koos tõlla ja tukkuva härraga kõrgelt kaldapealselt alla järve lasi veereda.

Kiidjärve looduskeskus asub maalilise Ahja jõe kaldal Kiidjärve külas, kunagises mõisa sepikojas mis aegade jooksul on olnud ka nii pood kui postipunkt. Seal püütakse nii noori kui ka vanemaid külastajaid juhatada piirkonna kauni maastiku loodusharulduste juurde nii, et mets ja loodus ise avaksid oma saladused huvitundvale tähelepanelikule vaatlejale. Looduskeskuses on teabematerjalid ja info Kiidjärve-Kooraste, teiste RMK puhkealade ning muude erinevate vaatamisväärsuste kohta. Huvilised saavad uudistada väljapanekuid ja näitusi ning vaadata loodusfilme. Ettevõtted ja seltsid on oodatud keskusesse korraldama nõupidamisi jm üritusi, mille vahepausi aitame soovi korral täita retkega metsas või rabas. Matkateelisel on võimalik keskuses puhata, laadida telefoni ning nautida tsivilisatsiooni hüvesid.Vahetus läheduses asuvad kuulsad taevaskojad, Kiidjärve Kuklaste kuningriik ning maaliline Valgesoo raba.

Vaikne järv on kaunis metsajärv, mis võlub külastajaid igal aastaajal oma lummava looduse ja rahu poolest. Järv on olnud ka tuntud luuletaja Jaan Kärneri jaoks inspiratsiooniallikaks, kes sageli külastas seda paika oma loomingu jaoks.See on ideaalne koht puhkajatele, kes eelistavad vähem rahvastatud kohti ja soovivad saada hingekosutavat elamust.Vaikne järv sobib suurepäraselt ujumiseks, vesi on puhas ja meeldivalt soe. Ujumine ning talvisel ajal talisuplus on omal vastutusel! Vette ja veest välja pääseb ohutult ainult purde pealt! Ala ilmestavad Väikese Väeraja puuskulptuurid.

Hinni kanjon asub Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis ning on omalaadne kanjoniorg kogu Eestis. Hinni kanjon on lõikunud devoni ajastu liivakivisse. Ta on 15-20 m sügavune ja 300 m pikkune järskude nõlvadega sälkorg, mille põhjas voolab kiirevooluline Enni oja. Hinni kanjoni külastamisel tasub arvestada sellega, et siin saab kogeda tõelist looduse võimu: liivakivi lõikab end läbi maastiku, sügavale põiksuunda, nõlvad kerkivad ümberringi – see on Eestis haruldane ja visuaalselt mõjuv paik. Rada oru põhjas kulgeb oja kõrval. Enni oja voolab kiiresti ja lisab seiklusele vesiheli ning värsket õhku. Veelgi enam, paljandites võib märgata uurdeid, väiksemaid koobastikke ja varjulisemaid sise­lõikeid, mis loovad müstilise tunde. Looduskaitse seisukohast on oluline, et see paik paikneb sihtkaitsevööndis.Kasulik teada: objektil puudub lisavalgustus, seega sobiks külastuseks eelkõige päevane aeg. Kuna Hinni Kanjon asub osaliselt eramaadel, siis koertega käimine ei ole lubatud!

Osaliselt laudteel kulgev Mustjärve matkarada lookleb Võrtsjärve lähedal rabamännikus ning sobib loodusehuvilistele tõelise metsakogemuse nautimiseks, pakkudes jalutajale hingematvaid vaateid ja võimalust kuulata rahustavat metsakohinat. Järv ise on suur (23 ha), mudase põhjaga ja hästi madalaveeline. Mustjärve sügavus on 1 m, mistõttu ei sobi see ujumiseks. Kaunis loodus pole Mustjärve rajal ainus võlu - matka teevad erilisemaks rabametsas kasvavad metsamarjad nagu mustikad ja pohlad, pakkudes matkajale ka väikest maitseelamust. Lähedal asuv Järvemuuseum pakub võimalust tutvuda suurejoonelise mageveekalade kollektsiooniga ning tutvuda erinevate interaktiivsete mängudega. Tule naudi Elva ja Võrtsjärve põlisloodust!

Kisejärve matkarada kulgeb läbi samanimelise maastikukaitseala Lõuna-Eesti südames. Umbes 6 kilomeetrine teekond viib mööda endiseid hobuteid ja sooservi, avades matkaja ees vaheldusrikka maastiku – järvede sillerdus, samblased metsad ja kohati udune soo loovad ainulaadse atmosfääri. Kisejärve ümbrus on tuntud oma järvederikkuse ja liigirikka ökosüsteemi poolest. Siin saab näha väärtuslikke metsa- ja sookooslusi ning tähelepanelikul vaatlejal võib silma jääda ka kobraste töö jälgi. Tee on valdavalt looduslik ja kohati niiske, seetõttu soovitatakse kanda veekindlaid jalatseid. Raja keskel ootab puhkeala, kus on võimalik pidada piknikku, teha lõket või telkida.

Setomaal, Pikalombi matkaradadel, on kaks võimalikku alguspunkti: Värska Veekeskuse parkla või Värska Sanatooriumi Värska lahe äärne külg. Radade pikkused on 3,8 ja 9,1 km. Loodusrajad on läbitavad sügisel, kevadel ja suvel nii jalgsi kui jalgrattaga. Talvel on soodes sobivaks matkavahendiks räätsad. Rada on tähistatud infotahvlite ja nummerdatud viitadega. Hea teada: kokku on rajal 11 rajapunkti. Punktis nr. 6 kauni Saarõpää järve ääres on võimalik ujuda, teha lõket ja pikemalt peatuda-puhata.

Karula Rahvuspark Võrumaa ja Valgamaa piiril on Eesti väikseim rahvuspark. Selle teeb eriliseks just siinne kupliline maastik aga ka hõre asustus ning tihedad metsamassiivid. Ähijärvel paikneva külastuskeskuse lähedal asub just pere pisematele mõeldud loodusrada-mänguväljak. Rajal on liumägi, vaatetorn, kiiged, liivakast, köiskarussell ja ka võimalus õppida. Kuidas märgata rändkive ja kivimeid, eristada okaspuid lehtpuudest ning märgata ümbruses elavid linnuliike, mulla olemust või loomade tegevusjälgi.