Pühajärve jäärada

Pähni 3 km pikkune metsarada algab ja lõpeb Pähni Looduskeskuse juures. Raja alguses on infotahvel raja kaardi ning tutvustava tekstiga, edasi tuleb jälgida suunaviitasid. Metsarajal on 15 huvipunkti, mis tutvustavad erinevaid metsatüüpe, puuliike, pärandkultuuri objekte ja loomade tegevuse jälgi. Olemas ka lõkkekoht ning varjualused (4), kus saab jalgu puhata. Osaliselt on rajal laudtee (200 m).

Helme koopad - kõige uhkemad Eesti ala omaaegsetest grottidest on näha Helme mõisapargis. Lossivaremeist põhja pool paiknevates koobastes paljandub umbes 3 m ulatuses valge Burtnieki lademe liivakivi. Mõned kuulsad koopad on kinni varisenud. Kunagi koosnes koobastik seitsmest käikudega ühendatud ruumist, suurim neist oli Moosese kirik. Koopad on allikate uuristatud, hiljem on inimesed neid laiendanud ja kasutanud pelgupaigana. Hea teada: Helme koopaid on vanarahva seas ka Põrguks kutsutud. Koopaid on olnud vanade eestlaste pelgupaigad sõdade ajal.

Emajõe ja Anne kanali vahelt Turu silla juurest saab alguse 4 km pikkune Emajõe kallasrada, mis kulgeb Natura2000 kaitsealal ja pakub oma teel avaraid vaateid Anne kanalile, Emajõele, laeva- ja paadiliiklusele ning Karlova sadamale.Matkarajal on teabetahvleid, jõeäärseid piknikukohti ja mitmeid purdeid ning võib kohata ka harrastuskalamehi. Kevadel võib kallarada olla vesine ning võimaldab imetleda üleujutatud luhta. Raja lõppedes võib sama teed tagasi minna. Teine võimalus on keerata vasakule kruusateele, mis viib Ihaste kergliiklusteeni.

Kekkose matkarada on aastaringselt kasutatav - suvel jalgsimatkajaile, harrastus- ning tippsportlastele ja ratturitele, talvel suusatajatele. Omapärase nime on rada saanud endise Soome presidendi U.K. Kekkose Kääriku visiidi auks. 15 km pikkune rada algab Kääriku suusastaadionilt ja läbib üles-alla kulgedes looduslikult kauneid paiku, sealhulgas Harimäge. Harimägi on üks Otepää kõrgustiku suuremaid lavamägesid - 211,3 m ü.m.p. Kekkose raja äärde jääb 26 m kõrgune puidust Harimäe vaatetorn. Kel energiat rohkem, saab teha täiendava 5 km pikkuse ringi Harimäel.

Murrumetsa matkarada algab Pühajärve mõisapargist ja kulgeb ringi kujuliselt läbi Murrumetsa algusesse tagasi. 3,5 km pikkuse raja läbimiseks kulub umbes 1-1,5 tundi. Rajal saab infotahvlitelt lugeda Otepää metsade ja kultuurmaastike kohta ning õppida tundma siinseid taimi, loomi ja linde. Osa rajast kulgeb piki järve äärt, kus märjematesse kohtadesse on rajatud laudteed ning sillad.Rajale jääb iidne Pühajärve sõjatamm ning Murrumetsa tammikus on mälestuskivi 1841. a. toimunud Pühajärve sõja tähistamiseks (skulptor Lembit Paluteder). Raja äärde jääb ka 2 RMK puhke- ja lõkkekohta.

Seda 450 m pikkust matkarada võib pidada eraldi vaatamisväärsuseks, kuna rajal on näha Rõuge ürgorgu suubuv lühike sälkorg - tsori, mille järskudel nõlvadel paljandub paekivi. Toomingate õitsemise ajal rõkkab org ööbikute laulust - sellest ka oru nimi. Rada kulgeb mööda treppe ja purdeid.Rada saab alguse Rõuge muinasasula juurest.Hea teada: Rõuges Pesapuu vaatetorni juures asuv Ööbikuoru keskus ja Pesapuu kohvik on avatud suvekuudel (juuni, juuli,august).

Emajõe õpperada asub lühikese autosõidu kaugusel Tartu linnast ning matkarada pakub elamust matkajatele ja loodussõpradele. Emajõe kallastel looklev ringikujuline õpperada viib sind rohelusse. Raja ääres olevad infotahvlid pakuvad teadmisi kohaliku taimestiku, loomastiku ja jõe tähtsuse kohta Eesti looduses. Rada on hästi hooldatud ja kergesti ligipääsetav ning sobib kõigile. Matkarajal on puhkekohad, telkimisvõimalus ning luhavaatlusplatvorm. Esimesed 700 meetrit laudteest on 1,2 m laiused ja sobivad ka lapsevankriga või ratastooliga liiklejatele. Tule avasta Emajõe õpperaja rahu ja võlu!

Eestimaa lõunatipu looduse õpperaja pikkuseks on 4,8 km ja selle jalgsi läbimiseks kulub kaks kuni kolm tundi. Lõunatipu looduse õpperada algab Naha talu suure, neljameetrise ümbermõõduga tamme alt ning hakkab kulgema riigipiiri vahetus läheduses, mistõttu peab kindlasti kaasas olema isikut tõendav dokument.Peetri jõe kaldal on lõkkekoht. Huvitav teada: päris Eestimaa lõunatipus jalga maha panna ei saagi, sest geograafiliselt täpne Eesti Vabariigi lõunatipp asub maismaal tähistatud kohast viis sammu eemal, otse keset Peetri jõge.