Viti järve matkarada ja vaatetorn

Ümber Pühajärve kulgev ringikujuline matkarada algab Otepää Looduspargi keskuse juurest ja viib avastusretkele Eesti ühe omapärasema ja kaunima järve lähiümbrusesse. 12-14 km pikkuse raja (sõltuvalt sellest palju haake teha) läbimiseks kulub keskmiselt 3-6 tundi. Osa rajast on metsateedel, osa kulgeb mööda Pühajärve-Kääriku liikumisrada, Otepää-Kääriku maantee kõrval.Rada sobib läbimiseks nii jalgsi kui ka rattaga, kuid rattaga sõitjail tuleks arvestada sellega, et kohati tuleb jalgratast käekõrval lükata. Matkarajale jäävad ka Angunina, Kiigemäe ja Kooliranna lõkkekohad kus on lubatud nii telkimine kui tule tegemine. Lõkkekohtades on ka kuivkäimlad.

Mööda metsasisest kruusateed kulgev matkarada tutvustab sipelgate elu. Liigutakse vaid mööda kruusateed, mille ääres on teabetahvlid ja sipelgapesade juures vastavad sildid-viidad. Rada võib läbida ka sõidukiga.3,6 km pikkune rada algab tee ääres oleva infotahvli juurest.Matkarada asub Padakõrve looduskaitsealal, mille olulisemad väärtused on Eesti üks võimsaim laanekuklaste asurkond, mitmekesised metsakooslused ning mitmekülgne maastik. Kaitseala eesmärk on laanekuklaste asurkonna, teiste kaitsealuste liikide ja nende elupaikade, metsakoosluste ning Kärgandi mõhnastiku kaitse.

100 km pikkune veematkarada kulgeb Võhandu jõel ning on kasutatav aastaringselt jäävabal ajal. Veematkarada algab Võru linnast, Tamula järvelt ning lõppeb Põlvamaal Võõpsu külas ning on 100 km pikk. Võhandu jõgi on ääristatud järskude metsaste kallastega ja arvukate püstloodsete liivakivipaljanditega. Kaljuseintes ja lisaorgudes on mitmeid allikaid ja allikakoopaid. Igal aastal aprill kolmandal nädalavahetusel toimub Võhandu jõel Võhandu maraton, see on võimas aerutamise sündmusi kus elamus on garanteeritud! Meilt saad soovi korral laenutada varustust veematkaraja läbimiseks.

Tõrvandu 3 km pikkune metsaõpperada saab alguse Pähni loodusmaja lähedalt, 400 meetri kaugusel läänes asuvalt teeristilt. Tähistatud ja kirjeldatud matkarada on mõeldud kõigile metsast ja matkamisest huvitatuile. Rajal asuvad lõkkeplatsid, telkimisala ning varjualused. Hea teada: Raja 25 vaatluspunkti on läbitavad ka autoga.

Hinni kanjon asub Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis ning on omalaadne kanjoniorg kogu Eestis. Hinni kanjon on lõikunud devoni ajastu liivakivisse. Ta on 15-20 m sügavune ja 300 m pikkune järskude nõlvadega sälkorg, mille põhjas voolab kiirevooluline Enni oja. Hinni kanjoni külastamisel tasub arvestada sellega, et siin saab kogeda tõelist looduse võimu: liivakivi lõikab end läbi maastiku, sügavale põiksuunda, nõlvad kerkivad ümberringi – see on Eestis haruldane ja visuaalselt mõjuv paik. Rada oru põhjas kulgeb oja kõrval. Enni oja voolab kiiresti ja lisab seiklusele vesiheli ning värsket õhku. Veelgi enam, paljandites võib märgata uurdeid, väiksemaid koobastikke ja varjulisemaid sise­lõikeid, mis loovad müstilise tunde. Looduskaitse seisukohast on oluline, et see paik paikneb sihtkaitsevööndis.Kasulik teada: objektil puudub lisavalgustus, seega sobiks külastuseks eelkõige päevane aeg. Kuna Hinni Kanjon asub osaliselt eramaadel, siis koertega käimine ei ole lubatud!

Lõuna-Eestis seigelded tule koos perega jalutama ka Ahja jõe ürgorus asuvasse Taevaskoja matkarajale. Raja algus on Taevaskodade parklast ja kulgeb ringselt Ahja jõe mõlemal kaldal, kus pilku püüavad Väikese ja Suure Taevaskoja paljandid, allikakoopad ja maalilised vaated. Matkaraja alguses on infostend raja ja puhkeala kaardiga ning rajal suunavad viidad eesti, inglise ja vene keeles. Ratastooliga ning lapsevankriga külastajatel on võimalik Suure Taevaskojani liikuda mööda alternatiivrada. Suvisel ajal tasub aega planeerida ka sõiduks Saesaare paisjärvel. Hea teada: tegemist on muinaseestlaste iidse pühapaigaga ja Taevaskojas ringi liikudes võib näha lendamas jäälindu.

Väikese ehk Otepää Munamäe absoluutne kõrgus on 207,5 m ja Suusakeskusena tuntud mäe otsas on ka vaatetornina kasutatav mobiilimast. Otepäält 2,5 km kaugusel asuva Väikese Munamäe tippu ronimise vaev tasub igal juhul - selge ilmaga ulatub sealt vaade isegi üle 50 km. Munaka lahtiolekuaegadel saab tippu tõusmiseks kasutada suusalifti. Matkata soovijatele läheb aga piki kirdenõlva üles rada, kust samuti huvitavaid peatuspaiku leiab. Väikese Munamäe kirdenõlval (Otepää suunas) on allikas, mida ammustest aegadest peetakse Väikese Emajõe alguseks ning mida seetõttu kutsutakse ka Emajõe lätteks. Esimese tasandiku servas asuv rändrahn (Munamäe kivi) on Lõuna-Eesti üks suurimaid. Rahvasuus leviva muistendi kohaselt lennutanud selle siia Kalevipoeg ning seetõttu tuntakse seda ka Kalevipoja kivina. Vaata ka 360° aeropanoraami / aerofotot (autor Joel Tammet).

Metsanduslik õpperada algab Luua Metsanduskooli puukool-arboreetumi eest. Seal saate suurelt infotahvlilt tutvuda rajakaardiga ja tõmmata enda telefoni QR-koodi, mis hõlbustab raja läbimist. Kui te QR koodi ei soovi, siis kogu rada on tähistatud ka värvimärkide ja viitadega, jälgige neid. Luua metsanduslik õpperada on 5,2 km pikk ja sellel on 22 infotahvlitega punkti, mis tutvustavad erinevaid metsakooslusi, taimi ja puid. Rajal on ka kohti, kus saab istuda, jalgu puhata või piknikut pidada.Riietus ja jalanõud valige vastavalt ilmale, sest märjal perioodil võib rajal olla vesisemaid kohti.