Emajõe kallasrada

Misso aleviku serval olev Pullijärv sobib kenasti väikeseks ajaveetmiseks. Kui suplusilma pole või sulistamisest isu täis, võib teha retke ümber järve: 3,6 kilomeetri pikkune matkarada on kogu perele just paraja pikkusega. Rajal on veidi ka reljeefi: kõrgeima koha pealt tegid kohalikud poisid vanasti talviti otse järvele suusahüppeid. Rada algab ja lõpeb järve põhjakaldal asuva RMK Pullijärve metsamaja juures. Kevadel ja sügisel võib rada olla kohati märg.

Piusa jõe ürgoru matkarada kulgeb Vastseliina linnusevaremete juurest Lindorani või vastupidi. Alguses lookleb rada rahulikult läbi Vana-Vastseliina mõisapargi Piusa jõe äärsetele niitudele, raja teisel poolel muutub teekond metsikumaks ja kohati on kõrguste vahed päris suured. Teele jäävad veskikohad, üksikud talud ning arvukad liivakivipaljandid (müürid). Neist kõrgeim, sh ka Eesti kõrgeim on Härma Mäemine ehk Keldri müür: 43 m kõrgune ja 150 meetri pikkune liivakivisein.Telkimine ja lõkkekoht Härma Alumise müüri juures. Objektil puudub lisavalgustus, matkamiseks sobib eelkõige päevane aeg.

Ürglooduse objektiks tunnistatud Armuallikas ehk Veriläte asub Otepää Looduspargis, Pühajärve matkarajal, Poslovitsa ranna käärus. Rahvapärimuste järgi saanud allikas nime vee võlutoimest: jaaniööl hõbepeekrist jooduna pidavat allika vesi looma suure ja püsiva armastuse. Peale selle vaigistavat siinne vesi veel valusid ja tervendavat haigeid.Otepää looduspark on Eesti üks suuremaid maastikukaitsealasid (222 ruutkilomeetrit). Kaitseala südames on maaliline Pühajärv (290 ha), mida peetakse Eesti üheks kaunimaks järveks. Pühajärve ja selle ümbrusega saab tutvuda järve ümber kulgeval matkarajal.

Vahetult Lätimaa piiri ääres asuval Paganamaal on kolm erinevat matkarada pikkusega 3,8 km, 4,3 km ja 4,7 km. Lisaks on seal vaatetorn. Kõik rajad algavad Paganamaa lõkkekohast, kust võib nautida tornist avanevat kaunist vaadet Paganamaa loodusele. Radadel näed ürgmetsailmelist segametsa ja vana kaasikut, teele jäävad Kikkajärv ja Suur-Mudajärv.Matkaradade alguses on ka puhkekoht, mis on hea lõkketegemise, telkimise, laagripidamise paik.

Matkarada algab Kütioru puhkekeskuse lähedal olevast parklast. Rada on vaheldusrikas, maastik küllaltki järsk ja raske, seetõttu tuleks raja läbimiseks varuda neli-viis tundi. Rajal saab matkaja parima ülevaate Eesti suurimast ja võimsamast ürgorust – Kütiorust, tutvub vanade veskikohtade ja teiste pärandkultuuriobjektidega. Kütioru nõlvadel metsas on enam kui sajandivanuseid kuusikuid ning haruldaselt jämedad ja kõrged haavapuud. Raja alguspunkti lähedal on olemas grillimisrestiga varustatud lõkkekoht. Hea teada: Osaliselt kulgeb rada läbi eravalduste, kus koerad on piiramata territooriumil.

Elva ürgoru matkarada on vahelduva maastikuga Elva maastikukaitsealal asuv 15.5 km pikkune rada neile, kes soovivad matkata mitu päeva. Rajal kohtab erinevaid metsamaastikke, liivakivipaljandit, imelisi metsajärvi, Viti vaatetorni, pokusid, lamminiitu, kaevikuid, kopraid ning sipelgate kuningriiki. Rajale jäävad ka Nõiamaja ja Seikluste rada. Ürgoru rada algab ja lõpeb Tartumaa Tervisespordikeskuse juures. Matkaraja skeem koos telkimis- ja lõkkeplatsidega (sh Illi telkimisala). Rajal olevad mustad või kollased numbrid näitavad läbitud kilomeetreid.Palun hoia loodust!

Otepää lähistel Pühajärvel kõrguva iidse, ligi 400-aastase tamme ümbermõõdu mõõtmiseks pead kaasa võtma suurema seltskonna! Nimelt on selle põlispuu tüve ümbermõõt 6,6 meetrit.Sõjatammeks kutsutakse seda põlispuud kui ajalooliste sündmuste tunnistajat. Nimelt keeldunud 1841.aasta sügisel Pühajärve mõisa talupojad mõisategu tegemast ja vastuhakkajaid karistatud tamme naabruses. Pühajärve sõda oli Eesti üks esimesi talurahva vastuhakke mõisnikele ning selle mälestuseks on siia samasse lähedale ka istutatud tammik kus ülestõusu 130-aastapäeval püsitati mälestuskivi. Tänaseks on tamme ümber kaunis parkmets jalutusradadega ning kuigi iidne puu pole enam oma täies hiilguses, seisab ta siin oma väärika lõpuni meenutades möödunud aegu. Vaata ka 360° aeropanoraami / aerofotot (autor Joel Tammet).

Setomaal, Värskas on erinevaid võimalusi looduses liikumiseks. Pikalombi matkaradadel on kaks võimalikku alguspunkti: Värska Veekeskuse parkla või Värska Sanatooriumi Värska lahe äärne külg. Rada saab läbida samuti kahes pikkuses. Lühem rada on 3,8 km ja pikem 9,1 km. Vahelduval loodusmaastikul kulgev rada on tähistatud infotahvlite ja nummerdatud viitadega. Raja äärest leiab ka mitmeid istumiskohti pikniku pidamiseks, Pikalombi vaatetornist on näha nii rabamaastikku, piiriposte kui teisele poole piiri jäävat Kulje kiriku torni. Loodusrajad on läbitavad sügisel, kevadel ja suvel nii jalgsi kui jalgrattaga. Talvel on soodes sobivaks matkavahendiks räätsad.