Pühajärve Sõjatamm

Ürglooduse objektiks tunnistatud Armuallikas ehk Veriläte asub Otepää Looduspargis, Pühajärve matkarajal, Poslovitsa ranna käärus. Rahvapärimuste järgi saanud allikas nime vee võlutoimest: jaaniööl hõbepeekrist jooduna pidavat allika vesi looma suure ja püsiva armastuse. Peale selle vaigistavat siinne vesi veel valusid ja tervendavat haigeid.Otepää looduspark on Eesti üks suuremaid maastikukaitsealasid (222 ruutkilomeetrit). Kaitseala südames on maaliline Pühajärv (290 ha), mida peetakse Eesti üheks kaunimaks järveks. Pühajärve ja selle ümbrusega saab tutvuda järve ümber kulgeval matkarajal.

Tõrvandu 3 km pikkune metsaõpperada saab alguse Pähni loodusmaja lähedalt, 400 meetri kaugusel läänes asuvalt teeristilt. Tähistatud ja kirjeldatud matkarada on mõeldud kõigile metsast ja matkamisest huvitatuile. Rajal asuvad lõkkeplatsid, telkimisala ning varjualused. Hea teada: Raja 25 vaatluspunkti on läbitavad ka autoga.

Tellingumäe uuest, maapinnast 25 meetri kõrgusel asuvast vaatetornist avaneb imeline vaade käänulise Mustjõe luhtadele ja Lõuna-Eestile omasele kuppelmaastikule. Taamal paistab juba Lätimaa, sest siinsamas läheduses ühineb Mustjõgi Eesti-Läti piirijõeks oleva Koiva (Gauja) jõega. Tellingumäe vaatetorn on suurepärane paik looduse ja lindude vaatlemiseks ning siin kandis on kohatud ka mitmeid haruldasi linnuliike. Torni juures asub RMK telkimisvõimalusega lõkkekoht kust saab suunduda erineva pikkusega viidastatud jalgratta- ja matkaradadele (nt. Koiva pärandkultuurirada ja Koiva rattarada).

Võru kesklinna park on paik, kus ajalugu ja tänapäev kohtuvad harmooniliselt. Võru südalinna puithoonestusega kvartal hävis Teise maailmasõja ajal. Avatud platsi asemele rajati 1960. aastatel park, mis rekonstrueeriti ja kaasajastati 2005. aastal. Autoriteks on maastikuarhitektid Ülle ja Urmas Grišakov. Omapärase veeskulptuuri „Tõusev kalju” autoriks on Liina Stratskas. Tänapäeval on park üks Võru elavamaid paiku – roheline hingamisala, kus kohtuvad kultuur, loodus ja linnamelu. Vanade puude varjus kulgevad jalutusteed, avarad murualad kutsuvad piknikule ning laste rõõmuks on rajatud mänguväljak. Pargis on laste mänguväljak ja siin korraldatakse linlastele mitmesuguseid üritusi. Suveõhtutel täidab õhku melu, sügisel saab siin nautida rahu ja kuldset lehemängu. Vaid mõne sammu kaugusel asuvad Tamula järve promenaad, kohvikud ja käsitööpoodide read.

Ausamba park on Räpina paisjärve idakaldal asuv linna ajalooline esindusväljak, mis ühendab endas uue ja olemasoleva, austades ajaloolisi väärtusi ning pakkudes kaasaegseid funktsioone ja disaini. Poolvarjuline park võimaldab jalutajatel jalga puhata ja järvevaateid nautida ja ümbritsev konteinerhaljastus pakub silmailu varakevadest hilissügiseni. Avarat esindusväljakut kasutatakse mitmeteks linnale olulisteks sündmusteks. Pargi teeb atraktiivseks asukoht Räpina paisjärve kaldal, liigirikkus ja muljetavaldav paplipuiestee, mis viib linna avalikku ujumiskohta.Võimalik on tutvuda virtuaaltuuriga.

Seda 450 m pikkust matkarada võib pidada eraldi vaatamisväärsuseks, kuna rajal on näha Rõuge ürgorgu suubuv lühike sälkorg - tsori, mille järskudel nõlvadel paljandub paekivi. Toomingate õitsemise ajal rõkkab org ööbikute laulust - sellest ka oru nimi. Rada kulgeb mööda treppe ja purdeid.Rada saab alguse Rõuge muinasasula juurest.Hea teada: Rõuges Pesapuu vaatetorni juures asuv Ööbikuoru keskus ja Pesapuu kohvik on avatud suvekuudel (juuni, juuli,august).

Emajõe pikki looklevaid kaldaid ümbritsevad imeilus kõrghaljastus, alleed ning teerajad.Jalutajaid ja tervisesportlasi ootab ka Tartu Raekoja platsist mõne-minutilise jalutuskäigu kaugusel asuv Vabaduse puiestiku linnapark. Park asub Emajõe paremal kaldal, Vabaduse silla ja Kaarsilla vahel. Puiestiku arhitekt on Arnold Matteus ning seal aega veetes tasub kindlasti tutvuda mitmete kultuuriajaloolise tähtsusega objektidega nagu Armeenia ja Eesti rahva sõpruse monument, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument, Johan Laidoneri tamm, Tartu Vabadussõja mälestussammas ja Oskar Lutsu ausammas.

Elistvere õpperada on Tartu maakonnas Elistvere külas asuv õpperada. Rada on edasi-tagasi 2 km pikk ning saab alguse Elistvere loomapargist. Õpperaja lõpus ootab maagiline Elistvere järv koos vaatlustorniga, kust avaneb hea vaade nii järve ümbritsevale taimestikule kui ka rohupuhmades ringi jooksvale loomastikule. Külastajat abistavad teeäärsed teabetahvlid ning rajal on mitu vaateplatvormi. Rada on läbitav ka ratastooliga ja lapsevankriga. Õpperajale pääseb vaid loomapargi lahtiolekuaegadel. Loomapargi külastus on tasuline. - Juuni lõpuni kinni