Luua mõisa park

Ausamba park on Räpina paisjärve idakaldal asuv linna ajalooline esindusväljak, mis ühendab endas uue ja olemasoleva, austades ajaloolisi väärtusi ning pakkudes kaasaegseid funktsioone ja disaini. Poolvarjuline park võimaldab jalutajatel jalga puhata ja järvevaateid nautida ja ümbritsev konteinerhaljastus pakub silmailu varakevadest hilissügiseni. Avarat esindusväljakut kasutatakse mitmeteks linnale olulisteks sündmusteks. Pargi teeb atraktiivseks asukoht Räpina paisjärve kaldal, liigirikkus ja muljetavaldav paplipuiestee, mis viib linna avalikku ujumiskohta.Võimalik on tutvuda virtuaaltuuriga.

Ülenurme mõisapark rajati 19. sajandi II poolel koos uue peahoone ehitamisega. Hästi on säilinud nii historitsistlikus stiilis mõisa peahoone kui ka pargi kõrval asuvad kõrvalhooned, kus paikneb Eesti Põllumajandusmuuseum. Muuseumis elavad taluloomad, võimalik on ratsutada ponidega, avatud näitused. Ülenurme park on imeilus koht kogu perega jalutamiseks ja looduse nautimiseks.Pargis asetsevate infotahvlite abiga on võimalik õppida erinevaid puu- ja põõsaliike.

Otepää lähistel Pühajärvel kõrguva iidse, ligi 400-aastase tamme ümbermõõdu mõõtmiseks pead kaasa võtma suurema seltskonna! Nimelt on selle põlispuu tüve ümbermõõt 6,6 meetrit.Sõjatammeks kutsutakse seda põlispuud kui ajalooliste sündmuste tunnistajat. Nimelt keeldunud 1841.aasta sügisel Pühajärve mõisa talupojad mõisategu tegemast ja vastuhakkajaid karistatud tamme naabruses. Pühajärve sõda oli Eesti üks esimesi talurahva vastuhakke mõisnikele ning selle mälestuseks on siia samasse lähedale ka istutatud tammik kus ülestõusu 130-aastapäeval püsitati mälestuskivi. Tänaseks on tamme ümber kaunis parkmets jalutusradadega ning kuigi iidne puu pole enam oma täies hiilguses, seisab ta siin oma väärika lõpuni meenutades möödunud aegu. Vaata ka 360° aeropanoraami / aerofotot (autor Joel Tammet).

Vara vallas asub Baltikumis ainulaadne kollase nartsissi looduslik kasvuala.Kollane nartsiss metsistub harva ja Sookaldusel asuv nartsissiväli on haruldus, mis on võetud looduskaitse alla. Nartsissid pärinevad Sookalduse peremehe Singil Peebu (Peep Sibul) poolt 19. sajandi lõpus oma koduaeda istutatud Saare mõisast saadud lillesibulast.Kollast õiemerd saab nautida olenevalt kevadest, alates aprilli keskpaigast.

Vana-Vastseliinas asuva pargi rajas 1830.a Vastseliina mõisa tookordne omanik Guido Reinhold von Liphart, kes kujundas liigirikka 8 hektaril laiuva pargi. Säilinud on kõlakoda, pargis toimuvad rahvapeod. Linnuhuvilisi rõõmustavad vanades puuõõnsustes pesitsevad haruldased tiivulised. Imetleda saab Eesti kõige kiirevoolulisemat Piusa jõge.2016.a. istutati parki 25 uut puud, nendest üks ka mõisahärrade Liphartite auks.Pargist saab alguse Piusa Ürgoru 15 km pikkune matkarada.Mõisaparki pääseb Vastseliina piiskopilinnuse juurest romantilist treppi mööda alla astudes või pisut kaugemalt, maanteelt.

Rikkaliku ajalooga looduslik kõrgendik Toomemägi on üks tartlaste lemmikpaikadest, kus nautida rohelust linnast lahkumata. Siin asuvas toomkirikus saad tutvuda TÜ muuseumiga, mis annab ülevaate ülikooli aja- ja teadusloost, ning nautida vaateid tornides asuvatelt vaateplatvormidelt. Pargis jalutades ei jää märkamata Inglisild koos paarilise Kuradisillaga, monumendid ja välinäitused ning ülikooli hooned, nagu tähetorn ja vana anatoomikum. Pargis saab liikuda lapsevankriga, mudilasi ootab mänguväljak ning aktiivsemaid külastajaid välikujundusega spordipark.

Põltsamaa – sildade, parkide, rooside ja veini linn, mille südames ainulaadne Roosisaar. Põltsamaa Roosisaar on paik, kus saad nautida kaunist loodust, põnevat ajalugu ja rahulikku linnamelu üheskoos. Kunagine Kaubasaar oli enne Teist maailmasõda Põltsamaa äritegevuse süda, kuid tänaseks on sellest kujunenud üks Eesti kaunimaid avalikke roosiaedu. Sind ootab ligi 2000 õitsvat roosi, romantiline lehtla, looklevad jalutusteed ning kaunid vaated Põltsamaa jõele ja kalapääsule. Roosisaar pakub avastamisrõõmu igal aastaajal. Lisaks roosiaiale saad nautida muusikaparki, purskkaevu, amfiteatrit ja lastemänguala, mis muudavad saare meeldivaks peatuspaigaks nii perega reisijale kui ka romantilise jalutuskäigu otsijale. Õhtuhämaruses loovad valgustatud rajad ja purskkaev saarele eriti lummava meeleolu. Tule jaluta, puhka ja avasta paik, kus õitsevad nii roosid kui ka Põltsamaa lugu.

Alatskivi lossipark on Tartumaa suurim park, mille pindala on ligi 130 hektarit. 19. sajandil krahv Arved von Nolckeni kavandite järgi rajatud park ümbritseb Alatskivi lossi ja on üks paremini säilinud mõisaparke Lõuna-Eestis. Alatskivi lossi tornidest ja terrassilt avaneb vaade järvele, sillale, kirikule ja ümbritsevale maastikule. Pargi matkarada kulgeb läbi pärnade, vahtrate ja tammede ning sobib hästi jalutamiseks ja looduse nautimiseks. Pargi piires asub ka Alatskivi maastikukaitseala, mis hoiab piirkonna liigirikast taimestikku ja maastikku. Siin võib näha nii vanu pargipuistuid kui ka looduslikke järvekaldavööndeid. Puhkevõimalustest leiab pargist disc-golfi raja, mis pakub tegevust nii kohalikele kui külalistele. Külastada tasub ka Alatskivi lossi, kus asuvad infokeskus, Eduard Tubina muuseum, kunstnike ateljeed ning Alatskivi lossi restoran. Alatskivi lossipark koos maastikukaitsealaga on koht, kus ajalugu ja loodus käivad käsikäes ning kutsuvad külastajat aega maha võtma.