Luua mõisa park

Luke mõisa südameks on kaunis rohelust ja lilli täis neobarokkpark eri tasanditel terrasside, ainulaadse kujuga puude, betoonist lõvikujude ja Eeva skulptuuriga. Lisaks on pargis taastatud tiikidesüsteem, mis lisab erilise võlu. Luke Rüütlimõisa esmamainimine pärineb 1557. aastast. Tänaseks on taastatud valitsejamaja ning nukumajalik Kärnerimaja, kus asuvad infopunkt, ekspositsioon ning suveperioodil kohvik. Park on avatud aastaringselt tasuta. Tule naudi mõisapargi veevulinat ja paviljoni vaadet tiikidel ujuvatele partidele ning unusta argipäev, sukeldudes mõisaajastu romantikasse!

Põltsamaa – sildade, parkide, rooside ja veini linn, mille südames ainulaadne Roosisaar. Põltsamaa Roosisaar on paik, kus saad nautida kaunist loodust, põnevat ajalugu ja rahulikku linnamelu üheskoos. Kunagine Kaubasaar oli enne Teist maailmasõda Põltsamaa äritegevuse süda, kuid tänaseks on sellest kujunenud üks Eesti kaunimaid avalikke roosiaedu. Sind ootab ligi 2000 õitsvat roosi, romantiline lehtla, looklevad jalutusteed ning kaunid vaated Põltsamaa jõele ja kalapääsule. Roosisaar pakub avastamisrõõmu igal aastaajal. Lisaks roosiaiale saad nautida muusikaparki, purskkaevu, amfiteatrit ja lastemänguala, mis muudavad saare meeldivaks peatuspaigaks nii perega reisijale kui ka romantilise jalutuskäigu otsijale. Õhtuhämaruses loovad valgustatud rajad ja purskkaev saarele eriti lummava meeleolu. Tule jaluta, puhka ja avasta paik, kus õitsevad nii roosid kui ka Põltsamaa lugu.

Ülenurme mõisapark rajati 19. sajandi II poolel koos uue peahoone ehitamisega. Hästi on säilinud nii historitsistlikus stiilis mõisa peahoone kui ka pargi kõrval asuvad kõrvalhooned, kus paikneb Eesti Põllumajandusmuuseum. Muuseumis elavad taluloomad, võimalik on ratsutada ponidega, avatud näitused. Ülenurme park on imeilus koht kogu perega jalutamiseks ja looduse nautimiseks.Pargis asetsevate infotahvlite abiga on võimalik õppida erinevaid puu- ja põõsaliike.

Pühajärv oma maalilise käärulise kaldajoone ning nelja saarega on Otepää Looduspargi suurim järv. Pühajärve põhjatipus asub suvitusrand rannahoone, palliplatside, laste mänguväljaku, puhkekohtade, kohviku ja paadisadamaga. Lõunatipus asub Kooliranna puhkeala ja sealt saab alguse ainult Valgamaal looklev Väike Emajõgi. Pühajärve pargist saab alguse Murrumetsa matkarada ning ümber järve kulgeb 12 km pikkune Pühajärve matkarada, mis möödub Poslovitsa rannakäärus ka järve kuulsaimast allikast - Armuallikast. Talvisel ajal on sobivate ilmaoludega tehakse matkamiseks järvele jäärada ja Pühajärve rannas taliujula.Pühajärv on andnud rohkesti inspiratsiooni kirjanikele ja kunstnikele. Siin on suvitanud näiteks Fridebert Tuglas ja Eino Leino. Konrad Mäe Pühajärve maalide kohta leiab infostendi järve kaldalt GMP Pühajärve restorani juurest. 1991. aastal külastas Otepääd ja õnnistas järve dalai laama Tendzin Gjatso ning seda visiiti tähistab puuskulptuur Pühajärve pargipoolsel kaldal.

Ausamba park on Räpina paisjärve idakaldal asuv linna ajalooline esindusväljak, mis ühendab endas uue ja olemasoleva, austades ajaloolisi väärtusi ning pakkudes kaasaegseid funktsioone ja disaini. Poolvarjuline park võimaldab jalutajatel jalga puhata ja järvevaateid nautida ja ümbritsev konteinerhaljastus pakub silmailu varakevadest hilissügiseni. Avarat esindusväljakut kasutatakse mitmeteks linnale olulisteks sündmusteks. Pargi teeb atraktiivseks asukoht Räpina paisjärve kaldal, liigirikkus ja muljetavaldav paplipuiestee, mis viib linna avalikku ujumiskohta.Võimalik on tutvuda virtuaaltuuriga.

Võru kesklinna park on paik, kus ajalugu ja tänapäev kohtuvad harmooniliselt. Võru südalinna puithoonestusega kvartal hävis Teise maailmasõja ajal. Avatud platsi asemele rajati 1960. aastatel park, mis rekonstrueeriti ja kaasajastati 2005. aastal. Autoriteks on maastikuarhitektid Ülle ja Urmas Grišakov. Omapärase veeskulptuuri „Tõusev kalju” autoriks on Liina Stratskas. Tänapäeval on park üks Võru elavamaid paiku – roheline hingamisala, kus kohtuvad kultuur, loodus ja linnamelu. Vanade puude varjus kulgevad jalutusteed, avarad murualad kutsuvad piknikule ning laste rõõmuks on rajatud mänguväljak. Pargis on laste mänguväljak ja siin korraldatakse linlastele mitmesuguseid üritusi. Suveõhtutel täidab õhku melu, sügisel saab siin nautida rahu ja kuldset lehemängu. Vaid mõne sammu kaugusel asuvad Tamula järve promenaad, kohvikud ja käsitööpoodide read.

Rikkaliku ajalooga looduslik kõrgendik Toomemägi on üks tartlaste lemmikpaikadest, kus nautida rohelust linnast lahkumata. Siin asuvas toomkirikus saad tutvuda TÜ muuseumiga, mis annab ülevaate ülikooli aja- ja teadusloost, ning nautida vaateid tornides asuvatelt vaateplatvormidelt. Pargis jalutades ei jää märkamata Inglisild koos paarilise Kuradisillaga, monumendid ja välinäitused ning ülikooli hooned, nagu tähetorn ja vana anatoomikum. Pargis saab liikuda lapsevankriga, mudilasi ootab mänguväljak ning aktiivsemaid külastajaid välikujundusega spordipark.

1480 m2 suuruse Laidi aia märksõnadeks on maakivid ja okaspuud. Okaspuid on aias üle saja, millest üle 50 erineva sordi on elupuud. Maakive armastav pere on loonud erinevaid põnevaid aiakujunduselemente: kivikorvid, teerajad, postid. Aias on sillakesed, veesilmad, kiik ja tuuleveski.Kevadel rõõmustavad värviküllased tulbisordid ja rododendronid, suvel ilutsevad perenaise lemmikud - erinevad begooniad. Üheaastaseid suvelilli aias peaaegu ei ole, on püsikutepeenrad ja amplid.Aias on mängunurk, kus lapsed saavad end mõnusasti tunda. Perenaine teeb huvilistele meeleolukaid aiatutvustusi.