Põltsamaa Roosisaar

Arboreetumis ehk puittaimede kollektsioonis on kaks peamist osakonda: taimegeograafiline kollektsioon on jagatud erinevate maailma piirkondade järgi viieks osaks ning kujundatud vabakujulise maastikupargina, sortide ja vormide kollektsioon aga regulaarse iluaiana. Suvisele puhkajale on olemas telkimisplats eesaias koos lõkkekoha ja laudade-pinkidega. Tule naudi ja õpi tundma erinevaid puid, põõsaid ja taimi omal käel või võta meie kogenud giid endale teejuhiks.Puukoolist on võimalik kaasa osta erinevaid taimi.

1480 m2 suuruse Laidi aia märksõnadeks on maakivid ja okaspuud. Okaspuid on aias üle saja, millest üle 50 erineva sordi on elupuud. Maakive armastav pere on loonud erinevaid põnevaid aiakujunduselemente: kivikorvid, teerajad, postid. Aias on sillakesed, veesilmad, kiik ja tuuleveski.Kevadel rõõmustavad värviküllased tulbisordid ja rododendronid, suvel ilutsevad perenaise lemmikud - erinevad begooniad. Üheaastaseid suvelilli aias peaaegu ei ole, on püsikutepeenrad ja amplid.Aias on mängunurk, kus lapsed saavad end mõnusasti tunda. Perenaine teeb huvilistele meeleolukaid aiatutvustusi.

Võru kesklinna park on paik, kus ajalugu ja tänapäev kohtuvad harmooniliselt. Võru südalinna puithoonestusega kvartal hävis Teise maailmasõja ajal. Avatud platsi asemele rajati 1960. aastatel park, mis rekonstrueeriti ja kaasajastati 2005. aastal. Autoriteks on maastikuarhitektid Ülle ja Urmas Grišakov. Omapärase veeskulptuuri „Tõusev kalju” autoriks on Liina Stratskas. Tänapäeval on park üks Võru elavamaid paiku – roheline hingamisala, kus kohtuvad kultuur, loodus ja linnamelu. Vanade puude varjus kulgevad jalutusteed, avarad murualad kutsuvad piknikule ning laste rõõmuks on rajatud mänguväljak. Pargis on laste mänguväljak ja siin korraldatakse linlastele mitmesuguseid üritusi. Suveõhtutel täidab õhku melu, sügisel saab siin nautida rahu ja kuldset lehemängu. Vaid mõne sammu kaugusel asuvad Tamula järve promenaad, kohvikud ja käsitööpoodide read.

Rikkaliku ajalooga looduslik kõrgendik Toomemägi on üks tartlaste lemmikpaikadest, kus nautida rohelust linnast lahkumata. Siin asuvas toomkirikus saad tutvuda TÜ muuseumiga, mis annab ülevaate ülikooli aja- ja teadusloost, ning nautida vaateid tornides asuvatelt vaateplatvormidelt. Pargis jalutades ei jää märkamata Inglisild koos paarilise Kuradisillaga, monumendid ja välinäitused ning ülikooli hooned, nagu tähetorn ja vana anatoomikum. Pargis saab liikuda lapsevankriga, mudilasi ootab mänguväljak ning aktiivsemaid külastajaid välikujundusega spordipark.

Luunja mõisa park rajati 18. sajandil barokkstiilis pargina krahv B. C. von Münnichi poolt ja kujundati ümber vabakujuliseks maastikupargiks 19. sajandi lõpus.Pargi läheduses asub roosiaed, mis sobib suviste kultuuriürituste läbiviimiseks, pikniku pidamiseks ning jalutamiseks. Vaadeldaval alal asub lisaks pargile rida ajaloolise taustaga mälestisi. Nende hulgas on mõisa alleed, pargi ja aia piirdemüürid, omaaegne mõisa viinaköök ja sepikoda, aednikumaja ning karjalautade kompleks..

Emajõe pikki looklevaid kaldaid ümbritsevad imeilus kõrghaljastus, alleed ning teerajad.Jalutajaid ja tervisesportlasi ootab ka Tartu Raekoja platsist mõne-minutilise jalutuskäigu kaugusel asuv Vabaduse puiestiku linnapark. Park asub Emajõe paremal kaldal, Vabaduse silla ja Kaarsilla vahel. Puiestiku arhitekt on Arnold Matteus ning seal aega veetes tasub kindlasti tutvuda mitmete kultuuriajaloolise tähtsusega objektidega nagu Armeenia ja Eesti rahva sõpruse monument, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument, Johan Laidoneri tamm, Tartu Vabadussõja mälestussammas ja Oskar Lutsu ausammas.

Ausamba park on Räpina paisjärve idakaldal asuv linna ajalooline esindusväljak, mis ühendab endas uue ja olemasoleva, austades ajaloolisi väärtusi ning pakkudes kaasaegseid funktsioone ja disaini. Poolvarjuline park võimaldab jalutajatel jalga puhata ja järvevaateid nautida ja ümbritsev konteinerhaljastus pakub silmailu varakevadest hilissügiseni. Avarat esindusväljakut kasutatakse mitmeteks linnale olulisteks sündmusteks. Pargi teeb atraktiivseks asukoht Räpina paisjärve kaldal, liigirikkus ja muljetavaldav paplipuiestee, mis viib linna avalikku ujumiskohta.Võimalik on tutvuda virtuaaltuuriga.

Pühajärv oma maalilise käärulise kaldajoone ning nelja saarega on Otepää Looduspargi suurim järv. Pühajärve põhjatipus asub suvitusrand rannahoone, palliplatside, laste mänguväljaku, puhkekohtade, kohviku ja paadisadamaga. Lõunatipus asub Kooliranna puhkeala ja sealt saab alguse ainult Valgamaal looklev Väike Emajõgi. Pühajärve pargist saab alguse Murrumetsa matkarada ning ümber järve kulgeb 12 km pikkune Pühajärve matkarada, mis möödub Poslovitsa rannakäärus ka järve kuulsaimast allikast - Armuallikast. Talvisel ajal on sobivate ilmaoludega tehakse matkamiseks järvele jäärada ja Pühajärve rannas taliujula.Pühajärv on andnud rohkesti inspiratsiooni kirjanikele ja kunstnikele. Siin on suvitanud näiteks Fridebert Tuglas ja Eino Leino. Konrad Mäe Pühajärve maalide kohta leiab infostendi järve kaldalt GMP Pühajärve restorani juurest. 1991. aastal külastas Otepääd ja õnnistas järve dalai laama Tendzin Gjatso ning seda visiiti tähistab puuskulptuur Pühajärve pargipoolsel kaldal.