Räpina linna Ausamba park

Luunja roosiaed on kaunis ja ainulaadne Emajõe-äärne vapustava vaate ning pika ajalooga menukas kontserdipaik, kus kasvab kokku 58 roosisorti. Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva pidustuste puhul kohalikele ja kõikidele eestimaalastele kingitud rosaariumis kasvab teiste seas uus Luunja-nimeline roosisort, mille autoriks on Eesti roosiaretaja Mart Ojasalu. Tegemist on ainulaadse sordiga, mille eesmärk on anda eelkõige Luunja valla elanikele ühtekuuluvustunnet ja jätta järeltulevatele põlvedele meenutama ühisel jõul ja koostööna valminud imetlusväärset rosaariumi.

Ülejõe promenaadil on kõigil võimalus nautida rohelust otse linna südames. Mööda Emajõe kallast lookleval promenaadil kohtad nii värvikirevat floorat kui faunat. Vaateplatvormidelt ja pinkkiikedelt avaneb vaade Emajõele, kus püüavad kala kalamehed ja kajakad ning kulgevad laevad ja aerulaudadel jõenautlejad. Promenaad saab mõttelise alguse Turusillast, lõpeb Lodjakoja ja Linnaujula juures (u 2,5 km). Turusillast Anne Kanali suunas saab alguse põnev nõukogudeaegne viie- ja üheksakorruseliste paneelmajade rajoon – Annelinn, mida kutsutakse ka magalaks, kuna seal on Tartu tihedaim asustustihedus.

Supilinna poolsel Emajõe kaldapealsel kulgeb mõnus promenaad, mida ääristab vanade paplite lummav allee. Allee viib mööda külakiigest, väikesest Konnatiigist ja Tähtvere Spordipargist, kus leidub tegevusi aastaringselt igaühele. Supilinna promenaadil kohtab nautlevaid tervisesportlasi. Suvel suunduvad linlased alleed mööda ratastel või jalutades Emajõe vabaujula randa suplema.Promenaadi pink-kiikedel loetakse kirjandust, nauditakse vaadet jõe laevaliiklusele aga ka hobikalameestele ja veedetakse sõprade ning peredega aega värskes õhus ja Supilinna võluvalt boheemlaslikus õhkkonnas.

Mehikoorma sadama ja tuletorni vahelisele alale on rajatud ringjas, erinevatel kõrgustel asuv kolme erineva lahendusega tee, et külastajad saaksid nautida Peipsi järve võlusid ja tutvuda sealse loodusliku keskkonnaga. Teed on paigutatud nii, et kasutaja saab läbida katkematult u 1,3 kilomeetrit, alustades ja lõpetades samas paigas. Mitmekülgne rada hõlmab endas nii tõstetud puitkõnniteed, madalat laudteed järveäärsel niiskel pinnasel ning sillutatud kergliiklusteed sadama akvatooriumi kõrval. Laiematel platvormidel on võimalus pikniku pidada või pikemalt peatuda, et ümbritsevat loodust jälgida.

Otepää lähistel Pühajärvel kõrguva iidse, ligi 400-aastase tamme ümbermõõdu mõõtmiseks pead kaasa võtma suurema seltskonna! Nimelt on selle põlispuu tüve ümbermõõt 6,6 meetrit.Sõjatammeks kutsutakse seda põlispuud kui ajalooliste sündmuste tunnistajat. Nimelt keeldunud 1841.aasta sügisel Pühajärve mõisa talupojad mõisategu tegemast ja vastuhakkajaid karistatud tamme naabruses. Pühajärve sõda oli Eesti üks esimesi talurahva vastuhakke mõisnikele ning selle mälestuseks on siia samasse lähedale ka istutatud tammik kus ülestõusu 130-aastapäeval püsitati mälestuskivi. Tänaseks on tamme ümber kaunis parkmets jalutusradadega ning kuigi iidne puu pole enam oma täies hiilguses, seisab ta siin oma väärika lõpuni meenutades möödunud aegu. Vaata ka 360° aeropanoraami / aerofotot (autor Joel Tammet).

Emajõe Linnaujula supluskoht asub Tartus Ülejõe linnaosas Emajõe vasakkaldal ning on suveperioodil populaarseks suvituskohaks kohalike elanike seas. Päevitajatele on ette nähtud liivane rannaosa. Emajõe Linnaujula rannaalal paiknevad kõigile elanikele kasutamiseks mõeldud spordi- ja laste atraktsioonid: kiiged, ronimisvahendid, liumägi ja korvpallikorv. Suveperioodil on päevasel ajal tööl ka rannavalve.Supelranna linnapoolsel küljel toimetab Lodjakoda, mis tegutseb ajalooliste laevade ehituskeskuse ja teemapargi ning muuseumina. Siinsest sadamast algavad ka viikingi- ja lodjaretked.

Pühajärv oma maalilise käärulise kaldajoone ning nelja saarega on Otepää Looduspargi suurim järv. Pühajärve põhjatipus asub suvitusrand rannahoone, palliplatside, laste mänguväljaku, puhkekohtade, kohviku ja paadisadamaga. Lõunatipus asub Kooliranna puhkeala ja sealt saab alguse ainult Valgamaal looklev Väike Emajõgi. Pühajärve pargist saab alguse Murrumetsa matkarada ning ümber järve kulgeb 12 km pikkune Pühajärve matkarada, mis möödub Poslovitsa rannakäärus ka järve kuulsaimast allikast - Armuallikast. Talvisel ajal on sobivate ilmaoludega tehakse matkamiseks järvele jäärada ja Pühajärve rannas taliujula.Pühajärv on andnud rohkesti inspiratsiooni kirjanikele ja kunstnikele. Siin on suvitanud näiteks Fridebert Tuglas ja Eino Leino. Konrad Mäe Pühajärve maalide kohta leiab infostendi järve kaldalt GMP Pühajärve restorani juurest. 1991. aastal külastas Otepääd ja õnnistas järve dalai laama Tendzin Gjatso ning seda visiiti tähistab puuskulptuur Pühajärve pargipoolsel kaldal.

Rikkaliku ajalooga looduslik kõrgendik Toomemägi on üks tartlaste lemmikpaikadest, kus nautida rohelust linnast lahkumata. Siin asuvas toomkirikus saad tutvuda TÜ muuseumiga, mis annab ülevaate ülikooli aja- ja teadusloost, ning nautida vaateid tornides asuvatelt vaateplatvormidelt. Pargis jalutades ei jää märkamata Inglisild koos paarilise Kuradisillaga, monumendid ja välinäitused ning ülikooli hooned, nagu tähetorn ja vana anatoomikum. Pargis saab liikuda lapsevankriga, mudilasi ootab mänguväljak ning aktiivsemaid külastajaid välikujundusega spordipark.