Räpina linna Ausamba park

Emajõeäärsed rajad loovad mõnusa võrgustiku looduses liikumiseks ja vaba aja veetmiseks. Riviera promenaad kutsub jalutama, raamatut lugema, seltskonda nautima ning laeva- ja paadiliiklust uudistama. Suvisel ajal on Emajõe promenaad külalistele üks meelispaiku, kus baarid ja restoranid pakuvad mõnusat melu, hõrku maitseelamusi ja live muusikat. Talvel lisandub jõeäärsele alale maagiline vaikus ja härmas ilu. Avatud on Toko restoran ja Tartu Turuhoone. Õhtused jõeäärsed linnatuled mõjuvad nii, et tahakski Tartu öisesse lummusesse jääda. Tule ja naudi Tartu võlu ise.

Vana-Vastseliinas asuva pargi rajas 1830.a Vastseliina mõisa tookordne omanik Guido Reinhold von Liphart, kes kujundas liigirikka 8 hektaril laiuva pargi. Säilinud on kõlakoda, pargis toimuvad rahvapeod. Linnuhuvilisi rõõmustavad vanades puuõõnsustes pesitsevad haruldased tiivulised. Imetleda saab Eesti kõige kiirevoolulisemat Piusa jõge.2016.a. istutati parki 25 uut puud, nendest üks ka mõisahärrade Liphartite auks.Pargist saab alguse Piusa Ürgoru 15 km pikkune matkarada.Mõisaparki pääseb Vastseliina piiskopilinnuse juurest romantilist treppi mööda alla astudes või pisut kaugemalt, maanteelt.

Emajõe Linnaujula supluskoht asub Tartus Ülejõe linnaosas Emajõe vasakkaldal ning on suveperioodil populaarseks suvituskohaks kohalike elanike seas. Päevitajatele on ette nähtud liivane rannaosa. Emajõe Linnaujula rannaalal paiknevad kõigile elanikele kasutamiseks mõeldud spordi- ja laste atraktsioonid: kiiged, ronimisvahendid, liumägi ja korvpallikorv. Suveperioodil on päevasel ajal tööl ka rannavalve.Supelranna linnapoolsel küljel toimetab Lodjakoda, mis tegutseb ajalooliste laevade ehituskeskuse ja teemapargi ning muuseumina. Siinsest sadamast algavad ka viikingi- ja lodjaretked.

Luunja roosiaed on kaunis ja ainulaadne Emajõe-äärne vapustava vaate ning pika ajalooga menukas kontserdipaik, kus kasvab kokku 58 roosisorti. Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva pidustuste puhul kohalikele ja kõikidele eestimaalastele kingitud rosaariumis kasvab teiste seas uus Luunja-nimeline roosisort, mille autoriks on Eesti roosiaretaja Mart Ojasalu. Tegemist on ainulaadse sordiga, mille eesmärk on anda eelkõige Luunja valla elanikele ühtekuuluvustunnet ja jätta järeltulevatele põlvedele meenutama ühisel jõul ja koostööna valminud imetlusväärset rosaariumi.

Ülenurme mõisapark rajati 19. sajandi II poolel koos uue peahoone ehitamisega. Hästi on säilinud nii historitsistlikus stiilis mõisa peahoone kui ka pargi kõrval asuvad kõrvalhooned, kus paikneb Eesti Põllumajandusmuuseum. Muuseumis elavad taluloomad, võimalik on ratsutada ponidega, avatud näitused. Ülenurme park on imeilus koht kogu perega jalutamiseks ja looduse nautimiseks.Pargis asetsevate infotahvlite abiga on võimalik õppida erinevaid puu- ja põõsaliike.

Võru kesklinna park on paik, kus ajalugu ja tänapäev kohtuvad harmooniliselt. Võru südalinna puithoonestusega kvartal hävis Teise maailmasõja ajal. Avatud platsi asemele rajati 1960. aastatel park, mis rekonstrueeriti ja kaasajastati 2005. aastal. Autoriteks on maastikuarhitektid Ülle ja Urmas Grišakov. Omapärase veeskulptuuri „Tõusev kalju” autoriks on Liina Stratskas. Tänapäeval on park üks Võru elavamaid paiku – roheline hingamisala, kus kohtuvad kultuur, loodus ja linnamelu. Vanade puude varjus kulgevad jalutusteed, avarad murualad kutsuvad piknikule ning laste rõõmuks on rajatud mänguväljak. Pargis on laste mänguväljak ja siin korraldatakse linlastele mitmesuguseid üritusi. Suveõhtutel täidab õhku melu, sügisel saab siin nautida rahu ja kuldset lehemängu. Vaid mõne sammu kaugusel asuvad Tamula järve promenaad, kohvikud ja käsitööpoodide read.

Luke mõisa südameks on kaunis rohelust ja lilli täis neobarokkpark eri tasanditel terrasside, ainulaadse kujuga puude, betoonist lõvikujude ja Eeva skulptuuriga. Lisaks on pargis taastatud tiikidesüsteem, mis lisab erilise võlu. Luke Rüütlimõisa esmamainimine pärineb 1557. aastast. Tänaseks on taastatud valitsejamaja ning nukumajalik Kärnerimaja, kus asuvad infopunkt, ekspositsioon ning suveperioodil kohvik. Park on avatud aastaringselt tasuta. Tule naudi mõisapargi veevulinat ja paviljoni vaadet tiikidel ujuvatele partidele ning unusta argipäev, sukeldudes mõisaajastu romantikasse!

Eesti mõisaparkidest on Hummuli park üks nooremaid ja paremaid näiteid inglise stiilis parkidest. Mõis ja park tervikuna on huvitavad oma ajaloo ja kultuuripärandi poolest.Park on liigirikas, esindatud võõrliigid. Levinum neist siberi- ja jaapani lehis ning harilik elupuu. Peamine puuliik pargis on tamm ja pärn. Lõunapoolses küljes piirneb park tammealleega, mis viib välja peaaegu Väikse-Emajõeni. Pargi keskel on avar vabakujuline aas, kus praegu asetseb külaplats lehtlaga. Eesväljaku lõunaservas on mälestuskivi Põhjasõja Hummuli lahingu meenutuseks.Mõisa peahoones tegutseb Hummuli Põhikool.