Räpina mõisapark

Ülenurme mõisapark rajati 19. sajandi II poolel koos uue peahoone ehitamisega. Hästi on säilinud nii historitsistlikus stiilis mõisa peahoone kui ka pargi kõrval asuvad kõrvalhooned, kus paikneb Eesti Põllumajandusmuuseum. Muuseumis elavad taluloomad, võimalik on ratsutada ponidega, avatud näitused. Ülenurme park on imeilus koht kogu perega jalutamiseks ja looduse nautimiseks.Pargis asetsevate infotahvlite abiga on võimalik õppida erinevaid puu- ja põõsaliike.

Luunja roosiaed on kaunis ja ainulaadne Emajõe-äärne vapustava vaate ning pika ajalooga menukas kontserdipaik, kus kasvab kokku 58 roosisorti. Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva pidustuste puhul kohalikele ja kõikidele eestimaalastele kingitud rosaariumis kasvab teiste seas uus Luunja-nimeline roosisort, mille autoriks on Eesti roosiaretaja Mart Ojasalu. Tegemist on ainulaadse sordiga, mille eesmärk on anda eelkõige Luunja valla elanikele ühtekuuluvustunnet ja jätta järeltulevatele põlvedele meenutama ühisel jõul ja koostööna valminud imetlusväärset rosaariumi.

Põltsamaa – sildade, parkide, rooside ja veini linn, mille südames ainulaadne Roosisaar. Põltsamaa Roosisaar on paik, kus saad nautida kaunist loodust, põnevat ajalugu ja rahulikku linnamelu üheskoos. Kunagine Kaubasaar oli enne Teist maailmasõda Põltsamaa äritegevuse süda, kuid tänaseks on sellest kujunenud üks Eesti kaunimaid avalikke roosiaedu. Sind ootab ligi 2000 õitsvat roosi, romantiline lehtla, looklevad jalutusteed ning kaunid vaated Põltsamaa jõele ja kalapääsule. Roosisaar pakub avastamisrõõmu igal aastaajal. Lisaks roosiaiale saad nautida muusikaparki, purskkaevu, amfiteatrit ja lastemänguala, mis muudavad saare meeldivaks peatuspaigaks nii perega reisijale kui ka romantilise jalutuskäigu otsijale. Õhtuhämaruses loovad valgustatud rajad ja purskkaev saarele eriti lummava meeleolu. Tule jaluta, puhka ja avasta paik, kus õitsevad nii roosid kui ka Põltsamaa lugu.

Pühajärv oma maalilise käärulise kaldajoone ning nelja saarega on Otepää Looduspargi suurim järv. Pühajärve põhjatipus asub suvitusrand rannahoone, palliplatside, laste mänguväljaku, puhkekohtade, kohviku ja paadisadamaga. Lõunatipus asub Kooliranna puhkeala ja sealt saab alguse ainult Valgamaal looklev Väike Emajõgi. Pühajärve pargist saab alguse Murrumetsa matkarada ning ümber järve kulgeb 12 km pikkune Pühajärve matkarada, mis möödub Poslovitsa rannakäärus ka järve kuulsaimast allikast - Armuallikast. Talvisel ajal on sobivate ilmaoludega tehakse matkamiseks järvele jäärada ja Pühajärve rannas taliujula.Pühajärv on andnud rohkesti inspiratsiooni kirjanikele ja kunstnikele. Siin on suvitanud näiteks Fridebert Tuglas ja Eino Leino. Konrad Mäe Pühajärve maalide kohta leiab infostendi järve kaldalt GMP Pühajärve restorani juurest. 1991. aastal külastas Otepääd ja õnnistas järve dalai laama Tendzin Gjatso ning seda visiiti tähistab puuskulptuur Pühajärve pargipoolsel kaldal.

Luunja mõisa park rajati 18. sajandil barokkstiilis pargina krahv B. C. von Münnichi poolt ja kujundati ümber vabakujuliseks maastikupargiks 19. sajandi lõpus.Pargi läheduses asub roosiaed, mis sobib suviste kultuuriürituste läbiviimiseks, pikniku pidamiseks ning jalutamiseks. Vaadeldaval alal asub lisaks pargile rida ajaloolise taustaga mälestisi. Nende hulgas on mõisa alleed, pargi ja aia piirdemüürid, omaaegne mõisa viinaköök ja sepikoda, aednikumaja ning karjalautade kompleks..

Mõniste mõisa (Menzen) kohta on teateid juba aastast 1542. Viimasena kuulus mõis von Wulffidele. Mõis hävis Vabadussõjas.Mõniste 14,6 ha suurune park rajati 1840. aastatel, olles üks vanimaid Võrumaal. Kunagise mõisa peahoone kohal on nüüd avar aas. Mõniste mõisa püsinäitus avati 2022. aastal ja koosneb kuuest infotahvlist, mis on ilmestatud fotode ja tekstiga andmaks ettekujutuse pargis asunud mõisakompleksist. Infotahvlid on paigutatud parki hoonete endistele asukohtadele. Pargi lähedal Võru-Valga maantee ääres on karudega skulptuur – meenutus nõukogude ajastul moes olnud maanteekaunistustest.

Mikko talu Südamete aed asub Lõuna-Eestis, Põlvamaal. Siin on sul võimalus eemalduda linnakärast ja saada nii inspiratsiooni kui naudingut meeltele. Mikko talu perenaine viib Sind oma looduslähedasse liigirikkasse iluaeda, mille eripäraks on teadlikult keskkonnaga sobitatud ja harmoneeruv taimevalik. Omanäoline taas- ja uuskasutusel põhinev aiadisain. Nautimiseks imelised vaated, mitmekesine taime valik, ojavulin ning linnulaul. Perenaine jagab ideid, kuidas hoida aed atraktiivsena kuid looduslähedasena ning kasutada vanu asju aiakujunduses uuel moel.Jalutuskäik tuleb eelnevalt kokku leppida! Minimaalne grupi suurus 5 inimest või 35.-

Võru kesklinna park on paik, kus ajalugu ja tänapäev kohtuvad harmooniliselt. Võru südalinna puithoonestusega kvartal hävis Teise maailmasõja ajal. Avatud platsi asemele rajati 1960. aastatel park, mis rekonstrueeriti ja kaasajastati 2005. aastal. Autoriteks on maastikuarhitektid Ülle ja Urmas Grišakov. Omapärase veeskulptuuri „Tõusev kalju” autoriks on Liina Stratskas. Tänapäeval on park üks Võru elavamaid paiku – roheline hingamisala, kus kohtuvad kultuur, loodus ja linnamelu. Vanade puude varjus kulgevad jalutusteed, avarad murualad kutsuvad piknikule ning laste rõõmuks on rajatud mänguväljak. Pargis on laste mänguväljak ja siin korraldatakse linlastele mitmesuguseid üritusi. Suveõhtutel täidab õhku melu, sügisel saab siin nautida rahu ja kuldset lehemängu. Vaid mõne sammu kaugusel asuvad Tamula järve promenaad, kohvikud ja käsitööpoodide read.