Luke mõisa südameks on kaunis rohelust ja lilli täis neobarokkpark eri tasanditel terrasside, ainulaadse kujuga puude, betoonist lõvikujude ja Eeva skulptuuriga. Lisaks on pargis taastatud tiikidesüsteem, mis lisab erilise võlu. Luke Rüütlimõisa esmamainimine pärineb 1557. aastast. Tänaseks on taastatud valitsejamaja ning nukumajalik Kärnerimaja, kus asuvad infopunkt, ekspositsioon ning suveperioodil kohvik. Park on avatud aastaringselt tasuta. Tule naudi mõisapargi veevulinat ja paviljoni vaadet tiikidel ujuvatele partidele ning unusta argipäev, sukeldudes mõisaajastu romantikasse!
Pühajärv oma maalilise käärulise kaldajoone ning nelja saarega on Otepää Looduspargi suurim järv. Pühajärve põhjatipus asub suvitusrand rannahoone, palliplatside, laste mänguväljaku, puhkekohtade, kohviku ja paadisadamaga. Lõunatipus asub Kooliranna puhkeala ja sealt saab alguse ainult Valgamaal looklev Väike Emajõgi. Pühajärve pargist saab alguse Murrumetsa matkarada ning ümber järve kulgeb 12 km pikkune Pühajärve matkarada, mis möödub Poslovitsa rannakäärus ka järve kuulsaimast allikast - Armuallikast. Talvisel ajal on sobivate ilmaoludega tehakse matkamiseks järvele jäärada ja Pühajärve rannas taliujula.Pühajärv on andnud rohkesti inspiratsiooni kirjanikele ja kunstnikele. Siin on suvitanud näiteks Fridebert Tuglas ja Eino Leino. Konrad Mäe Pühajärve maalide kohta leiab infostendi järve kaldalt GMP Pühajärve restorani juurest. 1991. aastal külastas Otepääd ja õnnistas järve dalai laama Tendzin Gjatso ning seda visiiti tähistab puuskulptuur Pühajärve pargipoolsel kaldal.
Räpina Aianduskooli ümber jalutades leiab põneva püsikute istutusala ning lillekollektsioonaias saab nautida erinevaid suve- ja püsililli. Kollektsioonaias saab imetleda Rein Joosti 50 erinevat sorti pargiroose, Mart Heeringu liiliaid, Adolf Vaigla ligikaudu 30 sorti sireleid ja Jaan Kivistiku 20 sorti viinapuidPuid-põõsaid on kogu pargi ja kooli territooriumil (dendroloogiline taimmaterjal) üle 600 erineva liigi, koos rohttaimedega, mis hõlmab püsikud, roosid, liaanid, looduslikud rohttaimed, suvikud, ligemale 1200 taime.Võimalik on tellida ekskursioone nii pargis kui ka kollektsioonaias.
Mikko talu Südamete aed asub Lõuna-Eestis, Põlvamaal. Siin on sul võimalus eemalduda linnakärast ja saada nii inspiratsiooni kui naudingut meeltele. Mikko talu perenaine viib Sind oma looduslähedasse liigirikkasse iluaeda, mille eripäraks on teadlikult keskkonnaga sobitatud ja harmoneeruv taimevalik. Omanäoline taas- ja uuskasutusel põhinev aiadisain. Nautimiseks imelised vaated, mitmekesine taime valik, ojavulin ning linnulaul. Perenaine jagab ideid, kuidas hoida aed atraktiivsena kuid looduslähedasena ning kasutada vanu asju aiakujunduses uuel moel.Jalutuskäik tuleb eelnevalt kokku leppida! Minimaalne grupi suurus 5 inimest või 35.-
Räpina mõisapark asub maalilisel Võhandu jõest ümbritsetud poolsaarel, mille keskele jääb Sillapää loss. Park on segastiilis ja koosneb inglise, prantsuse ja metsasest pargi osast. Mõisahoonet ümbritseb liigirikas mõisapark (ligi 800 puu- ja põõsaliiki; lisaks roosid, liaanid, rododendronid, viinapuud jt), mida on võimalik külastada igal ajal. Pargi põhjapoolses osas Võhandu jõe kaldal põlispuude varjus asub valgesambaline ümara kuppelkatusega avatud paviljon-rotund.Pargis on sillutatud rajad, mis sobivad hästi lapsevankriga jalutajatele.
Võru kesklinna park on paik, kus ajalugu ja tänapäev kohtuvad harmooniliselt. Võru südalinna puithoonestusega kvartal hävis Teise maailmasõja ajal. Avatud platsi asemele rajati 1960. aastatel park, mis rekonstrueeriti ja kaasajastati 2005. aastal. Autoriteks on maastikuarhitektid Ülle ja Urmas Grišakov. Omapärase veeskulptuuri „Tõusev kalju” autoriks on Liina Stratskas. Tänapäeval on park üks Võru elavamaid paiku – roheline hingamisala, kus kohtuvad kultuur, loodus ja linnamelu. Vanade puude varjus kulgevad jalutusteed, avarad murualad kutsuvad piknikule ning laste rõõmuks on rajatud mänguväljak. Pargis on laste mänguväljak ja siin korraldatakse linlastele mitmesuguseid üritusi. Suveõhtutel täidab õhku melu, sügisel saab siin nautida rahu ja kuldset lehemängu. Vaid mõne sammu kaugusel asuvad Tamula järve promenaad, kohvikud ja käsitööpoodide read.
Tule avasta Palusalu aed – inglise stiilis iluaed Põlvamaal, Räpina külje all. Ligi 2-hektarine aed on rajamisel alates 2004 ja loodud nii, et Sul oleks igal aastaajal midagi imetleda: kevadest sügiseni värvid, lõhnad ja vormid, talvel struktuur ja rahu. Mida Sa näed? Puud, põõsad, ronitaimed ja rohked püsikuistutused. Valikus on pika õitsemisajaga puhmikulised püsikud ning vanad sordid, mis loovad romantilise aiatunde. Kevadel, suvel ja sügisel lisavad sära sibullilled – palju on tulpe, nartsisse ja naturaliseeruvaid liike. Aiaruumid: dekoratiivne köögiviljaaed, varjupeenrad, päikesepõhised peenrad, kiviktaimla, turbapeenar, nõmmeaia osa. Iluaias kasvab üle 2700 taimetaksoni: rikkalikult astreid, heleniume, leeklilli, samuti krüsanteeme, männasmailasi ja kurerehasid. Võta aega, jaluta, tee pilte ja kogu aiainspiratsiooni – siit leiad ideid peenarde ja taimede sobitamiseks.
Tartu loodusmaja park (Lille 10) on Tartu kesklinnas asuv 10 000 m² suurune liigirikas roheala, kus loodus, õppimine ja puhkus moodustavad terviku. Reljeefsel pargialal kasvab üle 80 puu- ja põõsaliigi ning enam kui 200 rohttaimeliigi, pakkudes avastamisrõõmu igal aastaajal. Külastajaid ootavad turba-, toidu- ja liblikapeenrad, veesilm, vaateplatvorm, kivimite õpperada ning säilinud vana viljapuuaed. Lastele pakuvad elevust saarma liurada, kolme liiva liivakast, karusell ja ksülofon. Park on olnud keskkonnahariduse oluline paik alates 1953. aastast, mil siin alustas tegevust noorte naturalistide jaam. Väärikad põlispuud, liigirikkad istutusalad ja elurikas linnaloodus loovad ainulaadse keskkonna, kus võib kohata kümneid linnuliike ja mitmekesist taimestikku. Lille 10 park on ideaalne koht rahulikuks jalutuskäiguks, looduse märkamiseks ja rohelise linnaruumi kogemiseks otse Tartu südames.