Räpina Aianduskooli kollektsioonaed

Luunja roosiaed on kaunis ja ainulaadne Emajõe-äärne vapustava vaate ning pika ajalooga menukas kontserdipaik, kus kasvab kokku 58 roosisorti. Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva pidustuste puhul kohalikele ja kõikidele eestimaalastele kingitud rosaariumis kasvab teiste seas uus Luunja-nimeline roosisort, mille autoriks on Eesti roosiaretaja Mart Ojasalu. Tegemist on ainulaadse sordiga, mille eesmärk on anda eelkõige Luunja valla elanikele ühtekuuluvustunnet ja jätta järeltulevatele põlvedele meenutama ühisel jõul ja koostööna valminud imetlusväärset rosaariumi.

Tule avasta Palusalu aed – inglise stiilis iluaed Põlvamaal, Räpina külje all. Ligi 2-hektarine aed on rajamisel alates 2004 ja loodud nii, et Sul oleks igal aastaajal midagi imetleda: kevadest sügiseni värvid, lõhnad ja vormid, talvel struktuur ja rahu. Mida Sa näed? Puud, põõsad, ronitaimed ja rohked püsikuistutused. Valikus on pika õitsemisajaga puhmikulised püsikud ning vanad sordid, mis loovad romantilise aiatunde. Kevadel, suvel ja sügisel lisavad sära sibullilled – palju on tulpe, nartsisse ja naturaliseeruvaid liike. Aiaruumid: dekoratiivne köögiviljaaed, varjupeenrad, päikesepõhised peenrad, kiviktaimla, turbapeenar, nõmmeaia osa. Iluaias kasvab üle 2700 taimetaksoni: rikkalikult astreid, heleniume, leeklilli, samuti krüsanteeme, männasmailasi ja kurerehasid. Võta aega, jaluta, tee pilte ja kogu aiainspiratsiooni – siit leiad ideid peenarde ja taimede sobitamiseks.

Ülenurme mõisapark rajati 19. sajandi II poolel koos uue peahoone ehitamisega. Hästi on säilinud nii historitsistlikus stiilis mõisa peahoone kui ka pargi kõrval asuvad kõrvalhooned, kus paikneb Eesti Põllumajandusmuuseum. Muuseumis elavad taluloomad, võimalik on ratsutada ponidega, avatud näitused. Ülenurme park on imeilus koht kogu perega jalutamiseks ja looduse nautimiseks.Pargis asetsevate infotahvlite abiga on võimalik õppida erinevaid puu- ja põõsaliike.

Eesti mõisaparkidest on Hummuli park üks nooremaid ja paremaid näiteid inglise stiilis parkidest. Mõis ja park tervikuna on huvitavad oma ajaloo ja kultuuripärandi poolest.Park on liigirikas, esindatud võõrliigid. Levinum neist siberi- ja jaapani lehis ning harilik elupuu. Peamine puuliik pargis on tamm ja pärn. Lõunapoolses küljes piirneb park tammealleega, mis viib välja peaaegu Väikse-Emajõeni. Pargi keskel on avar vabakujuline aas, kus praegu asetseb külaplats lehtlaga. Eesväljaku lõunaservas on mälestuskivi Põhjasõja Hummuli lahingu meenutuseks.Mõisa peahoones tegutseb Hummuli Põhikool.

Vana-Vastseliinas asuva pargi rajas 1830.a Vastseliina mõisa tookordne omanik Guido Reinhold von Liphart, kes kujundas liigirikka 8 hektaril laiuva pargi. Säilinud on kõlakoda, pargis toimuvad rahvapeod. Linnuhuvilisi rõõmustavad vanades puuõõnsustes pesitsevad haruldased tiivulised. Imetleda saab Eesti kõige kiirevoolulisemat Piusa jõge.2016.a. istutati parki 25 uut puud, nendest üks ka mõisahärrade Liphartite auks.Pargist saab alguse Piusa Ürgoru 15 km pikkune matkarada.Mõisaparki pääseb Vastseliina piiskopilinnuse juurest romantilist treppi mööda alla astudes või pisut kaugemalt, maanteelt.

Võru kesklinna park on paik, kus ajalugu ja tänapäev kohtuvad harmooniliselt. Võru südalinna puithoonestusega kvartal hävis Teise maailmasõja ajal. Avatud platsi asemele rajati 1960. aastatel park, mis rekonstrueeriti ja kaasajastati 2005. aastal. Autoriteks on maastikuarhitektid Ülle ja Urmas Grišakov. Omapärase veeskulptuuri „Tõusev kalju” autoriks on Liina Stratskas. Tänapäeval on park üks Võru elavamaid paiku – roheline hingamisala, kus kohtuvad kultuur, loodus ja linnamelu. Vanade puude varjus kulgevad jalutusteed, avarad murualad kutsuvad piknikule ning laste rõõmuks on rajatud mänguväljak. Pargis on laste mänguväljak ja siin korraldatakse linlastele mitmesuguseid üritusi. Suveõhtutel täidab õhku melu, sügisel saab siin nautida rahu ja kuldset lehemängu. Vaid mõne sammu kaugusel asuvad Tamula järve promenaad, kohvikud ja käsitööpoodide read.

Emajõe pikki looklevaid kaldaid ümbritsevad imeilus kõrghaljastus, alleed ning teerajad.Jalutajaid ja tervisesportlasi ootab ka Tartu Raekoja platsist mõne-minutilise jalutuskäigu kaugusel asuv Vabaduse puiestiku linnapark. Park asub Emajõe paremal kaldal, Vabaduse silla ja Kaarsilla vahel. Puiestiku arhitekt on Arnold Matteus ning seal aega veetes tasub kindlasti tutvuda mitmete kultuuriajaloolise tähtsusega objektidega nagu Armeenia ja Eesti rahva sõpruse monument, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument, Johan Laidoneri tamm, Tartu Vabadussõja mälestussammas ja Oskar Lutsu ausammas.

Ausamba park on Räpina paisjärve idakaldal asuv linna ajalooline esindusväljak, mis ühendab endas uue ja olemasoleva, austades ajaloolisi väärtusi ning pakkudes kaasaegseid funktsioone ja disaini. Poolvarjuline park võimaldab jalutajatel jalga puhata ja järvevaateid nautida ja ümbritsev konteinerhaljastus pakub silmailu varakevadest hilissügiseni. Avarat esindusväljakut kasutatakse mitmeteks linnale olulisteks sündmusteks. Pargi teeb atraktiivseks asukoht Räpina paisjärve kaldal, liigirikkus ja muljetavaldav paplipuiestee, mis viib linna avalikku ujumiskohta.Võimalik on tutvuda virtuaaltuuriga.