Räpina Aianduskooli kollektsioonaed

Mikko talu Südamete aed asub Lõuna-Eestis, Põlvamaal. Siin on sul võimalus eemalduda linnakärast ja saada nii inspiratsiooni kui naudingut meeltele. Mikko talu perenaine viib Sind oma looduslähedasse liigirikkasse iluaeda, mille eripäraks on teadlikult keskkonnaga sobitatud ja harmoneeruv taimevalik. Omanäoline taas- ja uuskasutusel põhinev aiadisain. Nautimiseks imelised vaated, mitmekesine taime valik, ojavulin ning linnulaul. Perenaine jagab ideid, kuidas hoida aed atraktiivsena kuid looduslähedasena ning kasutada vanu asju aiakujunduses uuel moel.Jalutuskäik tuleb eelnevalt kokku leppida! Minimaalne grupi suurus 5 inimest või 35.-

Tule avasta Palusalu aed – inglise stiilis iluaed Põlvamaal, Räpina külje all. Ligi 2-hektarine aed on rajamisel alates 2004 ja loodud nii, et Sul oleks igal aastaajal midagi imetleda: kevadest sügiseni värvid, lõhnad ja vormid, talvel struktuur ja rahu. Mida Sa näed? Puud, põõsad, ronitaimed ja rohked püsikuistutused. Valikus on pika õitsemisajaga puhmikulised püsikud ning vanad sordid, mis loovad romantilise aiatunde. Kevadel, suvel ja sügisel lisavad sära sibullilled – palju on tulpe, nartsisse ja naturaliseeruvaid liike. Aiaruumid: dekoratiivne köögiviljaaed, varjupeenrad, päikesepõhised peenrad, kiviktaimla, turbapeenar, nõmmeaia osa. Iluaias kasvab üle 2700 taimetaksoni: rikkalikult astreid, heleniume, leeklilli, samuti krüsanteeme, männasmailasi ja kurerehasid. Võta aega, jaluta, tee pilte ja kogu aiainspiratsiooni – siit leiad ideid peenarde ja taimede sobitamiseks.

Luua mõisa park asub Jõgeva maakonnas Vooremaa maastikukaitsealal. Luua mõisa peahoone koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all aastast 1959. Pargi pindala on 19,7 hektarit.Park on väga liigirikas. Seal kasvab umbes 150 taksonit puid ja põõsaid, neist võõrliike umbes 110. Pargis elavad kaitsealused nahkhiired: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurkõrv, tõmmulendlane või habelendlane, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, suurvidevlane, kääbus-nahkhiir ning kodukakk.Park on mõnus paik jalutamiseks nii suvel soojaga, kui kaunil lumisel talveilmal.

Pühajärv oma maalilise käärulise kaldajoone ning nelja saarega on Otepää Looduspargi suurim järv. Pühajärve põhjatipus asub suvitusrand rannahoone, palliplatside, laste mänguväljaku, puhkekohtade, kohviku ja paadisadamaga. Lõunatipus asub Kooliranna puhkeala ja sealt saab alguse ainult Valgamaal looklev Väike Emajõgi. Pühajärve pargist saab alguse Murrumetsa matkarada ning ümber järve kulgeb 12 km pikkune Pühajärve matkarada, mis möödub Poslovitsa rannakäärus ka järve kuulsaimast allikast - Armuallikast. Talvisel ajal on sobivate ilmaoludega tehakse matkamiseks järvele jäärada ja Pühajärve rannas taliujula.Pühajärv on andnud rohkesti inspiratsiooni kirjanikele ja kunstnikele. Siin on suvitanud näiteks Fridebert Tuglas ja Eino Leino. Konrad Mäe Pühajärve maalide kohta leiab infostendi järve kaldalt GMP Pühajärve restorani juurest. 1991. aastal külastas Otepääd ja õnnistas järve dalai laama Tendzin Gjatso ning seda visiiti tähistab puuskulptuur Pühajärve pargipoolsel kaldal.

Mõniste mõisa (Menzen) kohta on teateid juba aastast 1542. Viimasena kuulus mõis von Wulffidele. Mõis hävis Vabadussõjas.Mõniste 14,6 ha suurune park rajati 1840. aastatel, olles üks vanimaid Võrumaal. Kunagise mõisa peahoone kohal on nüüd avar aas. Mõniste mõisa püsinäitus avati 2022. aastal ja koosneb kuuest infotahvlist, mis on ilmestatud fotode ja tekstiga andmaks ettekujutuse pargis asunud mõisakompleksist. Infotahvlid on paigutatud parki hoonete endistele asukohtadele. Pargi lähedal Võru-Valga maantee ääres on karudega skulptuur – meenutus nõukogude ajastul moes olnud maanteekaunistustest.

1480 m2 suuruse Laidi aia märksõnadeks on maakivid ja okaspuud. Okaspuid on aias üle saja, millest üle 50 erineva sordi on elupuud. Maakive armastav pere on loonud erinevaid põnevaid aiakujunduselemente: kivikorvid, teerajad, postid. Aias on sillakesed, veesilmad, kiik ja tuuleveski.Kevadel rõõmustavad värviküllased tulbisordid ja rododendronid, suvel ilutsevad perenaise lemmikud - erinevad begooniad. Üheaastaseid suvelilli aias peaaegu ei ole, on püsikutepeenrad ja amplid.Aias on mängunurk, kus lapsed saavad end mõnusasti tunda. Perenaine teeb huvilistele meeleolukaid aiatutvustusi.

Otepää lähistel Pühajärvel kõrguva iidse, ligi 400-aastase tamme ümbermõõdu mõõtmiseks pead kaasa võtma suurema seltskonna! Nimelt on selle põlispuu tüve ümbermõõt 6,6 meetrit.Sõjatammeks kutsutakse seda põlispuud kui ajalooliste sündmuste tunnistajat. Nimelt keeldunud 1841.aasta sügisel Pühajärve mõisa talupojad mõisategu tegemast ja vastuhakkajaid karistatud tamme naabruses. Pühajärve sõda oli Eesti üks esimesi talurahva vastuhakke mõisnikele ning selle mälestuseks on siia samasse lähedale ka istutatud tammik kus ülestõusu 130-aastapäeval püsitati mälestuskivi. Tänaseks on tamme ümber kaunis parkmets jalutusradadega ning kuigi iidne puu pole enam oma täies hiilguses, seisab ta siin oma väärika lõpuni meenutades möödunud aegu. Vaata ka 360° aeropanoraami / aerofotot (autor Joel Tammet).

Ausamba park on Räpina paisjärve idakaldal asuv linna ajalooline esindusväljak, mis ühendab endas uue ja olemasoleva, austades ajaloolisi väärtusi ning pakkudes kaasaegseid funktsioone ja disaini. Poolvarjuline park võimaldab jalutajatel jalga puhata ja järvevaateid nautida ja ümbritsev konteinerhaljastus pakub silmailu varakevadest hilissügiseni. Avarat esindusväljakut kasutatakse mitmeteks linnale olulisteks sündmusteks. Pargi teeb atraktiivseks asukoht Räpina paisjärve kaldal, liigirikkus ja muljetavaldav paplipuiestee, mis viib linna avalikku ujumiskohta.Võimalik on tutvuda virtuaaltuuriga.