Mõniste mõisa park

Mikko talu Südamete aed asub Lõuna-Eestis, Põlvamaal. Siin on sul võimalus eemalduda linnakärast ja saada nii inspiratsiooni kui naudingut meeltele. Mikko talu perenaine viib Sind oma looduslähedasse liigirikkasse iluaeda, mille eripäraks on teadlikult keskkonnaga sobitatud ja harmoneeruv taimevalik. Omanäoline taas- ja uuskasutusel põhinev aiadisain. Nautimiseks imelised vaated, mitmekesine taime valik, ojavulin ning linnulaul. Perenaine jagab ideid, kuidas hoida aed atraktiivsena kuid looduslähedasena ning kasutada vanu asju aiakujunduses uuel moel.Jalutuskäik tuleb eelnevalt kokku leppida! Minimaalne grupi suurus 5 inimest või 35.-

Tule avasta Palusalu aed – inglise stiilis iluaed Põlvamaal, Räpina külje all. Ligi 2-hektarine aed on rajamisel alates 2004 ja loodud nii, et Sul oleks igal aastaajal midagi imetleda: kevadest sügiseni värvid, lõhnad ja vormid, talvel struktuur ja rahu. Mida Sa näed? Puud, põõsad, ronitaimed ja rohked püsikuistutused. Valikus on pika õitsemisajaga puhmikulised püsikud ning vanad sordid, mis loovad romantilise aiatunde. Kevadel, suvel ja sügisel lisavad sära sibullilled – palju on tulpe, nartsisse ja naturaliseeruvaid liike. Aiaruumid: dekoratiivne köögiviljaaed, varjupeenrad, päikesepõhised peenrad, kiviktaimla, turbapeenar, nõmmeaia osa. Iluaias kasvab üle 2700 taimetaksoni: rikkalikult astreid, heleniume, leeklilli, samuti krüsanteeme, männasmailasi ja kurerehasid. Võta aega, jaluta, tee pilte ja kogu aiainspiratsiooni – siit leiad ideid peenarde ja taimede sobitamiseks.

Eesti mõisaparkidest on Hummuli park üks nooremaid ja paremaid näiteid inglise stiilis parkidest. Mõis ja park tervikuna on huvitavad oma ajaloo ja kultuuripärandi poolest.Park on liigirikas, esindatud võõrliigid. Levinum neist siberi- ja jaapani lehis ning harilik elupuu. Peamine puuliik pargis on tamm ja pärn. Lõunapoolses küljes piirneb park tammealleega, mis viib välja peaaegu Väikse-Emajõeni. Pargi keskel on avar vabakujuline aas, kus praegu asetseb külaplats lehtlaga. Eesväljaku lõunaservas on mälestuskivi Põhjasõja Hummuli lahingu meenutuseks.Mõisa peahoones tegutseb Hummuli Põhikool.

Pühajärv oma maalilise käärulise kaldajoone ning nelja saarega on Otepää Looduspargi suurim järv. Pühajärve põhjatipus asub suvitusrand rannahoone, palliplatside, laste mänguväljaku, puhkekohtade, kohviku ja paadisadamaga. Lõunatipus asub Kooliranna puhkeala ja sealt saab alguse ainult Valgamaal looklev Väike Emajõgi. Pühajärve pargist saab alguse Murrumetsa matkarada ning ümber järve kulgeb 12 km pikkune Pühajärve matkarada, mis möödub Poslovitsa rannakäärus ka järve kuulsaimast allikast - Armuallikast. Talvisel ajal on sobivate ilmaoludega tehakse matkamiseks järvele jäärada ja Pühajärve rannas taliujula.Pühajärv on andnud rohkesti inspiratsiooni kirjanikele ja kunstnikele. Siin on suvitanud näiteks Fridebert Tuglas ja Eino Leino. Konrad Mäe Pühajärve maalide kohta leiab infostendi järve kaldalt GMP Pühajärve restorani juurest. 1991. aastal külastas Otepääd ja õnnistas järve dalai laama Tendzin Gjatso ning seda visiiti tähistab puuskulptuur Pühajärve pargipoolsel kaldal.

Räpina mõisapark asub maalilisel Võhandu jõest ümbritsetud poolsaarel, mille keskele jääb Sillapää loss. Park on segastiilis ja koosneb inglise, prantsuse ja metsasest pargi osast. Mõisahoonet ümbritseb liigirikas mõisapark (ligi 800 puu- ja põõsaliiki; lisaks roosid, liaanid, rododendronid, viinapuud jt), mida on võimalik külastada igal ajal. Pargi põhjapoolses osas Võhandu jõe kaldal põlispuude varjus asub valgesambaline ümara kuppelkatusega avatud paviljon-rotund.Pargis on sillutatud rajad, mis sobivad hästi lapsevankriga jalutajatele.

Võru kesklinna park on paik, kus ajalugu ja tänapäev kohtuvad harmooniliselt. Võru südalinna puithoonestusega kvartal hävis Teise maailmasõja ajal. Avatud platsi asemele rajati 1960. aastatel park, mis rekonstrueeriti ja kaasajastati 2005. aastal. Autoriteks on maastikuarhitektid Ülle ja Urmas Grišakov. Omapärase veeskulptuuri „Tõusev kalju” autoriks on Liina Stratskas. Tänapäeval on park üks Võru elavamaid paiku – roheline hingamisala, kus kohtuvad kultuur, loodus ja linnamelu. Vanade puude varjus kulgevad jalutusteed, avarad murualad kutsuvad piknikule ning laste rõõmuks on rajatud mänguväljak. Pargis on laste mänguväljak ja siin korraldatakse linlastele mitmesuguseid üritusi. Suveõhtutel täidab õhku melu, sügisel saab siin nautida rahu ja kuldset lehemängu. Vaid mõne sammu kaugusel asuvad Tamula järve promenaad, kohvikud ja käsitööpoodide read.

Tartu Ülikooli botaanikaaed pakub õppeprogramme ja ekskursioone igas vanuses külastajatele. Aias kasvab kokku rohkem kui 10000 liiki ja sorti maailma taimeriigist. Lisaks looduslikele taimedele, sh haruldased kaitsealused taimed, tutvustame uusi dekoratiivtaimi. Kasvuhoonetes näeb vihmametsade ja kõrbetaimi. Oleme Baltimaade vanim botaanikaaed, mis on samas asukohas tegutsenud katkematult juba üle 200 aasta. Aed on kujundatud maailmakuulsate botaanikute, professorite Ledebouri ja Bunge juhtimisel. Kasvuhoonete külastamine on piletiga ja aed kõigile tasuta nautimiseks. Lastele mänguväljak.

Luua mõisa park asub Jõgeva maakonnas Vooremaa maastikukaitsealal. Luua mõisa peahoone koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all aastast 1959. Pargi pindala on 19,7 hektarit.Park on väga liigirikas. Seal kasvab umbes 150 taksonit puid ja põõsaid, neist võõrliike umbes 110. Pargis elavad kaitsealused nahkhiired: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurkõrv, tõmmulendlane või habelendlane, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, suurvidevlane, kääbus-nahkhiir ning kodukakk.Park on mõnus paik jalutamiseks nii suvel soojaga, kui kaunil lumisel talveilmal.