Palusalu aed

Otepää lähistel Pühajärvel kõrguva iidse, ligi 400-aastase tamme ümbermõõdu mõõtmiseks pead kaasa võtma suurema seltskonna! Nimelt on selle põlispuu tüve ümbermõõt 6,6 meetrit.Sõjatammeks kutsutakse seda põlispuud kui ajalooliste sündmuste tunnistajat. Nimelt keeldunud 1841.aasta sügisel Pühajärve mõisa talupojad mõisategu tegemast ja vastuhakkajaid karistatud tamme naabruses. Pühajärve sõda oli Eesti üks esimesi talurahva vastuhakke mõisnikele ning selle mälestuseks on siia samasse lähedale ka istutatud tammik kus ülestõusu 130-aastapäeval püsitati mälestuskivi. Tänaseks on tamme ümber kaunis parkmets jalutusradadega ning kuigi iidne puu pole enam oma täies hiilguses, seisab ta siin oma väärika lõpuni meenutades möödunud aegu. Vaata ka 360° aeropanoraami / aerofotot (autor Joel Tammet).

Põltsamaa – sildade, parkide, rooside ja veini linn, mille südames ainulaadne Roosisaar. Põltsamaa Roosisaar on paik, kus saad nautida kaunist loodust, põnevat ajalugu ja rahulikku linnamelu üheskoos. Kunagine Kaubasaar oli enne Teist maailmasõda Põltsamaa äritegevuse süda, kuid tänaseks on sellest kujunenud üks Eesti kaunimaid avalikke roosiaedu. Sind ootab ligi 2000 õitsvat roosi, romantiline lehtla, looklevad jalutusteed ning kaunid vaated Põltsamaa jõele ja kalapääsule. Roosisaar pakub avastamisrõõmu igal aastaajal. Lisaks roosiaiale saad nautida muusikaparki, purskkaevu, amfiteatrit ja lastemänguala, mis muudavad saare meeldivaks peatuspaigaks nii perega reisijale kui ka romantilise jalutuskäigu otsijale. Õhtuhämaruses loovad valgustatud rajad ja purskkaev saarele eriti lummava meeleolu. Tule jaluta, puhka ja avasta paik, kus õitsevad nii roosid kui ka Põltsamaa lugu.

Mõniste mõisa (Menzen) kohta on teateid juba aastast 1542. Viimasena kuulus mõis von Wulffidele. Mõis hävis Vabadussõjas.Mõniste 14,6 ha suurune park rajati 1840. aastatel, olles üks vanimaid Võrumaal. Kunagise mõisa peahoone kohal on nüüd avar aas. Mõniste mõisa püsinäitus avati 2022. aastal ja koosneb kuuest infotahvlist, mis on ilmestatud fotode ja tekstiga andmaks ettekujutuse pargis asunud mõisakompleksist. Infotahvlid on paigutatud parki hoonete endistele asukohtadele. Pargi lähedal Võru-Valga maantee ääres on karudega skulptuur – meenutus nõukogude ajastul moes olnud maanteekaunistustest.

Luke mõisa südameks on kaunis rohelust ja lilli täis neobarokkpark eri tasanditel terrasside, ainulaadse kujuga puude, betoonist lõvikujude ja Eeva skulptuuriga. Lisaks on pargis taastatud tiikidesüsteem, mis lisab erilise võlu. Luke Rüütlimõisa esmamainimine pärineb 1557. aastast. Tänaseks on taastatud valitsejamaja ning nukumajalik Kärnerimaja, kus asuvad infopunkt, ekspositsioon ning suveperioodil kohvik. Park on avatud aastaringselt tasuta. Tule naudi mõisapargi veevulinat ja paviljoni vaadet tiikidel ujuvatele partidele ning unusta argipäev, sukeldudes mõisaajastu romantikasse!

Rikkaliku ajalooga looduslik kõrgendik Toomemägi on üks tartlaste lemmikpaikadest, kus nautida rohelust linnast lahkumata. Siin asuvas toomkirikus saad tutvuda TÜ muuseumiga, mis annab ülevaate ülikooli aja- ja teadusloost, ning nautida vaateid tornides asuvatelt vaateplatvormidelt. Pargis jalutades ei jää märkamata Inglisild koos paarilise Kuradisillaga, monumendid ja välinäitused ning ülikooli hooned, nagu tähetorn ja vana anatoomikum. Pargis saab liikuda lapsevankriga, mudilasi ootab mänguväljak ning aktiivsemaid külastajaid välikujundusega spordipark.

Alatskivi lossipark on Tartumaa suurim park, mille pindala on ligi 130 hektarit. 19. sajandil krahv Arved von Nolckeni kavandite järgi rajatud park ümbritseb Alatskivi lossi ja on üks paremini säilinud mõisaparke Lõuna-Eestis. Alatskivi lossi tornidest ja terrassilt avaneb vaade järvele, sillale, kirikule ja ümbritsevale maastikule. Pargi matkarada kulgeb läbi pärnade, vahtrate ja tammede ning sobib hästi jalutamiseks ja looduse nautimiseks. Pargi piires asub ka Alatskivi maastikukaitseala, mis hoiab piirkonna liigirikast taimestikku ja maastikku. Siin võib näha nii vanu pargipuistuid kui ka looduslikke järvekaldavööndeid. Puhkevõimalustest leiab pargist disc-golfi raja, mis pakub tegevust nii kohalikele kui külalistele. Külastada tasub ka Alatskivi lossi, kus asuvad infokeskus, Eduard Tubina muuseum, kunstnike ateljeed ning Alatskivi lossi restoran. Alatskivi lossipark koos maastikukaitsealaga on koht, kus ajalugu ja loodus käivad käsikäes ning kutsuvad külastajat aega maha võtma.

Arboreetumis ehk puittaimede kollektsioonis on kaks peamist osakonda: taimegeograafiline kollektsioon on jagatud erinevate maailma piirkondade järgi viieks osaks ning kujundatud vabakujulise maastikupargina, sortide ja vormide kollektsioon aga regulaarse iluaiana. Suvisele puhkajale on olemas telkimisplats eesaias koos lõkkekoha ja laudade-pinkidega. Tule naudi ja õpi tundma erinevaid puid, põõsaid ja taimi omal käel või võta meie kogenud giid endale teejuhiks.Puukoolist on võimalik kaasa osta erinevaid taimi.

Luua mõisa park asub Jõgeva maakonnas Vooremaa maastikukaitsealal. Luua mõisa peahoone koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all aastast 1959. Pargi pindala on 19,7 hektarit.Park on väga liigirikas. Seal kasvab umbes 150 taksonit puid ja põõsaid, neist võõrliike umbes 110. Pargis elavad kaitsealused nahkhiired: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurkõrv, tõmmulendlane või habelendlane, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, suurvidevlane, kääbus-nahkhiir ning kodukakk.Park on mõnus paik jalutamiseks nii suvel soojaga, kui kaunil lumisel talveilmal.