Palusalu aed

1480 m2 suuruse Laidi aia märksõnadeks on maakivid ja okaspuud. Okaspuid on aias üle saja, millest üle 50 erineva sordi on elupuud. Maakive armastav pere on loonud erinevaid põnevaid aiakujunduselemente: kivikorvid, teerajad, postid. Aias on sillakesed, veesilmad, kiik ja tuuleveski.Kevadel rõõmustavad värviküllased tulbisordid ja rododendronid, suvel ilutsevad perenaise lemmikud - erinevad begooniad. Üheaastaseid suvelilli aias peaaegu ei ole, on püsikutepeenrad ja amplid.Aias on mängunurk, kus lapsed saavad end mõnusasti tunda. Perenaine teeb huvilistele meeleolukaid aiatutvustusi.

Luke mõisa südameks on kaunis rohelust ja lilli täis neobarokkpark eri tasanditel terrasside, ainulaadse kujuga puude, betoonist lõvikujude ja Eeva skulptuuriga. Lisaks on pargis taastatud tiikidesüsteem, mis lisab erilise võlu. Luke Rüütlimõisa esmamainimine pärineb 1557. aastast. Tänaseks on taastatud valitsejamaja ning nukumajalik Kärnerimaja, kus asuvad infopunkt, ekspositsioon ning suveperioodil kohvik. Park on avatud aastaringselt tasuta. Tule naudi mõisapargi veevulinat ja paviljoni vaadet tiikidel ujuvatele partidele ning unusta argipäev, sukeldudes mõisaajastu romantikasse!

Räpina mõisapark asub maalilisel Võhandu jõest ümbritsetud poolsaarel, mille keskele jääb Sillapää loss. Park on segastiilis ja koosneb inglise, prantsuse ja metsasest pargi osast. Mõisahoonet ümbritseb liigirikas mõisapark (ligi 800 puu- ja põõsaliiki; lisaks roosid, liaanid, rododendronid, viinapuud jt), mida on võimalik külastada igal ajal. Pargi põhjapoolses osas Võhandu jõe kaldal põlispuude varjus asub valgesambaline ümara kuppelkatusega avatud paviljon-rotund.Pargis on sillutatud rajad, mis sobivad hästi lapsevankriga jalutajatele.

Luunja roosiaed on kaunis ja ainulaadne Emajõe-äärne vapustava vaate ning pika ajalooga menukas kontserdipaik, kus kasvab kokku 58 roosisorti. Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva pidustuste puhul kohalikele ja kõikidele eestimaalastele kingitud rosaariumis kasvab teiste seas uus Luunja-nimeline roosisort, mille autoriks on Eesti roosiaretaja Mart Ojasalu. Tegemist on ainulaadse sordiga, mille eesmärk on anda eelkõige Luunja valla elanikele ühtekuuluvustunnet ja jätta järeltulevatele põlvedele meenutama ühisel jõul ja koostööna valminud imetlusväärset rosaariumi.

Pühajärv oma maalilise käärulise kaldajoone ning nelja saarega on Otepää Looduspargi suurim järv. Pühajärve põhjatipus asub suvitusrand rannahoone, palliplatside, laste mänguväljaku, puhkekohtade, kohviku ja paadisadamaga. Lõunatipus asub Kooliranna puhkeala ja sealt saab alguse ainult Valgamaal looklev Väike Emajõgi. Pühajärve pargist saab alguse Murrumetsa matkarada ning ümber järve kulgeb 12 km pikkune Pühajärve matkarada, mis möödub Poslovitsa rannakäärus ka järve kuulsaimast allikast - Armuallikast. Talvisel ajal on sobivate ilmaoludega tehakse matkamiseks järvele jäärada ja Pühajärve rannas taliujula.Pühajärv on andnud rohkesti inspiratsiooni kirjanikele ja kunstnikele. Siin on suvitanud näiteks Fridebert Tuglas ja Eino Leino. Konrad Mäe Pühajärve maalide kohta leiab infostendi järve kaldalt GMP Pühajärve restorani juurest. 1991. aastal külastas Otepääd ja õnnistas järve dalai laama Tendzin Gjatso ning seda visiiti tähistab puuskulptuur Pühajärve pargipoolsel kaldal.

Luua mõisa park asub Jõgeva maakonnas Vooremaa maastikukaitsealal. Luua mõisa peahoone koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all aastast 1959. Pargi pindala on 19,7 hektarit.Park on väga liigirikas. Seal kasvab umbes 150 taksonit puid ja põõsaid, neist võõrliike umbes 110. Pargis elavad kaitsealused nahkhiired: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurkõrv, tõmmulendlane või habelendlane, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, suurvidevlane, kääbus-nahkhiir ning kodukakk.Park on mõnus paik jalutamiseks nii suvel soojaga, kui kaunil lumisel talveilmal.

Rikkaliku ajalooga looduslik kõrgendik Toomemägi on üks tartlaste lemmikpaikadest, kus nautida rohelust linnast lahkumata. Siin asuvas toomkirikus saad tutvuda TÜ muuseumiga, mis annab ülevaate ülikooli aja- ja teadusloost, ning nautida vaateid tornides asuvatelt vaateplatvormidelt. Pargis jalutades ei jää märkamata Inglisild koos paarilise Kuradisillaga, monumendid ja välinäitused ning ülikooli hooned, nagu tähetorn ja vana anatoomikum. Pargis saab liikuda lapsevankriga, mudilasi ootab mänguväljak ning aktiivsemaid külastajaid välikujundusega spordipark.

Luunja mõisa park rajati 18. sajandil barokkstiilis pargina krahv B. C. von Münnichi poolt ja kujundati ümber vabakujuliseks maastikupargiks 19. sajandi lõpus.Pargi läheduses asub roosiaed, mis sobib suviste kultuuriürituste läbiviimiseks, pikniku pidamiseks ning jalutamiseks. Vaadeldaval alal asub lisaks pargile rida ajaloolise taustaga mälestisi. Nende hulgas on mõisa alleed, pargi ja aia piirdemüürid, omaaegne mõisa viinaköök ja sepikoda, aednikumaja ning karjalautade kompleks..