Luua Metsanduskooli puukool – arboreetum

Alatskivi lossipark on Tartumaa suurim park, mille pindala on ligi 130 hektarit. 19. sajandil krahv Arved von Nolckeni kavandite järgi rajatud park ümbritseb Alatskivi lossi ja on üks paremini säilinud mõisaparke Lõuna-Eestis. Alatskivi lossi tornidest ja terrassilt avaneb vaade järvele, sillale, kirikule ja ümbritsevale maastikule. Pargi matkarada kulgeb läbi pärnade, vahtrate ja tammede ning sobib hästi jalutamiseks ja looduse nautimiseks. Pargi piires asub ka Alatskivi maastikukaitseala, mis hoiab piirkonna liigirikast taimestikku ja maastikku. Siin võib näha nii vanu pargipuistuid kui ka looduslikke järvekaldavööndeid. Puhkevõimalustest leiab pargist disc-golfi raja, mis pakub tegevust nii kohalikele kui külalistele. Külastada tasub ka Alatskivi lossi, kus asuvad infokeskus, Eduard Tubina muuseum, kunstnike ateljeed ning Alatskivi lossi restoran. Alatskivi lossipark koos maastikukaitsealaga on koht, kus ajalugu ja loodus käivad käsikäes ning kutsuvad külastajat aega maha võtma.

Pühajärv oma maalilise käärulise kaldajoone ning nelja saarega on Otepää Looduspargi suurim järv. Pühajärve põhjatipus asub suvitusrand rannahoone, palliplatside, laste mänguväljaku, puhkekohtade, kohviku ja paadisadamaga. Lõunatipus asub Kooliranna puhkeala ja sealt saab alguse ainult Valgamaal looklev Väike Emajõgi. Pühajärve pargist saab alguse Murrumetsa matkarada ning ümber järve kulgeb 12 km pikkune Pühajärve matkarada, mis möödub Poslovitsa rannakäärus ka järve kuulsaimast allikast - Armuallikast. Talvisel ajal on sobivate ilmaoludega tehakse matkamiseks järvele jäärada ja Pühajärve rannas taliujula.Pühajärv on andnud rohkesti inspiratsiooni kirjanikele ja kunstnikele. Siin on suvitanud näiteks Fridebert Tuglas ja Eino Leino. Konrad Mäe Pühajärve maalide kohta leiab infostendi järve kaldalt GMP Pühajärve restorani juurest. 1991. aastal külastas Otepääd ja õnnistas järve dalai laama Tendzin Gjatso ning seda visiiti tähistab puuskulptuur Pühajärve pargipoolsel kaldal.

Luunja mõisa park rajati 18. sajandil barokkstiilis pargina krahv B. C. von Münnichi poolt ja kujundati ümber vabakujuliseks maastikupargiks 19. sajandi lõpus.Pargi läheduses asub roosiaed, mis sobib suviste kultuuriürituste läbiviimiseks, pikniku pidamiseks ning jalutamiseks. Vaadeldaval alal asub lisaks pargile rida ajaloolise taustaga mälestisi. Nende hulgas on mõisa alleed, pargi ja aia piirdemüürid, omaaegne mõisa viinaköök ja sepikoda, aednikumaja ning karjalautade kompleks..

Rikkaliku ajalooga looduslik kõrgendik Toomemägi on üks tartlaste lemmikpaikadest, kus nautida rohelust linnast lahkumata. Siin asuvas toomkirikus saad tutvuda TÜ muuseumiga, mis annab ülevaate ülikooli aja- ja teadusloost, ning nautida vaateid tornides asuvatelt vaateplatvormidelt. Pargis jalutades ei jää märkamata Inglisild koos paarilise Kuradisillaga, monumendid ja välinäitused ning ülikooli hooned, nagu tähetorn ja vana anatoomikum. Pargis saab liikuda lapsevankriga, mudilasi ootab mänguväljak ning aktiivsemaid külastajaid välikujundusega spordipark.

Räpina Aianduskooli ümber jalutades leiab põneva püsikute istutusala ning lillekollektsioonaias saab nautida erinevaid suve- ja püsililli. Kollektsioonaias saab imetleda Rein Joosti 50 erinevat sorti pargiroose, Mart Heeringu liiliaid, Adolf Vaigla ligikaudu 30 sorti sireleid ja Jaan Kivistiku 20 sorti viinapuidPuid-põõsaid on kogu pargi ja kooli territooriumil (dendroloogiline taimmaterjal) üle 600 erineva liigi, koos rohttaimedega, mis hõlmab püsikud, roosid, liaanid, looduslikud rohttaimed, suvikud, ligemale 1200 taime.Võimalik on tellida ekskursioone nii pargis kui ka kollektsioonaias.

Luua mõisa park asub Jõgeva maakonnas Vooremaa maastikukaitsealal. Luua mõisa peahoone koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all aastast 1959. Pargi pindala on 19,7 hektarit.Park on väga liigirikas. Seal kasvab umbes 150 taksonit puid ja põõsaid, neist võõrliike umbes 110. Pargis elavad kaitsealused nahkhiired: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurkõrv, tõmmulendlane või habelendlane, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, suurvidevlane, kääbus-nahkhiir ning kodukakk.Park on mõnus paik jalutamiseks nii suvel soojaga, kui kaunil lumisel talveilmal.

Räpina mõisapark asub maalilisel Võhandu jõest ümbritsetud poolsaarel, mille keskele jääb Sillapää loss. Park on segastiilis ja koosneb inglise, prantsuse ja metsasest pargi osast. Mõisahoonet ümbritseb liigirikas mõisapark (ligi 800 puu- ja põõsaliiki; lisaks roosid, liaanid, rododendronid, viinapuud jt), mida on võimalik külastada igal ajal. Pargi põhjapoolses osas Võhandu jõe kaldal põlispuude varjus asub valgesambaline ümara kuppelkatusega avatud paviljon-rotund.Pargis on sillutatud rajad, mis sobivad hästi lapsevankriga jalutajatele.

Ülenurme mõisapark rajati 19. sajandi II poolel koos uue peahoone ehitamisega. Hästi on säilinud nii historitsistlikus stiilis mõisa peahoone kui ka pargi kõrval asuvad kõrvalhooned, kus paikneb Eesti Põllumajandusmuuseum. Muuseumis elavad taluloomad, võimalik on ratsutada ponidega, avatud näitused. Ülenurme park on imeilus koht kogu perega jalutamiseks ja looduse nautimiseks.Pargis asetsevate infotahvlite abiga on võimalik õppida erinevaid puu- ja põõsaliike.