Luua Metsanduskooli puukool – arboreetum

Ausamba park on Räpina paisjärve idakaldal asuv linna ajalooline esindusväljak, mis ühendab endas uue ja olemasoleva, austades ajaloolisi väärtusi ning pakkudes kaasaegseid funktsioone ja disaini. Poolvarjuline park võimaldab jalutajatel jalga puhata ja järvevaateid nautida ja ümbritsev konteinerhaljastus pakub silmailu varakevadest hilissügiseni. Avarat esindusväljakut kasutatakse mitmeteks linnale olulisteks sündmusteks. Pargi teeb atraktiivseks asukoht Räpina paisjärve kaldal, liigirikkus ja muljetavaldav paplipuiestee, mis viib linna avalikku ujumiskohta.Võimalik on tutvuda virtuaaltuuriga.

Vooremaa maastikukaitsealal Jõgeva maakonnas asuv Luua mõisa park on paik, kus kohtuvad mõisamiljöö, põnev loodus ja rahulik jalutuskeskkond. Mõisa peahoone koos kõrvalhoonete ja pargiga kuulub muinsuskaitse alla ning park on looduskaitse all juba aastast 1959. 19,7 hektari suurune park paistab silma erakordse liigirikkuse poolest. Siin kasvab umbes 150 taksonit puid ja põõsaid, nende seas ligi 110 võõrliiki. Jalutuskäigul võib märgata nii haruldasemaid puid kui ka vanadele mõisaparkidele omast väärikat haljastust. Luua park on koduks ka mitmetele kaitsealustele nahkhiireliikidele ning pargis võib kohata näiteks põhja-nahkhiirt, veelendlast, suurkõrva ja tiigilendlast. Õhtuhämaruses võib kuulda ka kodukakku. Tule avastama Luua mõisa pargi vaikseid radu, suursuguseid puid ja erilist atmosfääri – siin on mõnus jalutada igal aastaajal!

Vara vallas asub Baltikumis ainulaadne kollase nartsissi looduslik kasvuala.Kollane nartsiss metsistub harva ja Sookaldusel asuv nartsissiväli on haruldus, mis on võetud looduskaitse alla. Nartsissid pärinevad Sookalduse peremehe Singil Peebu (Peep Sibul) poolt 19. sajandi lõpus oma koduaeda istutatud Saare mõisast saadud lillesibulast.Kollast õiemerd saab nautida olenevalt kevadest, alates aprilli keskpaigast.

Luunja roosiaed on kaunis ja ainulaadne Emajõe-äärne vapustava vaate ning pika ajalooga menukas kontserdipaik, kus kasvab kokku 58 roosisorti. Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva pidustuste puhul kohalikele ja kõikidele eestimaalastele kingitud rosaariumis kasvab teiste seas uus Luunja-nimeline roosisort, mille autoriks on Eesti roosiaretaja Mart Ojasalu. Tegemist on ainulaadse sordiga, mille eesmärk on anda eelkõige Luunja valla elanikele ühtekuuluvustunnet ja jätta järeltulevatele põlvedele meenutama ühisel jõul ja koostööna valminud imetlusväärset rosaariumi.

Võru kesklinna park on paik, kus ajalugu ja tänapäev kohtuvad harmooniliselt. Võru südalinna puithoonestusega kvartal hävis Teise maailmasõja ajal. Avatud platsi asemele rajati 1960. aastatel park, mis rekonstrueeriti ja kaasajastati 2005. aastal. Autoriteks on maastikuarhitektid Ülle ja Urmas Grišakov. Omapärase veeskulptuuri „Tõusev kalju” autoriks on Liina Stratskas. Tänapäeval on park üks Võru elavamaid paiku – roheline hingamisala, kus kohtuvad kultuur, loodus ja linnamelu. Vanade puude varjus kulgevad jalutusteed, avarad murualad kutsuvad piknikule ning laste rõõmuks on rajatud mänguväljak. Pargis on laste mänguväljak ja siin korraldatakse linlastele mitmesuguseid üritusi. Suveõhtutel täidab õhku melu, sügisel saab siin nautida rahu ja kuldset lehemängu. Vaid mõne sammu kaugusel asuvad Tamula järve promenaad, kohvikud ja käsitööpoodide read.

Alatskivi lossipark on Tartumaa suurim park, mille pindala on ligi 130 hektarit. 19. sajandil krahv Arved von Nolckeni kavandite järgi rajatud park ümbritseb Alatskivi lossi ja on üks paremini säilinud mõisaparke Lõuna-Eestis. Alatskivi lossi tornidest ja terrassilt avaneb vaade järvele, sillale, kirikule ja ümbritsevale maastikule. Pargi matkarada kulgeb läbi pärnade, vahtrate ja tammede ning sobib hästi jalutamiseks ja looduse nautimiseks. Pargi piires asub ka Alatskivi maastikukaitseala, mis hoiab piirkonna liigirikast taimestikku ja maastikku. Siin võib näha nii vanu pargipuistuid kui ka looduslikke järvekaldavööndeid. Puhkevõimalustest leiab pargist disc-golfi raja, mis pakub tegevust nii kohalikele kui külalistele. Külastada tasub ka Alatskivi lossi, kus asuvad infokeskus, Eduard Tubina muuseum, kunstnike ateljeed ning Alatskivi lossi restoran. Alatskivi lossipark koos maastikukaitsealaga on koht, kus ajalugu ja loodus käivad käsikäes ning kutsuvad külastajat aega maha võtma.

Tartu Ülikooli botaanikaaed pakub õppeprogramme ja ekskursioone igas vanuses külastajatele. Aias kasvab kokku rohkem kui 10000 liiki ja sorti maailma taimeriigist. Lisaks looduslikele taimedele, sh haruldased kaitsealused taimed, tutvustame uusi dekoratiivtaimi. Kasvuhoonetes näeb vihmametsade ja kõrbetaimi. Oleme Baltimaade vanim botaanikaaed, mis on samas asukohas tegutsenud katkematult juba üle 200 aasta. Aed on kujundatud maailmakuulsate botaanikute, professorite Ledebouri ja Bunge juhtimisel. Kasvuhoonete külastamine on piletiga ja aed kõigile tasuta nautimiseks. Lastele mänguväljak.

Eesti mõisaparkidest on Hummuli park üks nooremaid ja paremaid näiteid inglise stiilis parkidest. Mõis ja park tervikuna on huvitavad oma ajaloo ja kultuuripärandi poolest.Park on liigirikas, esindatud võõrliigid. Levinum neist siberi- ja jaapani lehis ning harilik elupuu. Peamine puuliik pargis on tamm ja pärn. Lõunapoolses küljes piirneb park tammealleega, mis viib välja peaaegu Väikse-Emajõeni. Pargi keskel on avar vabakujuline aas, kus praegu asetseb külaplats lehtlaga. Eesväljaku lõunaservas on mälestuskivi Põhjasõja Hummuli lahingu meenutuseks.Mõisa peahoones tegutseb Hummuli Põhikool.