Alatskivi park

Eesti mõisaparkidest on Hummuli park üks nooremaid ja paremaid näiteid inglise stiilis parkidest. Mõis ja park tervikuna on huvitavad oma ajaloo ja kultuuripärandi poolest.Park on liigirikas, esindatud võõrliigid. Levinum neist siberi- ja jaapani lehis ning harilik elupuu. Peamine puuliik pargis on tamm ja pärn. Lõunapoolses küljes piirneb park tammealleega, mis viib välja peaaegu Väikse-Emajõeni. Pargi keskel on avar vabakujuline aas, kus praegu asetseb külaplats lehtlaga. Eesväljaku lõunaservas on mälestuskivi Põhjasõja Hummuli lahingu meenutuseks.Mõisa peahoones tegutseb Hummuli Põhikool.

Luua mõisa park asub Jõgeva maakonnas Vooremaa maastikukaitsealal. Luua mõisa peahoone koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all aastast 1959. Pargi pindala on 19,7 hektarit.Park on väga liigirikas. Seal kasvab umbes 150 taksonit puid ja põõsaid, neist võõrliike umbes 110. Pargis elavad kaitsealused nahkhiired: põhja-nahkhiir, veelendlane, suurkõrv, tõmmulendlane või habelendlane, tiigilendlane, pargi-nahkhiir, suurvidevlane, kääbus-nahkhiir ning kodukakk.Park on mõnus paik jalutamiseks nii suvel soojaga, kui kaunil lumisel talveilmal.

Pühajärve rannaparki on oodatud eriti lastega pered, sest siit leiad suvitusranna koos rannahoone, kohvikute, lehtlate, laste mänguväljaku, palliplatsi ja paadilaenutusega. Pargi põhjapoolses osas pakub turnimisvõimalusi terviserada ja meelelahutust külakiik. Pühajärve kallasrajal jalutades avaneb teile võimalus sööta parte või nautida hurmavaid vaateid järvele.Park kuulus Pühajärve mõisapargi juurde ja kujundati teeradadega jalutusmetsaks juba 19. sajandil. Valdavalt on park loodusliku tekkega laanemets. NB! Suurürituste ajal võib olla pargis liikumine piiratud!

Arboreetumis ehk puittaimede kollektsioonis on kaks peamist osakonda: taimegeograafiline kollektsioon on jagatud erinevate maailma piirkondade järgi viieks osaks ning kujundatud vabakujulise maastikupargina, sortide ja vormide kollektsioon aga regulaarse iluaiana. Suvisele puhkajale on olemas telkimisplats eesaias koos lõkkekoha ja laudade-pinkidega. Tule naudi ja õpi tundma erinevaid puid, põõsaid ja taimi omal käel või võta meie kogenud giid endale teejuhiks.Puukoolist on võimalik kaasa osta erinevaid taimi.

Ülenurme mõisapark rajati 19. sajandi II poolel koos uue peahoone ehitamisega. Hästi on säilinud nii historitsistlikus stiilis mõisa peahoone kui ka pargi kõrval asuvad kõrvalhooned, kus paikneb Eesti Põllumajandusmuuseum. Muuseumis elavad taluloomad, võimalik on ratsutada ponidega, avatud näitused. Ülenurme park on imeilus koht kogu perega jalutamiseks ja looduse nautimiseks.Pargis asetsevate infotahvlite abiga on võimalik õppida erinevaid puu- ja põõsaliike.

Rikkaliku ajalooga looduslik kõrgendik Toomemägi on üks tartlaste lemmikpaikadest, kus nautida rohelust linnast lahkumata. Siin asuvas toomkirikus saad tutvuda TÜ muuseumiga, mis annab ülevaate ülikooli aja- ja teadusloost, ning nautida vaateid tornides asuvatelt vaateplatvormidelt. Pargis jalutades ei jää märkamata Inglisild koos paarilise Kuradisillaga, monumendid ja välinäitused ning ülikooli hooned, nagu tähetorn ja vana anatoomikum. Pargis saab liikuda lapsevankriga, mudilasi ootab mänguväljak ning aktiivsemaid külastajaid välikujundusega spordipark.

Vana-Vastseliinas asuva pargi rajas 1830.a Vastseliina mõisa tookordne omanik Guido Reinhold von Liphart, kes kujundas liigirikka 8 hektaril laiuva pargi. Säilinud on kõlakoda, pargis toimuvad rahvapeod. Linnuhuvilisi rõõmustavad vanades puuõõnsustes pesitsevad haruldased tiivulised. Imetleda saab Eesti kõige kiirevoolulisemat Piusa jõge.2016.a. istutati parki 25 uut puud, nendest üks ka mõisahärrade Liphartite auks.Pargist saab alguse Piusa Ürgoru 15 km pikkune matkarada.Mõisaparki pääseb Vastseliina piiskopilinnuse juurest romantilist treppi mööda alla astudes või pisut kaugemalt, maanteelt.

Emajõe pikki looklevaid kaldaid ümbritsevad imeilus kõrghaljastus, alleed ning teerajad.Jalutajaid ja tervisesportlasi ootab ka Tartu Raekoja platsist mõne-minutilise jalutuskäigu kaugusel asuv Vabaduse puiestiku linnapark. Park asub Emajõe paremal kaldal, Vabaduse silla ja Kaarsilla vahel. Puiestiku arhitekt on Arnold Matteus ning seal aega veetes tasub kindlasti tutvuda mitmete kultuuriajaloolise tähtsusega objektidega nagu Armeenia ja Eesti rahva sõpruse monument, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument, Johan Laidoneri tamm, Tartu Vabadussõja mälestussammas ja Oskar Lutsu ausammas.