Vana-Vastseliina mõisapark

Tule avasta Palusalu aed – inglise stiilis iluaed Põlvamaal, Räpina külje all. Ligi 2-hektarine aed on rajamisel alates 2004 ja loodud nii, et Sul oleks igal aastaajal midagi imetleda: kevadest sügiseni värvid, lõhnad ja vormid, talvel struktuur ja rahu. Mida Sa näed? Puud, põõsad, ronitaimed ja rohked püsikuistutused. Valikus on pika õitsemisajaga puhmikulised püsikud ning vanad sordid, mis loovad romantilise aiatunde. Kevadel, suvel ja sügisel lisavad sära sibullilled – palju on tulpe, nartsisse ja naturaliseeruvaid liike. Aiaruumid: dekoratiivne köögiviljaaed, varjupeenrad, päikesepõhised peenrad, kiviktaimla, turbapeenar, nõmmeaia osa. Iluaias kasvab üle 2700 taimetaksoni: rikkalikult astreid, heleniume, leeklilli, samuti krüsanteeme, männasmailasi ja kurerehasid. Võta aega, jaluta, tee pilte ja kogu aiainspiratsiooni – siit leiad ideid peenarde ja taimede sobitamiseks.

Pühajärv oma maalilise käärulise kaldajoone ning nelja saarega on Otepää Looduspargi suurim järv. Pühajärve põhjatipus asub suvitusrand rannahoone, palliplatside, laste mänguväljaku, puhkekohtade, kohviku ja paadisadamaga. Lõunatipus asub Kooliranna puhkeala ja sealt saab alguse ainult Valgamaal looklev Väike Emajõgi. Pühajärve pargist saab alguse Murrumetsa matkarada ning ümber järve kulgeb 12 km pikkune Pühajärve matkarada, mis möödub Poslovitsa rannakäärus ka järve kuulsaimast allikast - Armuallikast. Talvisel ajal on sobivate ilmaoludega tehakse matkamiseks järvele jäärada ja Pühajärve rannas taliujula.Pühajärv on andnud rohkesti inspiratsiooni kirjanikele ja kunstnikele. Siin on suvitanud näiteks Fridebert Tuglas ja Eino Leino. Konrad Mäe Pühajärve maalide kohta leiab infostendi järve kaldalt GMP Pühajärve restorani juurest. 1991. aastal külastas Otepääd ja õnnistas järve dalai laama Tendzin Gjatso ning seda visiiti tähistab puuskulptuur Pühajärve pargipoolsel kaldal.

Mõniste mõisa (Menzen) kohta on teateid juba aastast 1542. Viimasena kuulus mõis von Wulffidele. Mõis hävis Vabadussõjas.Mõniste 14,6 ha suurune park rajati 1840. aastatel, olles üks vanimaid Võrumaal. Kunagise mõisa peahoone kohal on nüüd avar aas. Mõniste mõisa püsinäitus avati 2022. aastal ja koosneb kuuest infotahvlist, mis on ilmestatud fotode ja tekstiga andmaks ettekujutuse pargis asunud mõisakompleksist. Infotahvlid on paigutatud parki hoonete endistele asukohtadele. Pargi lähedal Võru-Valga maantee ääres on karudega skulptuur – meenutus nõukogude ajastul moes olnud maanteekaunistustest.

Võru kesklinna park on paik, kus ajalugu ja tänapäev kohtuvad harmooniliselt. Võru südalinna puithoonestusega kvartal hävis Teise maailmasõja ajal. Avatud platsi asemele rajati 1960. aastatel park, mis rekonstrueeriti ja kaasajastati 2005. aastal. Autoriteks on maastikuarhitektid Ülle ja Urmas Grišakov. Omapärase veeskulptuuri „Tõusev kalju” autoriks on Liina Stratskas. Tänapäeval on park üks Võru elavamaid paiku – roheline hingamisala, kus kohtuvad kultuur, loodus ja linnamelu. Vanade puude varjus kulgevad jalutusteed, avarad murualad kutsuvad piknikule ning laste rõõmuks on rajatud mänguväljak. Pargis on laste mänguväljak ja siin korraldatakse linlastele mitmesuguseid üritusi. Suveõhtutel täidab õhku melu, sügisel saab siin nautida rahu ja kuldset lehemängu. Vaid mõne sammu kaugusel asuvad Tamula järve promenaad, kohvikud ja käsitööpoodide read.

Alatskivi lossipark on Tartumaa suurim park, mille pindala on ligi 130 hektarit. 19. sajandil krahv Arved von Nolckeni kavandite järgi rajatud park ümbritseb Alatskivi lossi ja on üks paremini säilinud mõisaparke Lõuna-Eestis. Alatskivi lossi tornidest ja terrassilt avaneb vaade järvele, sillale, kirikule ja ümbritsevale maastikule. Pargi matkarada kulgeb läbi pärnade, vahtrate ja tammede ning sobib hästi jalutamiseks ja looduse nautimiseks. Pargi piires asub ka Alatskivi maastikukaitseala, mis hoiab piirkonna liigirikast taimestikku ja maastikku. Siin võib näha nii vanu pargipuistuid kui ka looduslikke järvekaldavööndeid. Puhkevõimalustest leiab pargist disc-golfi raja, mis pakub tegevust nii kohalikele kui külalistele. Külastada tasub ka Alatskivi lossi, kus asuvad infokeskus, Eduard Tubina muuseum, kunstnike ateljeed ning Alatskivi lossi restoran. Alatskivi lossipark koos maastikukaitsealaga on koht, kus ajalugu ja loodus käivad käsikäes ning kutsuvad külastajat aega maha võtma.

Räpina Aianduskooli ümber jalutades leiab põneva püsikute istutusala ning lillekollektsioonaias saab nautida erinevaid suve- ja püsililli. Kollektsioonaias saab imetleda Rein Joosti 50 erinevat sorti pargiroose, Mart Heeringu liiliaid, Adolf Vaigla ligikaudu 30 sorti sireleid ja Jaan Kivistiku 20 sorti viinapuidPuid-põõsaid on kogu pargi ja kooli territooriumil (dendroloogiline taimmaterjal) üle 600 erineva liigi, koos rohttaimedega, mis hõlmab püsikud, roosid, liaanid, looduslikud rohttaimed, suvikud, ligemale 1200 taime.Võimalik on tellida ekskursioone nii pargis kui ka kollektsioonaias.

Arboreetumis ehk puittaimede kollektsioonis on kaks peamist osakonda: taimegeograafiline kollektsioon on jagatud erinevate maailma piirkondade järgi viieks osaks ning kujundatud vabakujulise maastikupargina, sortide ja vormide kollektsioon aga regulaarse iluaiana. Suvisele puhkajale on olemas telkimisplats eesaias koos lõkkekoha ja laudade-pinkidega. Tule naudi ja õpi tundma erinevaid puid, põõsaid ja taimi omal käel või võta meie kogenud giid endale teejuhiks.Puukoolist on võimalik kaasa osta erinevaid taimi.

Luunja roosiaed on kaunis ja ainulaadne Emajõe-äärne vapustava vaate ning pika ajalooga menukas kontserdipaik, kus kasvab kokku 58 roosisorti. Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva pidustuste puhul kohalikele ja kõikidele eestimaalastele kingitud rosaariumis kasvab teiste seas uus Luunja-nimeline roosisort, mille autoriks on Eesti roosiaretaja Mart Ojasalu. Tegemist on ainulaadse sordiga, mille eesmärk on anda eelkõige Luunja valla elanikele ühtekuuluvustunnet ja jätta järeltulevatele põlvedele meenutama ühisel jõul ja koostööna valminud imetlusväärset rosaariumi.