Selli-Sillaotsa õpperada

Emajõe ja Anne kanali vahelt Turu silla juurest saab alguse 4 km pikkune Emajõe kallasrada, mis kulgeb Natura2000 kaitsealal ja pakub oma teel avaraid vaateid Anne kanalile, Emajõele, laeva- ja paadiliiklusele ning Karlova sadamale.Matkarajal on teabetahvleid, jõeäärseid piknikukohti ja mitmeid purdeid ning võib kohata ka harrastuskalamehi. Kevadel võib kallarada olla vesine ning võimaldab imetleda üleujutatud luhta. Raja lõppedes võib sama teed tagasi minna. Teine võimalus on keerata vasakule kruusateele, mis viib Ihaste kergliiklusteeni.

Intsikurmu Südamerada saab alguse Intsikurmu minevalt teelt. Rada sobib nii tervisejooksuks ja -kõnniks, maastikusõiduks jalgrattaga, kepikõndimiseks ning lumerohkel talvisel ajal on olemas ka suusarajad. Suusaraja pikkus on 3 km, mida suvel saab jooksmiseks pikendada kilomeetri võrra. Intsikurmu Südamerada on osaliselt valgustatud. Pesemise ja riietamise võimalus on Põlva Spordikeskuse ujulas (Uus tn.3), mis asub rajast 600 meetri kaugusel. Hea teada: mõned rajatised on rajal deformeerunud ehk tasub olla tähelepanelik.

Valgesoo vaatetorn asub Valgesoo raba serval ning esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamist väärt paigast mida soovitatakse kõigil loodushuvilistel kindlasti külastada. Vaatetornist möödub ka Eesti pikim matkarada - 812 km pikk Peraküla - Aegviidu Ähijärve matkatee.Pilkupüüdva disainiga vaatetornist avaneb suurepärane vaade Valgesoo rabale, ürgsele põlismetsale ja "Parunimännikule" ning seal kulgevale õpperajale. 29,7 m kõrgusel metallist vaatetornil on 3 vaheplatvormi. Viimase vaatlusplatvormi keskel on tuulesein ja istepingid, et jalgu puhata ning lummavat rabavaadet imetleda. Läheduses asub ka RMK Valgesoo lõkkekoht ja telkimisala kuni viiele telgile.

100 km pikkune veematkarada kulgeb Võhandu jõel ning on kasutatav aastaringselt jäävabal ajal. Veematkarada algab Võru linnast, Tamula järvelt ning lõppeb Põlvamaal Võõpsu külas ning on 100 km pikk. Võhandu jõgi on ääristatud järskude metsaste kallastega ja arvukate püstloodsete liivakivipaljanditega. Kaljuseintes ja lisaorgudes on mitmeid allikaid ja allikakoopaid. Igal aastal aprill kolmandal nädalavahetusel toimub Võhandu jõel Võhandu maraton, see on võimas aerutamise sündmusi kus elamus on garanteeritud! Meilt saad soovi korral laenutada varustust veematkaraja läbimiseks.

Tartu läheduses asuvad Tiksoja matkarajad sobivad peredele, tervisesportlastele ja koeraomanikele. 1-2 km pikkused ringikujulised rajad saavad alguse Tiksoja lõkkekoha parklast. Vaheldusrikkad rajad kulgevad mööda metsateid ja -sihte. 700-meetrisel tihendatud kruusakattega ringil saab liikuda lapsevankri ja ratastooliga. 1 km pikkuse raja ääres on tegevusalad lastele ja aiata koerteala ning 2 km rajal välijõusaal. Radu ilmestavad mitmed sillad ja purded, laudtee ning huvipunktides asuvad teabetahvlid. Puhata saab Tiksoja lõkkekohas, kus on 2 varikatusega pink-lauda ja grillrestiga lõkkeaset.

Metsanduslik õpperada algab Luua Metsanduskooli puukool-arboreetumi eest. Seal saate suurelt infotahvlilt tutvuda rajakaardiga ja tõmmata enda telefoni QR-koodi, mis hõlbustab raja läbimist. Kui te QR koodi ei soovi, siis kogu rada on tähistatud ka värvimärkide ja viitadega, jälgige neid. Luua metsanduslik õpperada on 5,2 km pikk ja sellel on 22 infotahvlitega punkti, mis tutvustavad erinevaid metsakooslusi, taimi ja puid. Rajal on ka kohti, kus saab istuda, jalgu puhata või piknikut pidada.Riietus ja jalanõud valige vastavalt ilmale, sest märjal perioodil võib rajal olla vesisemaid kohti.

Eestimaa lõunatipu looduse õpperaja pikkuseks on 4,8 km ja selle jalgsi läbimiseks kulub kaks kuni kolm tundi. Lõunatipu looduse õpperada algab Naha talu suure, neljameetrise ümbermõõduga tamme alt ning hakkab kulgema riigipiiri vahetus läheduses, mistõttu peab kindlasti kaasas olema isikut tõendav dokument.Peetri jõe kaldal on lõkkekoht. Huvitav teada: päris Eestimaa lõunatipus jalga maha panna ei saagi, sest geograafiliselt täpne Eesti Vabariigi lõunatipp asub maismaal tähistatud kohast viis sammu eemal, otse keset Peetri jõge.

Metsa matkarada on läbi Baltimaade kulgev üle 2000 km pikkune matkarada, millest Eestis on matkamiseks 720 km. Rada on jaguneb 50 ühepäevaseks lõiguks, iga lõik on u 20 km pikk ja tähistatud suunatähistega. Rajalõigud on erineva raskusastmega, seega saab igaüks endale valida sobivaima! Matkarada läbib metsasemaid alasid ja 2 rahvusparki, Lahemaa ja Alustaguse rahvusparki. Tee äärde jäävad arvukad eri liikidest puud ning kohad, mis on seotud ajalooliste sündmuste või legendidega. Rada sobib hästi linnu- ja loomavaatluseks. Metsa matkarada on osa rahvusvahelisest Euroopa pikamaarajast E11.